2-20-17729/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Lahutada V. T. ja A. K.i abielu, mis on sõlmitud 12. novembril 2015.a. Iirimaal, Cork´s (reg. nr 2595239).

2. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-20-17729 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi

A. K.i hagi V. T. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

15. veebruar 2021.a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

A. K. (sündinud xxx , elukoht: xxx)

Advokaat Birje Kalmus (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu; e-post: birje.kalmus@lmp.ee)

V. T. (IK xxx, elukoht: xxx)

HAGIAVALDUS

1.

A. K. palub kohtule esitatud hagiavalduses lahutada poolte vahel 12.11.2015.a. Iirimaal sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted täielikult augustist 2019.a. kui pooled jõudsid arusaamisele, et nende kooselu ei toimi. Hageja ja kostja elavad eri riikides ning hagejale teadaolevalt on kostjal uus elukaaslane. Poolte kooselu ei õnnestunud eelkõige suurte kultuuriliste ja religioossete väärtuste ja tõekspidamiste erinevuste ning sellest tulenevate lahkarvamuste tõttu. Hageja on seisukohal, et abielusuhteid taastada ja säilitada ei ole võimalik, kumbki abikaasa on oma eluga edasi läinud ning neil on uued elukaaslased.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja V. T. nõustus hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses abielu lahutamisega, vastuväiteid ei olnud. Kohtuistungil 15.02.2021.a. selgitas kostja, et abielusuhted lõppesid 3-4 aastat tagasi, abikaasade ühine elukoht oli Iirimaal. Koos elati umbes aasta, siis sõitis kostja Eestisse. Kostja Iirimaale minna ei kavatse ega hageja omakorda ei kavatse Eestisse tulla. Viimati suhtles kostja hagejaga vist aasta alguses. V. T. kinnitas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid taastada ei ole võimalik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.

4. Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 p a kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas selle riigi kohus, kelle territooriumil on kostja alaline elukoht või kelle kodanik kostja on.

V. T. elab alaliselt Eesti Vabariigis, Kiviõlis ja on Eesti Vabariigi kodanik.

Brüssel II määruse kohaselt on hagejal õigus esitada abialu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik.; lg 2 p 3 kui ühe abikaasa elukoht on Eestis.

5. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (d) tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus.

6. Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid, et kooselu on lõppenud (hagiavalduse kohaselt augustist 2019.a; kostja selgituste kohaselt 3-4 aastat tagasi), hageja ja kostja elavad eri riikides. Kostjal on 2 last. Kumbki pooltest abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea ja ei soovi.

7. TsMS § 346 lg 2 tulenevalt lasub kohtul kohustus abieluasjas pooled isiklikult ära kuulata. Kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma kui menetlusosalise isiklikku ilmumist ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Arvestades vahemaad (Iirimaa), ei pea kohus vajalikuks hageja kohustamist isiklikult osalema kohtuistungil.

8. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik