1-08-305/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. juunil 2010. a Tartus,

Kriminaalasja number 1-08-305 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jane Pajus Kriminaalasi

Süüdimõistetu T.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu T.V isikukood: xxx; asukoht xxx Kaitsja Vandeadvokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 431 ja 432 lg 1, kohtunik määras:

1. Jätta Tartu Vangla poolt esitatud materjalid süüdimõistetu T.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks läbi vaatamata.

2. Tagastada esitatud materjalid Tartu Vanglale.

3. Jätta õigusabikulud 250 (kakssada viiskümmend) krooni riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Pärnu Maakohtu 26. märtsi 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-305 tunnistati T.V süüdi KarS § 203 järgi ning karistuseks mõisteti kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 17.10.2006. a otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta pikkune vangistus. Suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendati vangistus 1080 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati kaks aastat.

Pärnu Maakohtu 03.02.2010. a määrusega nr 1-08-305 asendati 26.03.2008. a Pärnu Maakohtu poolt T.V-le tegemata 801 tundi üldkasulikku tööd 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja algust hakati arvama alates 02.02.2010. a. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et T.V karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist ei saa otsustada, kuna selleks puuduvad formaal-juriidilised eeldused. KarS § 76 lingvistilisel tõlgendamisel selgub, et vabanemise tähtaja arvutamisel tuleb lähtuda reaalsest vangistusajast. Kaitsja ei vaielnud prokuröri arvamusele vastu. Kohtuniku seisukoht T.V on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu vangla on T.V karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise tähtaja arvutamisel arvesse võtnud mitte ainult vangistusena kantud aega vaid ka karistuse selle osa, mille süüdimõistetu kandis ära üldkasuliku tööna.

Kohtuniku hinnangul ei ole käesolevaks ajaks veel saabunud aeg, millal T.V tekib õigus ennetähtaegsele vabanemisele. Tõlgendades keeleliselt KarS § 76 lg

1 ja 2 sätteid, ilmneb, et seadusandja on silmas pidanud olukorda, kus isikul tekib õigus ennetähtaegsele vabanemisele alles siis, kui ta on reaalselt ära kandnud KarS § 76 lg-tes 1 ja

2 ette nähtud karistuse osa. Nimetatud sätted räägivad vangistusest vabastamisest ja tegelikult ära kantud karistuse osast. Tegelikult ehk reaalselt on T.V vangla poolt arvutatud vabanemise tähtajaks 7. juuniks 2010 ära kandnud alates 2. veebruarist 2010 vaid 4 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 76 lg 1 p 1 ja 2 mõtte kohaselt ei saa süüdimõistetul mingil juhul tekkida õigust ennetähtaegsele vabanemisele enne, kui ta on vangistuses viibinud vähemalt 6 kuud. Erinevalt KarS-dest 69, 73-74, mille eesmärgiks on vältida reaalse vangistuse kohaldamist, käsitleb KarS § 76 juba täitmisele pööratud vangistust. Seega saab ka vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus tekkida alles siis, kui süüdimõistetu on täitmisele pööratud vangistuse osast ära kandnud vabanemise eelduseks oleva vangistuse osa.

KarS §-s 69 ette nähtud üldkasuliku töö näol on tegemist sellise vangistuse alternatiiviga, mille kohaldamata jätmise puhul tuleb isikul asuda reaalset vangistust kandma (üldkasulik töö kui reaalse vangistuse vältimise viimane võimalus).

Vangistusseaduse § 76 lg 3 1

reguleerib olukorda kui süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa on pööratud täitmisele KarS § 76 lg 5 alusel, s.t kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. Seega on mõlemal juhul karistuse täitmisele pööramise aluseks kontrollnõuete täitmata jätmine.

Viimasel juhul vastavalt vangistusseaduse § 76 lg-le 31 edastab vanglateenistus käesoleva materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohtunik leiab, et vangistusseaduse § 76 lg 31 näol on seadusandja väljendanud oma seisukohta, et täitmisele pööratud karistuse puhul ei pea süüdimõistetul olema võimalust sama kergelt enne tähtaega vabaneda, kui täitmisele pööramata karistuse puhul. Kui karistus on täitmisele pööratud, tähendab see seda, et olenemata sellest, millistel alustel (KarS § 69, 74 või 76) süüdimõistetu oli reaalse vangistuse kandmisest vabastatud, ei ole ta katseaja läbimisega suutnud hakkama saada. Üldkasuliku tööna kantava karistuse raskus ei ole võrreldav reaalse vangistusega.

Süüdimõistetuid ei saa kohelda erinevalt, andes üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrolli nõudeid rikkunud isikule oluliselt soodsama võimaluse täitmisele pööratud vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks. Juhul kui võtta KarS 76 lg 1 p-s 2 ettenähtud tähtaja arvestamisel arvesse ka üldkasuliku tööna ärakantud karistuse osa, tekib juhul, kui isik on selliselt ära kandnud vähemalt pool karistust, õigus ennetähtaegsele vabanemisele juba karistuse täitmisele pööramisel (või veelgi varem). See on ebamõistlik, põhjendamatu ja selline ei ole olnud ka seadusandja tegelik soov, kui tõlgendada kõiki karistusseadustiku 5. peatüki sätteid kogumis.

T.V asus vangistust kandma 02.02.2010. a. Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 punktile 2 tuleb ära kanda vähemalt pool 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva pikkusest määratud vangistusest. Seega ei ole T.V tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise võimalus veel saabunud, mistõttu jätab kohtunik Tartu Vangla poolt esitatud materjalid läbi vaatamata.

Ingeri Tamm kohtunik