2-18-17452/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-17452

Kohtuasi

XX avaldus YY vastu alaealise lapse QQ suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse

viibimiskoha,

hariduse

ja

tervishoiu

osas

ainuhooldusõiguse üleandmiseks XX-le

YY avaldus XX vastu alaealise lapse QQ suhtes ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

lapse

viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks

YYle, alternatiivselt suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY 13. juuli 2020. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Avaldaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katrin Orav

Puudutatud isik QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja

Santaševa

Tallinna Linnavalitsus Kristiine Linnaosa Valitsuse ja

Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-18-17452 XX (ema) ja YY (isa) kompromiss QQ-ga (laps)

suhtlemiseks alltoodud tingimustel:

1.1. Laps elab vaheldumisi kummagi vanema juures nädalaste perioodide kaupa.

2-18-17452

1.2. Lapse üleandmine toimub selliselt, et lapsele läheb lasteaeda, kooli või teise

vanema elukohta järgi reede õhtul hiljemalt kell 17.00 see vanem, kellega laps

algava perioodi veedab.

1.3. Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui isadepäev langeb

nädalale, mil laps on ema juures, võtab isa lapse kell 10.00 ema elukohast ja

ema läheb lapsele isa elukohta järgi sama päeva õhtul kell 18.00. Kui

emadepäev langeb nädalale, mil laps on isa juures, võtab ema lapse kell 10.00

isa elukohast ja isa läheb lapsele ema elukohta järgi sama päeva õhtul kell 18.00.

1.4. Jõulud (23.–25. detsember) veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel

aastatel emaga. Aastavahetuse (31. detsember kuni 1. jaanuar) veedab laps

paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Lapse üleandmine toimub

23. detsembril ja 31. detsembril kell 12.00 ning 25. detsembril ja 1. jaanuaril

kell 18.00. Lapsele läheb järele see vanem, kellega laps üleandmisele järgneva

perioodi veedab.

2. Tühistada Harju Maakohtu 8. juuli 2020. a määrus osas, millega maakohus määras

kindlaks suhtluskorra (resolutsiooni p 3) ja jaotas selles osas menetluskulud, ning

lõpetada tühistatud osas menetlus.

3. Jätta lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja menetluse käik

1. XX (ema) esitas 19. novembril 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada enda

ning YY (isa) ühise hooldusõiguse nende alaealise lapse QQ (laps) viibimiskoha, hariduse ja

tervise osas, ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale.

2. Isa

esitas

26. detsembril

2018

Harju

Maakohtule

vastuavalduse

(täiendatud

20. jaanuaril 2019), milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha

osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus isale, alternatiivselt anda isale lapse viibimiskoha

osas otsustusõigus. Samuti palus isa määrata esialgse õiguskaitse korras kindlaks enda ja lapse

suhtluskord.

3. Harju Maakohus määras 22. jaanuari 2019. a esialgse õiguskaitse korras kindlaks isa ja lapse

suhtluskorra järgmistel tingimustel:

˗

isal ja lapsel on õigus isiklikult suhelda iga nädala kolmapäeval alates kell 16.00 kuni

kell 20.00. Isa tuleb lapse juurde ema elukohta järele ja toob lapse pärast kohtumise

lõppu ema elukohta tagasi;

2-18-17452

˗

isal ja lapsel on õigus isiklikult suhelda paarisnädala nädalavahetusel laupäeval kell

10.00 kuni pühapäevani kell 20.00. Isa tuleb lapse juurde ema elukohta järele ja toob

lapse pärast kohtumise lõppu ema elukohta tagasi;

˗

kohtumistel tagab isa lapsele toidu, päevarežiimi järgimise ja eakohased tegevused;

˗

lapsevanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist lapsevanemat ega sugulasi.

4. Isa esitas 22. mail 2020 Harju Maakohtule taotluse lapsega suhtluskorra määramiseks. Isa

palus määrata suhtluskorra järgmistel tingimustel:

˗

laps viibib vaheldumisi ühe nädala emaga ja teise nädala isaga;

˗

lapse üleandmine toimub selliselt, et lapsele läheb lasteaeda, kooli või teise vanema

elukohta järele reede õhtul kell 17.00 see vanem, kellega laps algava nädala veedab;

˗

isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui korra järgi viibib laps

isadepäeval emaga, võtab isa isadepäeval lapse kell 10.00 ema elukohast ja ema võtab

lapse tagasi isa elukohast samal päeval kell 18.00. Kui korra järgi viibib laps

emadepäeval isaga, võtab ema emadepäeval lapse kell 10.00 isa elukohast ja isa võtab

lapse tagasi ema elukohast samal päeval kell 18.00;

˗

23.–25. detsembri veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga.

31. detsembrist kuni 1. jaanuarini on laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel

isaga. Lapse üleandmine toimub 23. detsembril ja 31. detsembril kell 12.00 ja

25. detsembril ja 1. jaanuaril kell 18.00. Lapsele läheb järele see vanem, kellega laps

vastavat perioodi veedab.

5. Ema ei olnud nõus isa esitatud suhtluskorraga. Ema toetas suhtluskorda, mille kohus oli

määranud esialgse õiguskaitse korras.

6. Harju Maakohus muutis 22. juuni 2020. a määrusega 22. jaanuari 2019. a määruses

kindlaksmääratud suhtluskorda perioodiks 6. juuli kuni 23. august 2020. a.

7. Kristiine Linnaosa Valitsus ei toetanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid toetas

osaliselt isa suhtluskorra määramise avaldust.

8. Haabersti Linnaosa Valitsus toetas ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja leidis, et lapse huvides on määrata kindlaks suhtluskord, kus mõlemad vanemad osalevad

tema elus nii, et isal oleks praeguse suhtluskorraga võrreldes rohkem aega pojaga

koosolemiseks. Uus suhtluskord, kus isal oleks suurem õigus poja elus osalemiseks, vähendaks

ka vanemate vahelisi pingeid.

9. Lapse esindaja hinnangul ei ole hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides. Lapse esindaja

toetas lapse isa pakutud suhtluskorda, aga tingimusel, et see kestab kuni laps läheb kooli.

Maakohtu määrus

10. Harju Maakohus jättis 8. juuli 2020. a määrusega rahuldamata vanemate avaldused ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

ainuhooldusõiguse

üleandmiseks.

Maakohus

jättis

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindamise kulud, mis jäid riigi kanda.

Maakohus rahuldas osaliselt isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja määras järgmise

korra:

2-18-17452

˗

isal ja lapsel on õigus isiklikult suhelda iga paaritu nädala kolmapäeval kell 16.00–

20.00. Isa tuleb lapsele järele lapse viibimiskohta ja toob lapse pärast kohtumise lõppu

ema elukohta;

˗

isal ja lapsel on õigus isiklikult suhelda iga paarisnädala kolmapäeval alates kell 16.00

kuni pühapäevani kell 20.00. Isa tuleb lapsele järele lapse viibimiskohta ja toob lapse

pärast kohtumise lõppu ema elukohta;

˗

juuli ja augusti paarisnädalatel on isal ja lapsel õigus isiklikult suhelda esmaspäeva

hommikul kell 10.00 kuni sama nädala pühapäevani kell 20.00. Isa tuleb lapsele järele

lapse viibimiskohta ja toob lapse pärast kohtumise lõppu ema elukohta. Juuli ja augusti

paaritutel nädalatel lapse ja isa kohtumisi ei toimu.

˗

isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui korra järgi viibib laps

isadepäeval emaga, võtab isa isadepäeval lapse kell 10.00 ema elukohast ja ema võtab

lapse tagasi isa elukohast samal päeval kell 18.00. Kui korra järgi viibib laps

emadepäeval isaga, võtab ema emadepäeval lapse kell 10.00 isa elukohast ja isa võtab

lapse tagasi ema elukohast samal päeval kell 18.00.

˗

23.–25. detsember veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga.

31. detsember kuni 1. jaanuar veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel

isaga. Lapse üleandmine toimub 23. detsembril ja 31. detsembril kell 12.00 ja

25. detsembril ja 1. jaanuaril kell 18.00. Lapsele läheb järele see vanem, kellega laps

üleandmisele järgneva perioodi veedab.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

11. Isa esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus

määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega

rahuldada isa taotlus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning määrata suhtluskord selliselt, et

laps on vaheldumisi üks nädala emaga ja teine nädala isaga, lapsele läheb lasteaeda, kooli või

teise vanema elukohta järele reede õhtul kell 17.00 see vanem, kellega laps algava nädala

veedab.

12. Ema ja Haabersti Linnaosa Valitsus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt ei ole maakohus

suhtluskorra kindlaksmääramisel eksinud.

13. Lapse esindaja jäi oma varem esitatud seisukoha juurde. Lapse esindaja toetab isa esitatud

suhtluskorda, aga tingimusel, et see kestab kuni laps läheb kooli.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus suhtluskorda puudutavas osas

TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi koosmõjus §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus

selles osas lõpetada.

16. Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluse enne asjas jõustunud

lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1 lõpetada kohtuliku

2-18-17452

kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud

kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi

kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause

järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi

kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

17. Praeguses asjas vaidlesid vanemad määruskaebemenetluses eelkõige selle üle, kas isa ja

laps peaksid suhtlema maakohtu määratud mahus, s.o paaritu nädala kolmapäeva õhtul ja paaris

nädalal kolmapäevast pühapäevani, või võiks lapsel olla vahelduv elukoht selliselt, et laps

viibib kummagi vanema juures vaheldumisi ühe nädala. Vanemad esitasid ringkonnakohtule

kompromissikokkuleppe, milles leppisid sisuliselt kokku lapse vahelduvas elukohas.

Arvestades seda, et laps saab peagi nelja-aastaseks ning lapsele määratud esindaja toetas sellist

suhtluskorda, samuti toetas isa ja lapse tihedamat suhtlust Haabersti Linnaosa Valitsus, ei ole

kolleegiumil alust arvata, et vanemate saavutatud kokkulepe oleks lapse huvidega vastuolus või

tuleks see muul põhjusel jätta kinnitamata.

18. Vanemad leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise

tähtaega kolme päevani.

19. Vanemate menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi nende enda

kanda. Lapsele määratud esindaja kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti

Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin