2-20-142626/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-142626 Tsiviilasi PARKIT OÜ hagi Ü J vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn 2, 51004 Tartu) Hageja seaduslik esindaja: J B (e-post xxxx) Kostja: Ü J (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) RESOLUTSIOON

1. Jätta PARKIT OÜ hagi Ü J vastu võla nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda, kuid jätta menetluskulude suurus kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot.

Asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas 26.11.2020 vastuväite. 07.12.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.12.2020 esitas hageja kostja vastu hagi ning Harju Maakohus võttis 07.01.2021 kohtumäärusega hagi menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvide võlgnevust. Hagi asjaolude kohaselt on kostja sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx omanikuks ja leppetrahvi nõuete esitamise faktiliseks põhjuseks on asjaolu, et sõiduk oli pargitud korteriühistu xxxx parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ xxxx territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõidukil parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt

2(3) parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Leppetrahvid summades 35 eurot on koostatud 11.05.2020, 18.05.2020 ja 22.05.2020, mille kostja jättis tasumata.

10.01.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja on vastuses välja toonud, et ta müüs sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx ostjale D V 31.01.2020. Kostja leiab, et talle ei ole esitatud ühtegi trahvinõuet. Kostja on seisukohal, et juhul kui hageja pidas kostjat sõidukiomanikuks, siis oleks kostja pidanud saama ka trahvinõude, kuid seda kostja saanud ei ole. Kostja leiab, et kuivõrd talle trahvinõuet esitatud ei ole ja sõiduauto on tema poolt 31.01.2020 maha müüdud, siis taotleb kostja temale esitatud nõuete tühistamist.

Hageja kostja hagivastusele seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Kohtule nähtub hageja poolt esitatud parkimistingimuste punktist 1, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras. Parkimistingimuste punkti 5 järgi, kui sõidukijuht eirab käesolevaid tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul saaks hageja esitatud parkimistingimuste kohaselt nõuda leppetrahvi tasumist sõidukijuhilt. Kohtule arusaadavalt hageja eeldab, et sõidukijuhiks on sõidukiomanik.

Kostja on esitanud kohtule 31.01.2020 sõlmitud müügilepingu, mille kohaselt müüs kostja sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx D V. Käesoleval juhul on seega kohtule tõendatud, et parkimistingimuste rikkumise ajal mais 2020 ei olnud kostja enam sõidukiomanikuks. Seega ei olnud kostja parkimistingimuste rikkumise ajal sõidukijuhiks, kellelt oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja võlgnikuks, kes on rikkunud raha maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3) Liisi Vernik kohtunik