4-20-4894/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-4894

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-4894 (930019002329) Kohtunik Katrin Mikenberg Väärteoasi Z.Z-i kaebus Maksuja ja G.A.S Tolliamet U i urimisosakonna Põhja II talituse menetlustalituse 11.11.2020 otsusele väärteoasjas nr 930019002329, millega karistati G.A.S-i liiklusseaduse (LS) § 2616 lg 2 alusel rahatrahviga 500 eurot ning Z.Z-i LS § 261

6 lg 1 järgi rahatrahviga 25 t, s.o 100 eurot trahviühiku Kaebuse esitanud isik

ud (menetlusalused isik ) ud

1. G.A.S – registrikood XXX; asukoht: Pärnu mnt 477, Tallinn; e-post: info@G.A.S-i; esindaja: Z.Z;

2. Z.Z - isikukood XXX; kodakondsus: Eesti kodanik; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; tel: xxxx; e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet (registrikood: 70000349 ) Uurimisosakonna Põhja II talitus Lõõtsa 8a ; asukoht: , Tallinn; E-post: esindaja Aleksandr emta@emta.ee; Škirin

RESOLUTSIOON Juhindudes

132 p- -dest 133-135 maakohus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § st 2 ja §

otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluste isiku Z.Z-i ja

te G.A.S kaebus osaliselt. 2. Maksuja Tolliameti 11.11.2020 otsus Tühistada Uurimisosakonna Põhja II talituse G.A.S-ile määratud karistuse määra ja tasumise viisi osas. 3. LS Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada G.A.S § 261

6 lg 2 alusel

rahatrahviga 3 -te 2 ja 3 alusel -

00 eurot. Võimaldada KarS § 66 lg G.A.S l tasuda talle rahatrahvi 300 eurot ositi 3 kuu jooksul määratud võrdsetes osades (100 eurot kuus) alates kohtuotsuse

jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele, märkides viitenumbriks 003218417482. 4. - Tühistada Maksu ja Tolliameti Uurimisosakonna Põhja II talituse 11.11.2020 otsus Z.Z-ile etteheidetava teo kvalifikatsiooni ja rahatrahvi määra osas.

5. Kvalifitseerida Z.Z-ile etteheidetav väärtegu ümber § LS 261 . järgi 6. Karistada Z.Z-i LS 261

8 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot .

4-20-4894

7. Z.Z-ile

mõistetud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides viitenumbriks 003218417424.

8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 9. Otsuse koopia anda Z.Z-ile ning Maksuja Tolliametile.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 17. veebruaril 2021. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE 07.11.2019 kell 16.52 liikus Tallinnas Pärnu mnt 327a Krooning tankla juures (avalikult kasutataval teel ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) sõiduk registreerimisnumbriga xxxx, mida juhtis G.A.S (registrikood XXX) juhatuse liige Z.Z (isikukood XXX) ja sõiduki eest oli tasumata teekasutustasu LS § 190 järgi. Teekasutustasu on kohustatud maksma sõiduki eest sõiduki vastutav kasutaja (LS § 1904 lg 1), sõiduki registreerimisnumbriga xxxx vastutav kasutaja on registreerimistunnistuse nr xxxx andmetel G.A.S. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja juriidilise isiku huvides. Eelpool kirjeldatud tegu on toime pandud G.A.S huvides, kuna Z.Z (G.A.S juhatuse liige) tegutses ettevõtte majandustegevuse raames ja jättis tasumata sõiduki eest teekasutustasu. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalused isikud rikkunud LS § 1904 lg-s 1 sätestatud õigusnormi ning pannud toime LS § 2616 - lg tes 1 ja 2 sätestatud rikkumise.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 11.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 930019002329/8 karistati G.A.S-i LS § 261

6 lg 2 järgi rahatrahviga 500 eurot ning Z.Z-i LS § 2616 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot.

2. Z.Z esitas kaebuse, sest enda ja osaühingu nimel kohtuvälise menetleja otsusele tema arvates on otsuses seadust valesti kohaldatud. Kaebaja väitel on liiklusseaduses teekasutustasu objekt määratletud ühemõtteliselt kui veose vedamiseks ettenähtud auto, mille täismass on üle 3500 kilogrammi ja selle haagis. Direktiiv nr 1999/62/EÜ ei võimalda teekasutustasuga maksustada sõidukeid, mis ei ole ette nähtud ja mida ei kasutata kaupade autoveoks. Võimaluse korral tuleb lähtuda tõlgendusvariandist, mis on enam kooskõlas põhiseadusega.1

Seega tuleb teekasutustasu nõudmisel lähtuda seaduse tekstist. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Ta väitis, et ei maksnud

teekasutustasu, sest luges seadusest välja, et see ei ole vajalik. Puksiirsõiduki töö on sarnane Päästeameti , kus reageeritakse telefonikõnedele ning ollakse valmis sõitma omaga erinevatesse kohtadesse (kord xxxx, siis xxxx). Kui teekasutustasu maksta igapäevaselt, siis on see ebanormaalne kulu. ettevõtte jaoks

26.03.2019 kirjale nr 7-4/190409/1901532 Kaebaja viitab õiguskantsleri . Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Eriotstarbeline%20s%C3%B5iduk%20kui%20t eekasutustasu%20objekt.pdf (09.02.2021).

4-20-4894

3. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole kaebaja argumendid piisavad otsuse tühistamiseks. Liiklusseaduse seletuskirja ja Riigikohtu otsuse nr 4-18-6507 kohaselt laieneb teekasutustasu ka sihtotstarbelistele sõidukitele. G.A.S ja Z.Z olid kohustatud tasuma sõiduki eest teekasutustasu. Isikute süü on tõendatud, tõendatud on ka juriidilise isiku huvi, mis seisneb selles, et tegutsetakse selle ettev tte tegevuse raames ja õ teekasutustasu tasumata jätmisega hoiti ettevõtte rahalist ressurssi. kokku Karistus on kooskõlas õiguskorra süü suurust ning varasemate kaitsmise huvidega, arvestatud on taoliste karistuste puudumist. Maksu-ja Tolliameti Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks järgneva d asjaolud. 07.11.2019 kell 16.52 liikus Tallinnas Pärnu mnt 327a Krooning tankla juures sõiduk avalikul teel registreerimisnumbriga xxxx, mille eest oli tasumata teekasutustasu. Nimetatud sõiduki vastutav kasutaja oli G.A.S ning seda juh äriühingu tis sama juhatuse liige Z.Z . Pooled ei vaidle nimetatud asjaolude osas ning peale menetlusaluse isiku ütluste on : need kinnitust leidnud veel järgmiste tõenditega - Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolliga, millest nähtuvalt peatasid MTA ametnikud

väärteoetteheites märgitud ajal ja kohas Z.Z-i juhitava sõiduki registreerimisnumbriga xxxx, millel oli Maanteeameti andmebaasi järgi tasumata teekasutustasu ning

sõiduki vastutavaks kasutajaks oli G.A.S; - Maanteeameti teekasutustasu andm ei olnud

ete väljavõttega, millest nähtuvalt sõidukil registreerimismärgiga xxxx seisuga 07.11.2019 tasutud teekasutustasu; - xxxx registreerimistunnistus nr xxxx

Sõiduki e väljavõtte , milles selgub, et tegemist ga on xxxx -le kuuluva N2 kategoori ga, iga 8600 kg. S OÜ a sõiduki täismass õiduki kasutusalaks on sõidukite vedu vastutavaks kasutajaks on G.A.S ning selle

ning kasutajaks Z.Z; - tega meks on

Äriregistri teabesüsteemi väljavõt G.A.S kohta, kus juhatuse liik märgitud Z.Z .

6. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Z.Z-i juhitud on teekasutustasu sõiduk kohustusega veoauto LS §

1 ja § 1902 . Kaebaja leidis kohtuistungil, et tema mõttes juhitud sõiduk on sihtotstarbeline sõiduk, pukseerimissõiduk. Teekasutustasu oli maksmata, kuna kaebaja luges seadusest välja, et see ei ole vajalik. See on vajalik veose veoks ettenähtud sõidukitele, mis on üle 3500 kg ja peavad omama veose litsentsi. Puksiirsõidukid on sellest vabastatud, neil ei ole veose litsentsi. enetleja seevastu leidis, et Kohtuväline m teekasutustasu laieneb ka sihtotstarbelistele sõidukitele. Sellele viitavad liiklusseaduse seletuskiri ja ka Riigikoh on 25.10.2019 otsuses nr 4-18-6507 esitatud seisukohad. tu

7. Kohus selgitab, et direktiivi nr 199/62/EÜ sätted jätsid teekasutusmaksu kehtestamisel liikmesriigile õiguse ise otsustada, millistele raskeveokitele ja millises suuruses makse kehtestada. Eestis on seadusandja otsustanud, et teekasutus - tasu tasutakse üle 3500 kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest (LS § 190

2). LS § 1901 lg 1 tuleneb, et teekasutustasu -s 190 tasumine annab isikule õiguse kasutada käesoleva seaduse § nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul. LS §

2 p 94 kohaselt on veoauto . Majandusja kommunikatsiooniministri veose veoks ettenähtud auto 13.06.2011 määruse nr „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ järgi sõidukid Tegemist on vähemal lisa 5 on veoautod N-kategooria . t neljarattaliste veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukitega. Täismassist

4-20-4894

sõltuvalt eristatakse N1, N2 ja N3 kategooria sõidukeid. Kohus leiab, et N kategooria sõidukite sõidukid, mi ks saavad olla ka puksiir llega pukseeritakse ehk veetakse teisi sõidukeid. Nii on ka varasem kohtupraktika (vt RKKK 25.10.2019 otsus nr 4-18-6507 p-d 17-25) selline, et loetakse teekasutustasu objektiks LS 190 pukseerimissõiduk §

2 mõttes.

8. LS § 1905 p-des 1-4 on esile toodud teekasutustasust vabastamise juhud. Kaebaja selgitas kohtus, et tema töö on sarnane päästetööga, kellegi abistamine. Auto sõidab siis, kui keegi helistab, on sattunud õnnetusse. puksiirautot ei saa võrdsustada päästetööl Kohus leiab, et kasutatava veoautoga LS § 1905 p 3 mõistes. Nimelt selgitab liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri2, et peamiselt päästetööl kasutatava veoautoga on tegemist siis, kui isikul on sõlmitud Päästeametiga päästeseaduse alusel leping, mille andmed on kantud liiklusregistrisse. Käesoleval juhul ei nähtu liiklusregistri andmete väljavõttest, et tegemist oleks nn päästeautoga. Kohtul pole andmeid, et G.A.S kasutuses olev kunagi rakendatud päästetöödele at autot oleks päästeseaduse § 3 lg 11 auto oleks kaasatud mõttes, st et näiteks inimeste elu ja tervist ohustanud ning viivitamatut lahendamist nõudvasse olukorda. Seega ei ole kaebaja võrdlus päästetööl kasutatava veoautoga asjakohane.

9. Sam

rahvusvahelist amoodi ei ole G.A.S kasutatav pukseerimissõiduk käsitletav abi osutava veoautona LS § 1905 p 2 mõistes. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit ega kontrollitavat väidet selle kohta, et ta tegutseks rahvusvahelist abi osutava organisatsiooni heaks või et tal oleks sõlmitud koostööleping mõne ametiasutusega rahvusvahelise abi osutamiseks. G.A.S on nagu iga teine äriühing loodud kasumi teenimise eesmärgil ning isegi kui kaebaja töö sunnib teinekord riigipiiri ületama, on see tavapärane majandustegevus ning ei kvalifitseeru automaatselt rahvusvahelise abi osutamiseks. Seega, praegusel juhul ei tuvastatud kohtuistungil asjaolusid, mis viitaksid LS § 1905 p 1-4 teekasutustasust vabastamise juhtudele.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti käsitlenud G.A.S kasutuses olnud pukseerimissõidukit teekasutustasu objektina LS § 190

. mõttes LS § 2616 lg 1 koosseisutüübilt erilise isikutunnusega väärteokoosseis, kuna selle saab toime panna vaid teekasutustasu tasuma kohustatud isik. Selleks saab LS § 1904 lg 1 tulenevalt olla vastutav kasutaja. Tuvastatud on, et G.A.S oli registreerimistunnistuse järgi kõnealuse pukseerimissõiduki vastutav kasutaja. G.A.S on juriidiline abstraktsioon ja saab lubada kedagi veoautot avalikul teel juhtima, kui tasumata on süüteo – teekasutustasu . Z.Z

– toime panna ainult KarS § 14 lg 1 näidatud subjektide kaudu oli G.A.S juhatuse liige, kes teadis, et seisuga sõiduki 07.11.2019 on registreerimismärgiga 889BMJ eest tasumata teekasutustasu ja ta juhtis ise nimetatud sõidukit avalikul teel. Väärteoprotokollis ja ka kohtuvälise menetleja otsuses on näidatud, et G.A.S pani selle rikkumise toime juhatuse liikme Z.Z-i kaudu, kes faktiliselt ustegevuse juriidilise juhtis sõidukit, tegutses ettevõtte majand raames ja jättis isiku esindajana Kohus leiab, et tasumata sõiduki eest teekasutustasu. G.A.S tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 2616 lg 2 järgi juriidilise isiku poolt teekasutustasu tasumata veoautot avalikult kasutataval teel juhtima lubamisena.

11. Kuna Z.Z on liiklusregistrisse füüsilise isikuna kantud pukseerimissõiduki kasutajana, mitte vastutava kasutajana, siis ei ole Z.Z isiklikult teekasutustasu tasuma kohustatud isik. Selleks on juriidiline isik G.A.S . Järelikult ei saa Z.Z füüsilise isikuna vastutada LS § 261

6 lg 1 järgi. Küll on Z.Z rikkunud LS 1904 - juhil lg s 2 sätestatud nõuet, mis keelab teekasutustasu tasumata sõitu alustada. Väärteoprotokollist nähtuvalt Z.Z seda tegi, ta juhtis sõidukit puksiir avalikul teel ja

2 Vt

419 SE, liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, nr Riigikogu XIII koosseis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5a35cad0- 60db 8098 -43b6- -3782de124297 (10.02.2021).

4-20-4894

ta teadis, et sõiduki eest oli tasumata teekasutustasu LS § 1902 Z.Z-i egu järgi. tuleb ümber kvalifitseerida LS § 2618 (veoauto juhtimine avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata).

12. LS §-des 2616 ja 2618 sätestatud väärteod on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb Z.Z-i ütlustest, et ta teadis veoauto teekasutustasu maksmise üldisest kohustusest, kuid tõlgendas seda endale soodsas suunas, st nagu tema auto oleks erand, kus seaduse kohaselt teekasutustasu ei tuleks maksta. Oma seisukoha kinnituseks esitas ta kohtule õiguskantsleri 26.03.2019 kirja nr 7-4/190409/1901532 MTA- le. Kohtu arvates ei õigusta antud seletus ega ka õiguskantsleri seisukoht teekasutustasu maksmata jätmist. Ühe ametniku arvamus ei ole nii kõigutamatu, et isik peaks ainult sellest juhinduma. Teekasutustasu maksmise kohustuse kohta on arvutivõrgus rohkelt ametlikku infot. Asjakohaseim neist teekasutustasu puudutav veebileht3. Kui kaebajal tekkisid küsimused seaduse kohaldamise osas, siis pidanuks kaebaja esmalt pöörduma Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, kelle valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg st 1 tulenevalt transpordi, liikluskorralduse jms küsimused. Kaebajal oli või -

malik abi otsida ka Transpordiametist (endine Maanteeamet), kes LS § 1904 lg 3 alusel peab ööpäevaringselt võimaldama teekasutustasu tasumist või MTA

-st, kellele teekasutustasu makstakse ja kes suudab anda asjakohaseimat abi maksude tasumise küsimuses. Käesoleval juhul Z.Z nimetatud võimalusi ei kasutanud. Lisaks oli ta teadlik, et sõiduki registreerimistunnistusel on sõiduki kategooriana märgitud N2 ning kasutusalaks sõidukite vedu, mis üheselt viitavad sõiduki veoautode klassi kuulumisele. Seega on nii G.A.S kui ka Z.Z pannud neile etteheidetavad teod toime ettevaatamatusest vähemalt hooletuse võimalikuks, et tema vormis. Z.Z ei pidanud pukseerimissõiduki tähelepaneliku ja pealt tuleb maks teekasutustasu, kuid ta kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ning sellest tulenevalt pidanud seda ette nägema ei oleks tohtinud ta G.A.S esindajana ega ka isiklikult võtta vastu otsust juhtida sõidukit avalikul teel.

13. G.A.S ja Z.Z-i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

14. Vastavalt KarS § 56 lg le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel - tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

15. LS § 2616 teekasutustasu tasumata veoauto juhtima lubamise eest kohaldada järgi võib karistusena rahatrahvi kut (200 eurot) ja juriidilisele füüsilisele isikule kuni 50 trahviühi isikule kuni 1800 eurot. LS 2618 eoauto juhtimise eest teekasutustasu tasumata järgi võib v karistada rahatrahviga kuni 40 trahviühikut (160 eurot G.A.S-i ). karistati rahatrahviga 500 eurot ning Z.Z-i rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o ettevõtet alla sanktsiooni keskmist

. määra ning ettevõtte juhti sanktsiooni keskmises määras Mõistetud karistust on kohtuväline menetleja põhjendanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, vajadusega mõjutada süüdlasi hoiduma edaspidi selliste tegude toimepanemisest ning vajadusega kinnitada üldsuse usku õiguskorra vastu.

16. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et mõistetav karistus ei tohi olla keskmisest suurem. Arvestades aga asjaolusid, et toime pandud süüteod on ettevaatamatusest, et ei ole varem taoliste tegude eest G.A.S ja Z.Z-i karistatud, siis on

kohtuvälise menetleja määratud karistust võimalik veelgi vähendada. Kohtu arvates on 300 euro suurune rahatrahv äriühingule LS § 2616 lg 2 rikkumise eest ja

10 trahviühiku suurune (40 eurone) rahatrahv Z.Z-ile LS 261

8 rikkumise eest piisav, et edaspidi suhtutaks . seaduse nõuetesse tähelepanelikult ja kohusetundlikult

3 Transpordiameti veebileht: Teetasu.ee (11.02.2021).

4-20-4894

17. Kohtule esitatud materjalide järgi on G.A.S olnud raskusi kohustuste täitmisega. -l Nii nähtub G.A.S kohta äriregistri teabesüsteemi väljatrükist, et ettevõttele on kahel korral seatud täituri poolt keelumärge. Seega peab kohus mõistlikuks KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel anda ettevõttele täiendav võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 300 eurot kolme kuu j

100 eurot. ooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus

18. Kohus selgitab, et rahatrahvi tasumine kolme kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui rahatrahvi sissenõudmine ebaõnnestub, on võimalik arestiga KarS § 72 , et rahatrahv asendatakse sätestatud viisil.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik