2-19-18142/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18142

Kohtuasi

XX avaldus lapse CC suhtes ühise hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

suhtlemise

korra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Maria Abramenkova

Puudutatud isikud:

1. CC (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Raivo

Bergson

2. YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Eestkosteasutus: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks.

2. Rahuldada

XX

21.12.2020

esitatud

taotlus

dokumentaalsete

tõendite

vastuvõtmiseks ning võtta asja juurde nimetatud menetlusdokumendi lisad.

3. Jätta tähelepanuta XX 21.12.2020 esitatud taotlus ning YY 25.05.2020 ja 15.01.2021

esitatud taotlused suhtlemise korra täiendamiseks.

4. Jätta rahuldamata XX määruskaebuses esitatud taotlus lapse isa psüühilise seisundi

kontrollimiseks ning jätta tähelepanuta XX 18.01.2021 ja 19.01.2021 esitatud

menetlusdokumendid ja nendele lisatud tõendid.

5. Täiendada Harju Maakohtu 31.03.2020 määruse resolutsiooni punkte 2.3. ja 2.5

vastavalt tervikresolutsioonis toodule lapse ema õigusega olla iga-aastaselt lapsega

2-19-18142

koos vähemalt ühe nädala järjest ning alates lapse 5-aastaseks saamisest olla lapsega

koos suvel sama palju kui lapse isa. Samuti täiendada maakohtu määrust lapse

üleandmise korraga, korraldustega seoses lapse kokkupuutest koeraga ning

tingimusega, et lapsega suhtlemine jääb ära, kui isa on kohtumise ajal

joobeseisundis.

6. Täiendada Harju Maakohtu 31.03.2020 määruse resolutsiooni otsustusega jätta XX

alternatiivne

taotlus

lapse

viibimiskoha,

reisimise,

hariduse,

tervise

ja

huvialaringide osas lapse emale otsustusõiguse andmiseks rahuldamata ning jätta

resolutsioonist välja mittevajalikud kordused punktides 2.14 ja 2.15. Samuti

parandada resolutsiooni sõnastust koolivaheaegade ja pikema koosviibimise aja

alguse osas.

7. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse

põhjendusi. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus määras

suhtlemise korraks laps viibimise isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st

kuni kella 21.00-ni ja igal pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni. Samuti on

maakohtu määrus jõustunud suhtlemise korra punktide 2.11, 2.12, 2.13 ja 2.18 osas.

8. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

8.1. Jätta XX avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alternatiivselt

otsustusõiguse andmiseks lapse viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja

huvialaringide osas rahuldamata.

8.2. Määrata lapse CC suhtlemise kord isa YY-ga järgnevalt:

8.2.1. Laps viibib isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella

21.00-ni ja igal paarisnädala laupäeval alates kella 10.00-st kuni

pühapäeval kella 21.00-ni;

8.2.2. Alates 2021. a novembrist viibib laps isaga igal teisipäeval ja neljapäeval

kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal paarisnädala reedel alates kella

10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni;

8.2.3. Kuni lapse 5-aastaseks saamiseni veedab vanem lapsega kalendriaastas

vähemalt neljal korral nädal aega puhkust. Puhkuse täpne aeg lepitakse

vanemate vahel kokku kuu aega enne puhkusele minemist;

8.2.4. Alates 5-aastaseks saamisest viibib laps paarisaastal esimese ja kolmanda

koolivaheaja isaga ning teise koolivaheaja alates 02. jaanuarist ja neljanda

koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel vastupidi;

8.2.5. Alates lapse 5-aastaseks saamisest on laps suvel kahes kuus vähemalt 10

päeva isaga ja 10 päeva emaga ning ühes kuus 15 päeva isaga ja 15 päeva

emaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 15.

maiks. Kui vanemad kuupäevades kokkuleppele ei jõua, on laps emaga

alates 10. juunist ning isaga alates 20. juunist, emaga alates 10. juulist ning

isaga alates 20. juulist ning emaga alates 01. augustist ja isaga alates 15.

augustist;

8.2.6. Alates lapse 4-aastaseks saamisest on vanemal, kelle juures laps ei viibi,

õigus suhelda lapsega igapäevaselt telefoni- või videokõne teel;

8.2.7. Paaritutel aastatel on laps 22.-24. detsembrini emaga ja 30. detsembrist

kuni 01. jaanuarini isaga. Paarisaastatel vastupidi;

8.2.8. Jaanipäeva veedab laps paarisaastatel isaga alates 23.06. kella 10.00-st

kuni 24.06. kella 21.00-ni ja paaritutel aastatel emaga;

8.2.9. Emadepäeva ja ema sünnipäeva on laps emaga ning isadepäeva ja isa

sünnipäeva isaga, olenemata sellest, kumma vanema juures laps

graafikujärgselt viibib;

2-19-18142

8.2.10. Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval

kuni kolm tundi, olenemata sellest, kumma vanema juures laps

graafikujärgselt viibib;

8.2.11. Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse üritustel koolis, lasteaias,

huviringides;

8.2.12. Kumbki vanem võib lapsega reisida oma graafikujärgsel ajal Eestist

välja teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teisele vanemale teada anda

esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne reisi;

8.2.13. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad

külastused ja ajaveetmised ka muudel vanematele sobivatel aegadel.

Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmise teel;

8.2.14. Lapse isa läheb lapsele lapse ema juurde suhtlemise aja alguses järele

ja lapse ema tuleb lapsele lapse isa koju suhtlemise aja lõppemisel järele,

kui vanemad ei ole eraldi teisiti sõnumi või e-kirja teel kokku leppinud;

8.2.15. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu,

järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. Vanem ei ole lapse

juuresolekul joobes. Vanem ei tarbi lapse juureolekul aineid, mis mistahes

joovet tekitavad. Vanemad jätkavad lapse nimel senist head koostööd.

8.2.16. Lapsega suhtlemine jääb ära, kui isa on kohtumise ajal joobeseisundis.

Sel põhjusel ära jäänud kohtumist ei asendata.

8.2.17. Vanem, kelle juures laps suhtlemise korra kohaselt viibib, väldib lapse

kokkupuudet koeraga.

8.3. Jätta rahuldamata lapse vanemate taotlused tõendite väljanõudmiseks

teineteise psüühilise seisundi kontrollimiseks.

8.4. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

9. XX määruskaebus rahuldada osaliselt.

10. Määruskaebemenetluses jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda ning

muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (lapse ema) esitas 19.11.2019 Harju Maakohtule avalduse lapse CC (edaspidi laps)

suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskohta, tervist, haridust,

reisimist ja huvialaringide määramist puudutavates küsimustes. Alternatiivselt anda lapse

emale nimetatud valdkondades otsustusõigus. Samuti palub lapse ema määrata kindlaks lapsega

suhtlemise kord.

2-19-18142

2. Laps sündis XX.XX.XXXX ja tema isa on YY (edaspidi lapse isa). Lapse vanemad elasid

koos kuni 2019. a septembrini. Sellest ajast elab lapse ema koos lapsega. Lapse vanemate

suhted on pingelised ja konfliktsed. Lapse isal on psüühikahäire ja ta tarvitab rohtusid.

Samaaegselt tarvitab ta ka alkoholi ja narkootikume. Kui ta on seisundis, mille on põhjustanud

alkohol või narkootikumid, siis ta muutub kiiresti agressiivseks ja ebaadekvaatseks. Ta

provotseerib, manipuleerib, alandab, solvab ja mõnitab. Samuti võib ta vajuda unne, olles mingi

aine mõju all. Selles seisundis viibib ta enamasti iga päev. Lapse isa on kuritarvitanud alkoholi

ja tarbinud narkootikume ka lapse juuresolekul. Sellises olukorras ei saa lapse isaga mitte

üheski kokkuleppes kindel olla ega arvestada. Lapse huvides ei saa sellise inimesega koos

elada, kartes pidevalt, mis edasi saab. Tulenevalt lapse isa pidevatest solvamistest ja

ähvardamistest ei ole temaga suhtlemine võimalik.

3. Lapse isal puudub sissetulek ja tema pangakontod on arestitud seoses mitme

täitemenetlustega. Ta on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud seoses sellega, et juhtis autot

alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

4. Paar korda on avaldaja proovinud anda last isale koos lapsega aja veetmiseks. Kahjuks

mõjusid sellised kohtumised lapsele halvasti. Kui laps tuli isa juurest, oli tal tekkinud väike

palavik, kuna lapse isa ignoreeris ema soovitusi ja palveid, kuidas hoolitseda lapse eest ja

soovitusi vaba aja veetmise kohta. Pärast isaga kohtumisi tekkisid lapsel emotsionaalsed

probleemid (rahutus). Lapse isa elukohas on koer ja isa ei arvesta lapse allergiaga koerakarvade

vastu. Temaga on raske kokku leppida last puudutavates küsimustes. Emaga on laps kaitstud

nii materiaalselt kui ka moraalselt. Lapse ema on valmis last ka edaspidi kasvatama ja tema eest

hoolitsema. Laps on hoolitsetud ja tema turvalisus on ema kodus tagatud. Lapse isa on

sõltuvusega ja psüühikahäirega ning seetõttu võib olla takistatud lapse hooldusõiguse ühine

teostamine. Lapse isa tujud on vahelduvad. Kord ta annab nõusoleku reisimiseks, kord jälle ei

anna. Samuti vaidles ta alguses vastu vaktsineerimisele, hiljem siiski nõustus. Lisaks on

vanemate vahel vaidlus lasteaia valiku üle. Selliselt ei ole võimalik ühise hooldusõiguse

teostamine.

5. Lapse ema palub määrata lapse ja isa suhtlemise korra alljärgnevalt:

-

Lapse elukoht on ema juures;

-

Isal on õigus lapsega suhelda kolmel päeval nädalas. Iga kohtumine kestab kuni 3 tundi.

Konkreetsed päevad lepivad vanemad kokku iga nädala esmaspäeval jooksvaks

nädalaks;

-

Kohtumised toimuvad kas avaldaja elukohas, neutraalses kohas või jalutades;

-

Lapsega kohtudes peab lapse isa olema kaine ja viisakas, peab end korralikult ja

viisakalt üleval pidama ja mitte tülitsema ega ähvardama lapse ema;

-

Kui lapse isa on alkoholi, narkootikumi ainete või psühhotroopsete ravimite mõju all,

on lapse emal õigus keelduda kohtumisest ja lapse üleandmisest isale.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Lapse isa ei ole ema avaldusega nõus. Isa soovib, et vanemad teostaksid lapse hooldusõigust

ühiselt. Lapse isal ei ole sõltuvushaigusi. Isegi, kui avalduses viidatud asjaolud vastaksid tõele,

ei ole need piisavad selleks, et lapse isa hooldus- või otsustusõigust avalduses märgitud ulatuses

ära võtta või vähendada. Senini on laps ja isa saanud omavahel suhelda ning avaldaja on jätnud

alates sünnist last isaga omapäi. Selliselt on ilmne, et avaldaja väited lapse isa ebastabiilsuse,

vägivaldsuse, agressiivsuse ning sõltuvushaiguste kohta on otsitud. Lapse isa on kogu aeg lapse

ülalpidamises osalenud ning alates eraldi elamisest tasunud lapsele elatist vabatahtlikult

2-19-18142

suuremas summas kui seaduses sätestatud alammäär. Samuti on lapse isa lisaks toetanud lapsele

asjade ostmist. Avaldusest ei tulene ühtegi hooldusõiguslikku vaidlust lapse elu- ja

viibimiskoha, hariduse, tervise ja huvialaringide osas.

Viimased kolm-neli kuud on laps viibinud isaga teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni

kella 21.00-ni ning pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni. Enne vanemate lahku minekut

tegeles lapse isa ja lapse isapoolsed vanemad igapäevaselt lapse eest hoolitsemisega

minimaalselt 4 tundi päevas, mil lapse ema tegi tööd. Selliselt on avalduses esitatud suhtlemise

kord, mille kohaselt saab lapse isa lapsega kohtuda kolmel korral nädalas kuni 3 tundi, vastuolus

väljakujunenud suhtlemise korraga ja ilmselgelt ebapiisav. Samuti on avaldaja täiendavad

piirangud suhtlemise korra asukoha osas ebamõistlikult piiravad.

Lapse isa vanematel on Yorkshire`i terjer, kes on üks neist koeratõugudest, kes ei aja karva ja

keda soovitatakse allergikutele. Allergoloog ei ole lapse osas ühest keeldu koeraga kohtumiseks

andnud, nagu lapse ema väidab.

Lapse isa leiab, et suhtlemise kord peaks olema määratud järgnevalt:

-

Laps viibib isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ning

pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni;

-

Alates 01.09.2020 viibib laps isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni

kella 21.00-ni ning igal paarisnädala reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-

ni;

-

Kuni lapse 5-aastaseks saamiseni veedab laps kalendriaastas isaga vähemalt neljal

korral nädal aega puhkust. Puhkuse täpne aeg lepitakse e-kirja teel vanemate vahel

kokku hiljemalt kuu aega enne puhkusele minemist;

-

Alates lapse 5-aastaseks saamisest viibib laps isaga koolivaheaegadel järgmiselt:

paaritul aastal esimese (oktoobri) ja kolmanda (veebruari) koolivaheaja ning

paarisaastal neljanda (aprilli) koolivaheaja viibib laps isaga. Koolivaheaeg ei muuda

kokkulepitud

nädalavahetuste

suhtlemiskorda.

Kui

koolivaheajale

eelneval

nädalavahetusel viibib laps isaga ning koolivaheaja viibib laps emaga, toimub lapse

üleandmine koolivaheajale eelneva pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00. Kui laps on

koolivaheajal reedel koos emaga, kuid laps peaks minema nädalavahetuseks isa juurde,

annab ema lapse isale üle reedel kell 19.00. Teisel koolivaheajal ehk jõuluvaheajal

viibib laps 51. nädala ehk esimese koolivaheaja täisnädala esmaspäeva hommikul kella

10.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni paaritutel aastatel isaga ning 52. nädala

ehk teise koolivaheaja nädala 51. nädala pühapäeva õhtul kella 19.00-st kuni 52. nädala

pühapäeva õhtul kella 19.00-ni paarisaastatel isaga. Paaritutel aastatel, kui laps viibib

51. nädala isaga, viibib laps emaga 25.12. kella 14.00-st kuni 26.12. kella 19.00-ni ning

paarisaastatel, kui laps viibib 51. nädala emaga, viibib laps isaga 25.12. kella 14.00-st

kuni 26.12. kella 19.00-ni;

-

Suvisel koolivaheajal saab kumbki vanem veeta lapsega poole suvevaheajast, millest

ühe osa kestus on vähemalt 2 nädalat. Vanemad lepivad täpsed suvise koolivaheaja ajad

kokku hiljemalt jooksva aasta 31. märtsiks e-kirja vahendusel;

-

Lapse isa läheb lapsele ema juurde suhtlemise aja alguses järele ja lapse ema tuleb

lapsele isa koju suhtlemise aja lõppemisel järele, kui vanemad ei ole eraldi teisiti sõnumi

või e-kirja teel kokku leppinud;

-

Vanemal, kelle juures laps suhtlemise korra kohaselt ei viibi lapse sünnipäeval, saab

lapse sünnipäeval veeta lapsega koos 2-3 tundi. Täpne aeg lepitakse vanemate poolt

kokku hiljemalt 2 päeva enne lapse sünnipäeva e-kirja või sõnumi teel. Lapse isa

2-19-18142

sünnipäeva veedab laps isaga kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni ja lapse ema sünnipäeva

emaga kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni;

-

Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. Kui emadepäev langeb

nädalavahetusele, mil laps ei viibi suhtlemise korra kohaselt emaga või isadepäev

langeb nädalavahetusele, mil laps viibib suhtlemise korra kohaselt emaga, vahetavad

vanemad emade- või isadepäeva nädalavahetuse ja sellele järgneva nädalavahetuse

omavahel. Kui kokkulepet nädalavahetuste vahetamiseks ei saavutata, viibib laps

emadepäeval emaga kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni ning isadepäeval isaga kella

10.00-st kuni kella 21.00-ni;

-

Kuni lapse 5-aastaseks saamiseni viibib laps isaga paaritutel aastatel 25.12. kella 10.00-

st kuni 26.12. kella 21.00-ni ning paarisaastatel 23.12. kella 10.00-st kuni 24.12. kella

21.00-ni;

-

Laps viibib paarisaastatel jaanipäeva isaga 23.06. kella 10.00-st kuni 24.06. kella 21.00-

ni;

-

Alates lapse 4-aastaseks saamisest on vanemal, kelle juures laps ei viibi, õigus suhelda

lapsega igapäevaselt privaatselt ja eraldi telefoni- või videokõne teel. Vanem ei tohi teha

takistusi teise vanema ja lapse suhtlemiseks ning kohustub tagama, et ka kolmandad

isikud ei takista lapse ja vanema suhtlemist mingil viisil. Valiku, millist viisi lapsega

suhtlemiseks kasutatakse (kas telefoni, videokõnet vms) teeb lapsevanem, kes omab

õigust lapsega suhtlemiseks ning lapsega koos olev vanem on kohustatud tagama, et

lapsel on võimalik teise eemal viibiva vanemaga vastavat viisi kasutades suhelda;

-

Mõlemal vanemal on õigus enda suhtlemise ajal lapsega reisida Haagi 25.10.1980

konventsiooni osalisriikidesse teise vanema nõusolekuta. Kumbki vanem kohustub

teisele vanemale sellise reisi toimumisest e-kirja või sõnumiga esimesel võimalusel,

kuid vähemalt ühe nädala enne reisi algust ette teatama. Väljaspool Haagi 25.10.1980

konventsiooni osalisriike reisimiseks on vaja teise vanema eelnev kirjalik nõusolek.

7. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud lapse

isa hooldusõiguse piiramine ja hooldusõiguse osaliselt üleandmine. Samuti ei ole põhjendatud

otsustusõiguse avaldajale andmine. Lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks on määratud

suhtlemise kord, mis toimib. Seeläbi on isal võimalus säilitada kontakt ja usalduslik suhe oma

lapsega. Lapse kasvades võib olla põhjendatud suhtluse tihendamine.

8. Viimsi vald ei toeta tulenevalt lapse vanusest, vajadustest ja huvidest ning isa kohta kogutud

teabest, lapse ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või alternatiivselt

otsustusõiguse andmiseks lapse emale. Vanematel on kokkulepitud graafik lapsega

suhtlemiseks, et säilitada isa ja lapse vaheline suhe. Küll tuleks lapse isale selgitada, et ajal, mil

ta viibib lapsega koos, ei tohiks ta tarvitada alkoholi, narkootikume ega muid meelemürke,

samuti ei tohi minna lapsega kohtumisele joobeseisundis või tugevate jääknähtudega. Lapse

isa ei eita varasemaid probleeme narkootikumide ja alkoholiga, kuid oma ütluste kohaselt ei ole

ta neid tarvitanud vähemalt viimased kolm kuud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

rahuldamata ja määras kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise korra järgmiselt:

-

Laps viibib isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal

paarisnädala laupäeval alates kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni (p 2.1);

2-19-18142

-

Alates 2020. a novembrist viibib laps isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st

kuni kella 21.00-ni ning igal paarisnädala reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella

21.00-ni (p 2.2);

-

Kuni lapse 5-aastaseks saamiseni veedab laps kalendriaastas isaga vähemalt neljal

korral nädal aega puhkust. Puhkuse täpne aeg lepitakse e-kirja teel vanemate vahel

kokku hiljemalt kuu aega enne puhkusele minemist (p 2.3);

-

Alates lapse 5-aastaseks saamisest viibib laps paarisaastatel sügisvaheaja ja

suusavaheaja isaga ning talvevaheaja alates 2. jaanuarist kuni vaheaja lõpuni ja

kevadvaheaja emaga. Paaritutel aastatel vastupidi (p 2.4);

-

Alates lapse 5-aastaseks saamisest on laps suvel kahes kuus vähemalt 10 päeva isaga

ning ühes kuus 15 päeva isaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga

aasta 15. maiks. Kui vanemad kuupäevades kokkuleppele ei jõua, on laps isaga alates

20. juunist, alates 20. juulist ja alates 15. augustist (p 2.5);

-

Alates lapse 4-aastaseks saamisest on vanemal, kelle juures laps ei viibi, õigus suhelda

lapsega igapäevaselt telefoni- või videokõne teel (p 2.6);

-

Paaritutel aastatel on laps 22.-24. detsembrini emaga ja 30. detsembrist kuni 01.

jaanuarini isaga. Paarisaastatel vastupidi (p 2.7);

-

Jaanipäeva veedab laps paarisaastatel isaga alates 23.06. kella 10.00-st kuni 24.06. kella

21.00-ni ja paaritutel aastatel emaga (p 2.8);

-

Emadepäeva ja ema sünnipäeva on laps emaga ja isadepäeva ning isa sünnipäeva isaga,

olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib (p 2.9);

-

Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval kuni kolm tundi,

olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib (p 2.10);

-

Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse üritustel koolis, lasteaias, huviringides (p

2.11);

-

Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning

suhtluse võimaluse teise vanemaga (p 2.12);

-

Vanem ei ole lapse juureolekul joobes. Vanem ei tarbi lapse juureolekul aineid, mis

mistahes joovet tekitavad (p 2.13);

-

Kumbki vanem võib lapsega reisida oma graafikujärgsel ajal Eestist välja teise vanema

nõusolekuta. Reisist tuleb teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel, aga

hiljemalt nädal enne reisi (p 2.16);

-

Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja

ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-

kirja või SMS-i saatmise teel (p 2.17);

-

Vanemad jätkavad lapse nimel senist head koostööd (p 2.18).

Maakohus jättis rahuldamata poolte taotlused tõendite väljanõudmiseks teineteise psüühilise

seisundi kontrollimiseks ning avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus

jättis lapse esindamise menetluskulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

10. Hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole alust. Hooldusõiguse küsimuse lahendamisel

ei oma tähtsust lapsevanema karistatus liikluskuritegudes, materiaalne toimetulek, haigused (sh

psüühilised haigused), mõnuainete tarbimine ja võimalikud sõltuvused, kui lapsevanem tuleb

lapse hooldamisega toime. Kohus ei pööranud tähelepanu vanemate poolt lapse koeraallergia

kohta esitatud väidetele ja tõenditele, kuna tegemist ei ole küsimusega, mida kohus peaks

lahendama. Hooldusõiguslikud lapsevanemad peavad ise toime tulema lapse allergeenide eest

hoidmisega. Kohus tuvastas, et lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe, isa osaleb

regulaarselt lapse elus. Lapsega seotud asju on otsustanud peamiselt ema ja isa on ema

valikutega nõus olnud. Vanemate vahel ei ole selliseid hooldusõiguslikke vaidlusküsimusi, mis

2-19-18142

tingiksid vajaduse ühine hooldusõigus lõpetada. Muuhulgas on isa olnud nõus hooldusõiguse

vaidluste põhiküsimusega, et laps elab koos emaga. Lapse huvides on kindlasti, et tal on kaks

hooldusõiguslikku vanemat, see tähendab, et lapsega seotud asju saaks otsustada kaks lapsele

kõige lähemat ning lapse vajadusi kõige paremini teadvat isikut. Asjaolu, et vanemad omavad

vahel erinevaid seisukohti hooldusõiguslikes küsimustes, on normaalne. Asjaolu, et isa on

emaga lapse hooldusõiguslike küsimuste üle suheldes ebaviisakas (ebaviisakas suhtlemine

nähtub ema esitatud kirjalikest tõenditest), ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

11. Vanemad on siiani hästi toime tulnud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise

korraldamisega. Ema poolt pakutud suhtlemise kord, millise kohaselt laps viibib isaga kolm

korda nädalas kolm tundi, piirab isa ja lapse suhtlemist ebamõistlikult, arvestades, et isa ja laps

on lapse sünnist alates koos olnud ning arvestades, et nad on seni suhelnud tihedamalt, kui

suhtlemise korra ettepanekus pakutud. Ema pakutud suhtlemise kord, millise kohaselt laps

viibib koos isaga ema elukohas, neutraalsel pinnal või jalutades, ei ole mõistlik ega

põhjendatud. Seni on laps viibinud isa elukohas ning mingeid asjaolusid selleks, et piirata lapse

ja isa koosviibimise kohta, ei esine.

12. Isa poolt pakutud suhtlemise kord on mõistlik ja lapse huvides, kuid osaliselt liiga detailne.

Kuna laps on isaga pikalt koos elanud ja kogu aeg isaga suhelnud, on põhjendatud, et laps võib

ka praeguses vanuses isa elukohas ööbida. Laps võib ööbida isa elukohas mitte taotletud viisil

alates septembrist, vaid alates lapse 2-aastaseks saamisest, s.o 2020. a novembrist. Kuna lapse

ja isa suhe on kogu aeg olnud väga lähedane, siis saab prognoosida, et selles vanuses on laps

arengu poolest küps isa elukohas pikemalt viibima. Isa poolt pakutu, et tuleb arvestada ka

koolivaheaegadega, on põhjendatud. Kohus arvestas seejuures, et lapse emal on ka vanem laps

- poeg, kes läheb kooli käesoleval aastal ning õe ja venna huvides on koos aega veeta.

13. Kumbki lapsevanem on esitanud taotluse koguda tõendeid teise vanema psüühilise seisundi

kohta. Kohus jättis nimetatud taotlused rahuldamata, kuna vanemate haigused, kui need ei

takista lapse hooldamist, ei oma hooldusõiguse küsimuses tähtsust.

Määruskaebus

14. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 31.03.2020 määruse

osaliselt ja teha uus määrus, millega anda hooldusõigus lapse viibimiskoha, reisimise, hariduse,

tervise ja huvialaringide määramise õiguse osas lapse emale. Alternatiivselt anda lapse emale

nimetatud valdkondades otsustusõigus. Määruskaebuse esitaja palub rahuldada taotluse lapse

isa psüühilise seisundi kontrollimiseks. Samuti palub lapse ema määrata suhtlemise kord

järgmiselt:

-

Laps viibib isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-st ja

pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni. Kui lapse režiim muutub, võivad lapse

vanemad kokkuleppel muuta nimetatud kellaaegu;

-

Alates 2023. a novembrist viibib laps isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st

kuni kella 21.00-ni ja igal paarisnädala reedel alates kella 10.00-st kuni pühapäeval kella

21.00-ni;

-

Puhkuse, tähtpäevade ja pühade osas lepivad pooled kokku eraldi kokkuleppega;

-

Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval. Lapse isa võib

tulla lapse koju tähistama sünnipäeva;

2-19-18142

-

Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse üritustel koolis, lasteaias, huviringides;

-

Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning

suhtluse võimaluse teise vanemaga. Vanem ei ole lapse juureolekul joobes. Vanem ei

tarbi lapse juureolekul aineid, mis tekitavad joobeseisundi;

-

Ema võib reisida lapsega Eestist välja ilma isa nõusolekuta, andes isale reisist teada

esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne reisi. Lapse ja lapse isaga reisimise kohta

lepivad vanemad iga kord eraldi kokku. Kui lapse isaga tuleb kaasa isapoolne vanaema,

siis lapse ema lubab reisimist;

-

Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja

ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-

kirja või SMS-i saatmise teel;

-

Vanemad jätkavad lapse nimel senist head koostööd.

15. Kohtumäärus on osaliselt ebaloogiline, põhjendamatu ja ebaselge. Kohus on ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigus-, kaalutlusõigus- ja menetlusõigusnorme.

16. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lõikes 1 sätestatud eeldus, et lapse vanemad elavad lahus ja

lapse ema ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt lapse isaga teostada, on täidetud. Lapse isa ei

ole võimeline oma vaimse tervise tõttu hooldusõigust täies ulatuses teostama. Lapse huvides

on lõpetada ühine hooldusõigus ning lapse suhtes viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja

huvialaringide määramise osas hooldusõiguse osas andmine avaldajale. Kohus tuli valele

järeldusele, et vanemate vahel ei ole hooldusõiguslikke vaidlusküsimusi. Ei ole arusaadav,

millest tuleneb järeldus, et lapsega seotud asju on otsustanud peamiselt ema ja isa on ema

valikutega nõus olnud. Lapse ema esitas tõendeid ja selgitusi selle kohta, et lapse isa on tihti

alusetult olnud vastu lapse ema valikutele ja manipuleerib oma hooldusõigusega lapse suhtes.

Vanemate seletused koosmõjus kirjalike tõenditega kinnitavad, et vanemate kooselu oli

probleemiderohke. Lapsevanemate omavahelised suhted olid vaenulikud. Asja materjalidest

nähtub, et konfliktsituatsiooni tekitas pigem lapse isa oma käitumisega. Vanemate vahel puudus

järjepidev koostöö ja üksmeel lapse elukorralduse osas. Vanemad ei ole võimelised

kokkuleppeid sõlmima ning selliselt ei ole lapse huvidest lähtudes võimalik last ka tulevikus

ühiselt kasvatada.

17. Viibimiskoha määramise ja reisimise osas ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud,

sest lapse isaga ei olnud kiireloomulises küsimuses võimalik kokku leppida. Kohus ei võtnud

arvesse vanemate kirjavahetust, milles lapse isa ei andnud nõusolekut lapsega reisimiseks.

Hiljem ta muutis meelt ja andis nõusoleku. Kuid mõne aja möödudes kirjutas lapse emale, et

see reis saab olema viimane kord, kui ta lubab lapse emal koos lapsega kuhugile sõita. Kuna

lapse isa vahetas oma seisukohta ühe küsimuse osas 4 korda minutis ilma põhjenduseta, näitab

see selgelt, et tema seisukoht sõltub enamasti tema tujust, mida omakorda mõjutavad alkohol,

narkootikumid ja psühhotroopsed ravimid. Sama olukord oli lapse registreerimisega uude

elukohta. Ema sai lapse isalt nõusoleku lapse registreerimiseks tema tegelikku (s.o lapse ema)

elukohta alles kohtumenetluse käigus.

18. Lapse isa ei ole aktsepteerinud ema valikuid lapse hariduse osas. Lapse isa ei andnud

nõusolekut registreerida last lasteaeda. Lapse isa vastas, et see lasteaed talle ei sobi, kuid ei

selgitanud miks. Kohtuistungil aga kinnitas, et on nõus ema valikuga. Ilmselgelt andis lapse isa

oma nõusoleku ainult seepärast, et kohtumenetlus ei olnud lõppenud.

2-19-18142

19. Raviküsimustes on ühise hooldusõiguse lõpetamine vajalik seetõttu, et lapse isa ei ole

kättesaadav telefoni teel. Selliselt ei ole võimalik otsustada kiireloomulisi küsimusi. Lapse isa

ei saa usaldada kiireloomuliste küsimuste otsuste tegemisel, kuna ta on tihti ebakaines

seisundis. Lapsel on koeraallergia, mille lapse isa jätab kogu aeg tähelepanuta. Ei ole arusaadav,

miks kohus ei pööra sellele tähelepanu. Lapse allergia ignoreerimine ei ole lapse huvides.

20. Kohus jättis tähelepanuta mitmed asjas olulised tõendid, millest nähtub, et lapse isa

manipuleerib oma õigustega ega andnud nõusolekut lasteaeda registreerimiseks. Samuti jättis

kohus tähelepanuta kirjavahetuse lapse isa vaimse tervise kohta. Kohus pole ka arvestanud

juhtumit, mis toimus 20.02.2020, kui lapse isa võttis lapse enda juurde ebakaines seisundis.

Samuti ei tagastanud ta last seejärel õigeaegselt, laps oli söömata, joomata ja mähkmed

vahetamata.

21. Lapse ema ei nõustu maakohtuga, et hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust

lapsevanema karistatus liikluskuritegudes, materiaalne toimetulek, haigused sh psüühilised,

mõnuainete tarbimine ja võimalikud sõltuvused. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata lapse ema

tõendite kogumise taotluse koguda tõendeid lapse isa psüühilise tervise seisundi kohta. Taotluse

rahuldamata jätmise tõttu jõudis kohus vale järelduseni, et lapse vanematel tuleb säilitada ühine

hooldusõigus. Lapse isal on psüühikahäire ja ta tarvitab ravimeid. Seda kinnitas ta ka ise

kohtuistungil. Olukord muutub tõsisemaks, kui lapse isa tarvitab psühhotroopsed ravimeid ja

samal ajal ka alkoholi ja narkootikume. Kui ta on seisundis, mille on põhjustanud alkohol või

narkootikumid, siis ta muutub kiiresti vaimselt agressiivseks. Lapse isa kriminaalne ajalugu

tõendab veelkord, et lapse isal on alkoholiga probleeme.

22. Suhtlemise kord, mille kohus määras, ei ole lapse huvidest lähtuv. Kohus tuvastas vääralt,

et lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe ning isa osaleb regulaarselt lapse elus. Ema on

korduvalt selgitanud kohtule, et tegelikult veedab lapsega aega lapse isapoolne vanaema, mitte

lapse isa. Viimasel ajal (viimased 3 nädalat) ei viibi laps isaga. Lapse isa vahetas oma elukoha

aadressi ja pole sellest lapse ema teavitanud. Lapsega kohtumistele ta enda emaga ise kaasa ei

tule.

23. Ema poolt pakutud suhtlemise kord ei riiva väikse lapse huve ja ei ole lapse jaoks liiga

koormav. Lapse ema toetab lapse suhteid isaga, kuid oluline on, et lapse isa ei riivaks lapse

huvisid, oleks kaines seisundis ja ei manipuleeriks oma õigusega.

24. Suhtlemise kord on määratud kohtu oma äranägemise järgi, sinna on lisatud koolivaheajad,

pühad, sünnipäevad, emade- ja isadepäev jne, mida ei ole pooltega arutatud. Kohus pole võtnud

arvesse, et ajal, kui laps elas isaga koos, elas ta ka emaga koos. Praegu ta elab ainult koos

emaga. Isaga ööbimine ilma emata on 2-aastasele lapsele pigem stress ja tekitab ärevust. Laps

võiks hakata ööbima isa juures alates viiendast eluaastast.

25. Kohus on määranud suhtlemise korra ka liiga kaugele ulatuvalt. Enne kui anda isale nii

pikaks perioodiks lapsega järjest koosolemiseks, peab lapse isa oma vaimset tervist parandama.

Nimelt, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning psühhotroopseid ravimeid. Samuti võiks

ta osaleda rehabilitatsiooni programmides. Reisimine ainult koos isaga ei ole lapse huvides,

vaid nendega peaks kaasa minema ka lapse isapoolne vanaema, kes nagunii veedab lapsega

aega. Sellel põhjusel palub lapse ema kohtul jätta puhkuse küsimused, vaheaja küsimused ja

tähtpäeva küsimused poolte omavahelisel kokkuleppel lahendamiseks.

2-19-18142

Menetlusosaliste seisukohad

26. Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik, kuid

palub määrust täiendada lapse üleandmise korra osas ning määrata, et lapse isa või lapse

isapoolne vanaema läheb lapsele suhtlemise korra alguses järele ja lapse ema tuleb lapsele

suhtlemise korra lõppedes lapse isa koju järele, kui vanemad ei ole sms-i või e-kirja teel teisiti

kokku leppinud.

27. Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

28. Viimsi vald jäi oma varasemate seisukohtade juurde, milles leidis, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ei ole lapse huvides.

Menetluse edasine käik

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

30. Lapse ema esitas 21.12.2020 menetlusdokumendi, milles soovib täiendada määruskaebuses

esitatud suhtlemise korda. Täiendavalt juba varasemalt esitatud seisukohtadele märgib lapse

ema, et suhtlemise korra osas tuleks arvesse võtta kehtivat suhtlemise korda, mille kohaselt igal

teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval on lapsele järgi tulnud ning lapse õhtul ära toonud lapse

vanaema. Lapse isa enamasti lapse juurde ei jõua ning ei näita välja mingisugustki huvi lapsega

suhtlemise vastu. Lapse ema pakkus isale lapsega kohtumist laupäeviti, kuid sellele

pakkumisele isa ei vastanud.

31. 15.01.2021 vastuses selgitab lapse isa, et ta kohtub lapsega, kuid last käib toomas ja viimas

vanaema, kuna lapse ema tekitab lapse üleandmisel pingelise olukorra ja ründab verbaalselt.

Samuti palub lapse isa täiendada maakohtu poolt määratud suhtlemise korda lapse üleandmise

viisi osas, kuna laps käib alates 2020. a augustist lasteaias ning lapse üleandmised tuleks

korraldada lasteaia vahendusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, vaid seda on vajalik täiendada osas, milles maakohus jättis lapse emale

määramata õiguse olla iga-aastaselt lapsega koos vähemalt ühe nädala järjest (p 2.3) ning alates

lapse 5-aastaseks saamisest olla lapsega koos suvel sama palju kui lapse isa. Lisaks täiendab

ringkonnakohus suhtlemise korda lapse üleandmise korraga, vanema hoidumiskohustusega

lapse kokkupuutest koeraga ning tingimusega, et lapsega suhtlemine jääb ära, kui isa on

kohtumise ajal joobeseisundis. Samuti täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse punktis

2.4 märgitud koolivaheaegasid ja muudab maakohtu määruse punktis 2.2 märgitud suhtlemise

aja algust. Maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega avaldaja alternatiivse

taotluse rahuldamata jätmise kohta. Samuti tuleb maakohtu määruse resolutsioonist eemaldada

tarbetud kordused punktides 2.14 ja 2.15. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata, kuid

täiendada tuleb selle põhjendusi. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 654 lg

2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

33. Maakohtu määrus on jõustunud suhtlemise korra osas, milles maakohus määras lapse

viibimise isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal

2-19-18142

pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni. Samuti on maakohtu määrus jõustunud

suhtlemise korra punktide 2.11., 2.12., 2.13. ja 2.18 osas.

34. Kõigepealt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Lapse ema esitas määruskaebuse

lisana kirjalikud tõendid (vanemate kirjavahetused, teade 20.02.2020 juhtumist, arstitõend).

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Samas ei ole määruskaebusele lisatud tõendite puhul tegemist uute tõenditega. Samad

tõendid on lapse ema esitanud juba maakohtus ja kohus on need vastu võtnud. Seetõttu puudub

vajadus määruskaebusele lisatud tõendite korduvaks esitamiseks ja nende vastuvõtmiseks,

mistõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata ning tõendid vastu

võtmata. Dokumentide elektrooniliselt esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks

tagastamiseks.

35. Lapse ema esitas 21.12.2020 täiendavad tõendid (kirjavahetused), tõendamaks asjaolu, et

laps antakse üle mitte lapsele isale, vaid vanavanemale ning lapse isa ei ole näidanud üles huvi

tulla kohtumisele ise ja võtta laps isiklikult vastu. Ringkonnakohus võtab nimetatud täiendavad

tõendid vastu, kuna tegemist on tõenditega, mis on esitatud määruskaebuse väidete

põhjendamiseks.

36. Lapse ema on 21.12.2020 menetlusdokumendis esitanud taotluse täiendada suhtlemise

korda.

Samuti

on

lapse

isa

esitanud

vastuses

määruskaebusele

ja

15.01.2021

menetlusdokumendis taotlused kohtu poolt määratud suhtlemise korra täiendamiseks.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks vanemate sellekohaseid taotlusi läbi vaadata ja jätab need

tähelepanuta. Maakohtu määrust saab vaidlustada määruskaebuse esitamisega. TsMS § 662 lg

1 p 3 näeb ette määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalse taotluse esitamise vajaduse,

märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust

vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Määruskaebust on võimalik

täiendada määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul, pärast seda on võimalik üksnes

määruskaebuse täiendav põhjendamine (TsMS § 661 lg 5). Eeltoodust tulenevalt ei ole

maakohtu määruse muutmine võimalik määruskaebust esitamata. Lapse isa ei ole maakohtu

määrust vaidlustanud. Samuti ei ole ema poolt määruskaebuses esitatud taotlust võimalik

täiendada pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

37. Lapse ema on esitanud ringkonnakohtule 18.01.2021 ja 19.01.2021 menetlusdokumendid

koos tõenditega. Lapse isa vaidleb nende vastuvõtmisele vastu, vastasel juhul soovib esitada

omapoolsed täiendavad seisukohad. Ringkonnakohus nõustub, et lapse ema poolt 18.01.2021

ja 19.01.2021 esitatud menetlusdokumendid tuleb tähelepanuta ja tõendid vastu võtmata jätta.

Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne, toimuks mõistliku aja jooksul

ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning

võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist

(TsMS § 2). Menetlusosalised said ringkonnakohtus võimaluse esitada oma viimased

seisukohad ja vajalikud täiendavad tõendid. Seega on asja lahendamiseks olulised asjaolud

saanud menetlusosalised juba esile tuua ja tõendid esitada. Ringkonnakohus ei ole lapse emale

andnud lisaks sellele tähtaega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning

ringkonnakohus ei pidanud seda vajalikuks. Kuna lapse ema täiendavate seisukohtade ja

tõendite vastuvõtmine põhjustaks menetluse viibimise ega oleks seetõttu tsiviilkohtumenetluse

eesmärkidega kooskõlas, ei pea ringkonnakohus võimalikuks neid vastu võtta.

38. Vanemad vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus lapse

viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja huvialaringide osas ning alternatiivselt nimetatud

valdkondade osas otsustusõiguse andmise üle lapse emale. Samuti vaieldakse selle üle, millistel

2-19-18142

tingimustel määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord. Vaidlust ei ole selles, et vanemad

elavad alates 2019. a septembrist eraldi ja laps elab ema juures. Isa soovib suhelda lapsega ja

ei soovi ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ega otsustusõiguse andmist lapse emale.

39. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt hooldusõiguse osalise lõpetamisega ja otsustusõiguse

andmisega seonduvat (I) ning seejärel suhtlemise korra määramist (II) vastates ühtlasi ka

määruskaebuse väidetele.

I

40. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures

tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis

hooldusõiguse või suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel

arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab

esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud

isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude

kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul hooldusõiguse osalise

lõpetamise kaalumise osas ei esine ning maakohus on lähtudes lapse huvidest jätnud

põhjendatult hooldusõiguse osaliselt lõpetamata. Samas on vajalik maakohtu põhjendusi

osaliselt muuta ja täiendada.

41. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamise eeldused PKS § 137 lg 1 alusel puuduvad. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata,

kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse

määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral

võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda

ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist

hooldusõigus üksmeeles lapse huvides teostada (vt Riigikohtu 07.06.2011 määrust tsiviilasjas

nr 3-2-1-45-11, p 21). PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades

muuhulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi. Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest ei saa teha järeldust, et isa ei

oleks vaimselt ega majanduslikult lapse kasvatamiseks valmis. Vaimse valmisoleku puudumist

lapse eest hoolitsemiseks ei saa järeldada sellest, kui lapse isa tarvitab alkoholi või

psühhotroopseid ravimeid. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et lapse isa tarvitaks alkoholi

igapäevaselt. Samuti ei saa isa valmisolekut last kasvatada ja tema eest hoolitseda, järeldada

sellest, et lapse isa on varasemalt kriminaalkorras karistatud sõiduki juhtimise eest

joobeseisundis.

42. Lapse ema esitas määruskaebuses taotluse nõuda välja tõendid lapse isa psüühilise seisundi

kohta. Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kuna tegemist ei ole

asjakohase taotlusega. Maakohus on jätnud lapse ema taotluse rahuldamata põhjusel, et

vanemate haigused, mis ei takista hooldusõiguse teostamist, ei oma asjas tähtsust. Maakohtu

hinnangul ei saa antud juhul lapse isa võimalikust haigusest ja sõltuvusest järeldada, et need

takistaksid hooldusõiguse teostamist. Ringkonnakohus nõustub sellega ja leiab, et maakohus ei

ole taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme rikkunud. Lapse ema on esile toonud,

et lapse isa tervislik seisund takistab hooldusõiguse teostamist üksnes siis, kui lapse isa tarvitab

koos ravimitega alkoholi või narkootikume. Lapse isa väitel tarvitab ta vahest antidepressante

2-19-18142

tööl tekkivate pingete leevendamiseks, kuid alkoholi ega narkootilisi aineid ei ole ta tarvitanud

alates 2019. a oktoobrist. Samas on lapse ema kirjeldanud, et lapse isa oli 20.02.2020 lapsele

järgi tulles ilmselt joobeseisundis. Samuti on eestkosteasutuse esindaja oma seisukohas

märkinud, et lapse ema sõnul oli lapse isa 12.01.2020 lapsele järgi tulles ilmselgete

jääknähtudega. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa selline käitumine äärmiselt taunitav.

Samas ei saa esitatud seisukohtadest teha järeldust, et lapse isa kogu aeg alkoholi tarvitaks või

tarvitaks ravimeid koos alkoholiga. Lapse ema ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest

saaks järeldada, et alkoholi tarvitamise tõttu on hooldusõiguse teostamine olnud takistatud.

Samuti ei viita hooldusõiguse teostamise võimatusele rahustite ja antidepressantide tarvitamine.

Kuna viiteid selle kohta, et lapse isa käitumine oleks muutunud pärast maakohtu määruse

tegemist või esineks kahtluseid tema psüühilises seisundis, mis takistaks hooldusõiguse

teostamist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda meditsiiniasutustelt välja tõendeid lapse isa

psüühilise seisundi kohta.

43. Lapse ema on esile toonud, et lapse isaga ei ole võimalik suhelda ja temaga midagi kokku

leppida ning lapse isa manipuleerib oma õigustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üksnes

vanemate vahelisest konfliktist ja suhtlemisraskustest võimalik järeldada, et ühise

hooldusõiguse lõpetamine oleks õigustatud. Kolleegium selgitab, et ühise hooldusõiguse

teostamine ei tähenda seda, et teine lapsevanem peaks olema kõigega nõus. Samas peab selline

mittenõustumine olema põhjendatud. Maakohus ei ole seda asjaolu käsitlenud, mille tõttu

täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Lapse isa on selgitanud, et ei

nõustunud lapse ema poolt pakutud lasteaiaga, kuna mõistlikum oli laps panna lasteaeda, kus

käib lapse ema teine laps. Sellele põhjendusele ei ole lapse ema vastuväiteid esitanud. Elukoha

registreerimisele vastuväite esitamise kohta märkis lapse isa, et lapse ema kolis kohtumenetluse

ajal teise elukohta ja seetõttu ei saanudki lapse isa oma nõusolekut anda. Ringkonnakohus

nõustub viimati nimetatuga. Lapse ema avaldas kohtuistungil, et asus pärast kohtusse avalduse

esitamist elama uude elukohta. Asjaolule, et isa lapse elukoha registreerimiseks ei ole

nõusolekut andnud, tugines lapse ema alles määruskaebuses. Seega ei ole lapse isa saanudki

enne kui kohtumenetluse ajal sellist nõusolekut anda. Eeltoodust tulenevalt ei saa kolleegiumi

hinnangul teha järeldust, et lapse isa oleks hooldusõiguse teostamiseks olulistes küsimustes

põhjendamatult lapse emale vastu vaielnud ja takistanud hooldusõiguse teostamist. Olgugi, et

lapse isa ei ole põhjendanud, miks ta on keeldunud lapse emale lapsega reisimiseks nõusoleku

andmisest, ei saa sellisest ühekordsest juhtumist järeldada hooldusõiguse teostamiseks vajaliku

üksmeele puudumist, mis tingiks hooldusõiguse piiramist. Lisaks leiab kolleegium, et edasised

erimeelsused reisimise osas on võimalik lahendada suhtlemise korraga.

44. Asjaolu, et lapse isa ei ole kättesaadav telefoni teel, ei viita kolleegiumi hinnangul sellele,

et tervise küsimustes tuleks hooldusõigus üle anda lapse emale. Kuna vanemad on omavahel

suhelnud sms-i või e-kirja teel ja soovivad selliselt suhelda ka edaspidi, siis saavad nad ka

vajalikud terviseküsimused kooskõlastada sel viisil. Kiireloomulistes küsimustes on

lapsevanemal, kelle juures laps parajasti viibib, õigus ja kohustus koheselt ise reageerida,

ootamata seejuures teise vanema seisukohta ja võtta vastu vajalikke otsuseid.

45. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lapse võimalik allergia ja sellega

seotud vanemate käitumine ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus muudab selles

osas maakohtu määruse põhjendusi. Lapse ema väitel on lapsel koera karvade suhtes allergia ja

laps viibib vanavanemate juures, kus on suur koer. Lapse isa on esitanud kohtule tõendi, mille

kohaselt on lapsel koerakarvade suhtes allergia ning allergoloog on soovitanud vältida

igapäevaseid kontakte koertega (11.03.2020 menetlusdokumendi lisa), kuid isa väitel järgib ta

arsti soovitusi. Menetlusosaliste seisukohtadest ja kohtule 21.12.2020 esitatud kirjavahetusest

järeldab ringkonnakohus, et laps viibib vähemalt mingi osa ajast, kui laps on suhtlemise korra

2-19-18142

kohaselt isale üle antud, vanavanemate juures. Seega seal olles esineb lapsel kokkupuude

koeraga. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita selline olukord siiski lapse isa hooldusõiguse

piiramise vajadusele. Esile toodud asjaoludest ei saa teha järeldust, et lapse isa oleks eiranud

allergoloogi soovitusi. Võimalike edasiste koeraga kokkupuudete vältimist on võimalik

saavutada suhtlemise korraga.

46. Määrusest ei nähtu, miks ei ole põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine

huvialaringides osalemise otsustamisel ning selles osas on vajalik maakohtu määruse

põhjendusi täiendada. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et huvialaringide osas

hooldusõiguse lõpetamise vajalikkust ei ole lapse ema põhjendanud. Lisaks märgib kolleegium,

et lähtudes esile toodud asjaoludest ei käi laps siiani üheski huvialaringis. Kolleegiumi

hinnangul ei ole etteulatuvalt, nii öelda „igaks juhuks“, ühise hooldusõiguse lõpetamine

põhjendatud.

47. Lapse ema on esitanud avalduses alternatiivselt taotluse anda lapse emale lapse

viibimiskoha, tervise, hariduse, reisimise ja huvialaringide määramise otsustusõigus. Maakohus

on määruse resolutsioonis jätnud lapse ema sellekohase taotluse lahendamata. Ringkonnakohus

täiendab maakohtu resolutsiooni otsustusega taotluse rahuldamata jätmise kohta ning lisab

puuduolevad põhjendused. Lapse ema tugines otsustusõiguse andmisel samadele asjaoludele,

nagu hooldusõiguse osalise lõpetamisel. Riigikohus on leidnud, et kui vanemad ei jõua ühist

hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas, sh lapse tulevase elukoha küsimuses

kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse

ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle

lisakohustusi. Vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise

hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise

nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded. Seetõttu saab kohus lahendada avalduse kas

PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga (vt Riigikohtu 12.02.2016

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p-d 24 ja 25). Eelnevast tulenevalt pidanuks maakohus

eraldi hindama, kas esinevad lapse emale otsustusõiguse andmise alused.

48. Käesolevas asjas ei nähtu kolleegiumi hinnangul, et vanemad ei jõuaks olulistes küsimustes

kokkuleppele ning esineks seega PKS § 119 sätestatud eeldus. Vanemate vahel on omavahelisi

vaidlusi, kuid esile pole toodud asjaolusid, et vaidluste tõttu oleks mingis konkreetses lapse

huvisid puudutavas küsimuses jäänud kokkuleppele jõudmata. Riigikohus on selgitanud, et

otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad

last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra

lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate

küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku

lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks

on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena

saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste

küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu 12.02.2016

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). Seega erinevad hooldusõiguse lõpetamine ja

otsustusõiguse üleandmine teineteisest eelkõige selle poolest, et otsustusõiguse üleandmisel

reguleeritakse mingi konkreetse küsimuse, mitte terve hooldusõiguse valdkonna osas otsuste

tegemise õigust. Käesolevas asjas ei ole lapse ema poolt esile toodud, et ta sooviks lahendada

mingit konkreetset olukorda, vaid ta soovib otsustada üksi tulevikus tekkivate last puudutavate

üldiste küsimuste üle. Selliseid küsimusi saab reguleerida hooldusõiguse ulatusega, kuid nagu

ringkonnakohus eelnevalt märkis, hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks käesolevas asjas

aluseid ei esine.

2-19-18142

II

49. Ema ei ole osaliselt nõus maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga (PKS § 143) ja tema

põhiline vastuväide on see, et maakohus ei ole arvestanud lapse huvidega. Vanema ja lapse

suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest

lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust

ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga

üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi

(vt Riigikohtu 09.11.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus teinud otsustuse, mis lähtub lapse huvidest, nagu näeb ette PKS § 123

lg 1, kuid ei ole osaliselt arvestanud lapse ema õigustatud huvidega.

50. Maakohus on suhtlemise korras määranud lapse isale õiguse veeta kuni lapse 5-aastaseks

saamiseni lapsega kalendriaastas vähemalt neljal korral nädal aega puhkust. Maakohus ei

näinud oma määruses sellist õigust ette lapse emale ning maakohtu määruse kohaselt puudub

lapse emal kuni lapse 5-aastaseks saamiseni võimalus lapsega nädal aega järjest koos olla.

Selline olukord ei võimalda lapse emal minna lapsega koos nädalaks ajaks puhkusele, kuna

muul kui puhkuse ajal kehtib iganädalane suhtlemise kord, mille kohaselt on lapse isal õigus

lapsega koos olla kolm korda nädalas. Ringkonnakohus leiab, et vanemate õigus lapsega koos

puhkust veeta on mõistlik määrata selliselt, et kuni lapse 5-aastaseks saamiseni veedab vanem

lapsega kalendriaastas vähemalt neljal korral nädal aega puhkust. Selline kord võimaldab

mõlemale vanemale võrdselt saada aastas ühenädalasi lapsega koosviibimise võimalusi.

51. Samuti ei ole maakohus lapse ema huvidega arvestanud alates lapse 5-aastaseks saamisest

suviste pikemate koosviibimiste määramisel. Maakohus on määranud, et alates lapse 5-

aastaseks saamisest on laps suvel kahes kuus vähemalt 10 päeva isaga ning ühes kuus 15 päeva

isaga. Sellist õigust lapsega suvel järjest pikemalt koos olla, ei ole maakohus ette näinud lapse

emale, mistõttu ei ole selline suhtlemise kord vastavuses lapse ema huvidega. Ringkonnakohus

leiab, et vanemate õigus olla lapsega alates lapse 5-aastaseks saamisest suvel koos, on mõlema

vanema huve arvestades mõistlik määrata järgmiselt: alates lapse 5-aastaseks saamisest on laps

suvel kahes kuus vähemalt 10 päeva isaga ja 10 päeva emaga ning ühes kuus 15 päeva isaga ja

15 päeva emaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 15. maiks. Kui

vanemad kuupäevades kokkuleppele ei jõua, on laps emaga alates 10. juunist ning isaga alates

20. juunist, emaga alates 10. juulist ning isaga alates 20. juulist ning emaga alates 01. augustist

ja isaga alates 15. augustist.

52. Riigikohus on selgitanud, et vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid

erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg,

sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrust tsiviilasjas

nr 3-2-1-83-11, p 21). Maakohus ei ole suhtlemise korras määratlenud lapse üleandmise korda.

Vajadusele lapse üleandmise korda suhtlemise korras reguleerida on pööranud tähelepanu lapse

isa oma varasemas seisukohas ning ka määruskaebuse vastuses lapse isa. Tulenevalt vanemate

vahelisest vaidlusest lapse üleandmise korralduse osas on sellise korra määramine kolleegiumi

hinnangul vajalik. Ringkonnakohus saab maakohtu vea kõrvaldada ja määrab lapse

üleandmisele ühelt vanemalt teisele selliselt, nagu on lapse isa avaldanud maakohtus vastusena

lapse ema avaldusele - lapse isa läheb lapsele lapse ema juurde suhtlemise aja alguses järele ja

lapse ema tuleb lapsele lapse isa koju suhtlemise aja lõppemisel järele, kui vanemad ei ole eraldi

teisiti sõnumi või e-kirja teel kokku leppinud. Ringkonnakohtu hinnangul on isa pakutud

lahendus mõistlik, kuna selliselt on mõlema vanema pingutused lapse toomisel võrdväärsed.

Ringkonnakohus ei nõustu lapse isa 25.05.2020 ja 15.01.2021 menetlusdokumentides esitatud

2-19-18142

seisukohaga, et lapse üleandmine tuleks korraldada lapse vanaema ja/või lasteaia vahendusel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see mõistlik. Vajadusel on vanematel võimalik alati kokku

leppida teisiti, kui on sätestatud suhtlemise korras.

53. Lapse ema hinnangul ei ole maakohus lapsel isa juures ööbimist võimaldades arvestanud

lapse huvidega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus

isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega

isiklikult. Seega on mõlemal – nii vanemal kui lapsel võrdväärne õigus teineteisega suhelda

ning lapse huvides on suhelda võrdväärselt mõlema vanemaga. Riigikohus on juhtinud

tähelepanu, et Euroopa Nõukogu 2. oktoobri 2015. a resolutsiooni kohaselt peavad

liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et

seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate

lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks

perevägivallaga (vt Riigikohtu 07.12.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 23).

Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks

lapse huvides lapse ja isa suhtlemist piirama (et tegemist oleks lapse heaolu kahjustamisega)

selliselt, et võimaldada tal lapsega koos olla nädalavahetusel üksnes pühapäeva päeval. Lapse

ema poolt esile toodud seisukohad ei võimalda teha järeldust, et lapse isa ei saaks lapsega öösel

hakkama või ei oleks lapsele isa juures ööbides tagatud piisav heaolu. Lapse ema ei ole

põhjendanud, millest tulenevalt tekib lapsel isa juures ööbides stress või ärevus.

Ringkonnakohus ei saa asjaolust, et laps on pärast vanemate lahkuminekut ööbinud seni üksnes

emaga, järeldada, et lapse huvides ei oleks pikemalt viibimine isa juures, sealhulgas koos

ööbimisega. Seejuures on laps isaga mitte igal nädalavahetusel (laupäeva hommikust

pühapäeva õhtuni), vaid üle nädala, mis vastab mõlema vanema õigusele suhelda lapsega

võrdväärselt. Kolleegium rõhutab, et vanemad võivad kokkuleppel ja lapsele sobivalt muuta

suhtlemise aegasid.

54. Määruskaebuses palub lapse ema määrata suhtlemise kord selliselt, et alates 2023. a

novembrist (kui laps saab 5-aastaseks) saaks lapse isa võimaluse lapsega koos olla alates reede

hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Maakohus määras, et laps viibib alates 2020. a novembrist

isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ning igal paarisnädala

reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

7 kuu möödudes on põhjendatud võimaldada isal lapsega pikemalt, terve nädalavahetuse koos

olla ja neid põhjendusi ei korda. Küll aga on vajalik muuta määruse resolutsioonis märgitud

pikema koosviibimise aja (alates reede hommikust kuni pühapäeva õhtuni) algust ja määrata

selleks 2021. a november. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et lapse huvides oleks isaga

pikemalt koosviibimine alles 5-aastaseks saamisel. Arvestades, et kehtiva suhtlemise korra

kohaselt hetkel laps isa juures ei ööbi ja saab kohtumääruse kohaselt võimaluse viibida isa

juures ühe öö kahe nädala jooksul (paarisnädala öö vastu pühapäeva), peab ringkonnakohus

lapse huvidega kooskõlaks olevaks seda, et laps saab isa juures viibida pikemalt (terve

nädalavahetuse, sealhulgas 2 ööd) pärast isa juures ööbimisega harjumist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei peaks selleks kuluma aega kuni lapse 5-aastaseks saamiseni, vaid piisab poole

aasta möödumisest, nii nagu leidis maakohus.

55. Arvestades kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et lapse isa on kahel korral läinud lapsele

järele alkoholijoobes olles, peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määrust ka

sellega, et isa ja lapse kohtumine jääb ära, kui isa on kohtumise ajal alkoholijoobes ning neid

kohtumisi ei asendata. Maakohus jättis ekslikult sellega suhtlemise korra määramisel

arvestamata. Selline korraldus annab lapse emale õiguse keelduda last isale üle andmast juhul,

kui isal ilmnevad joobetunnused. See on vajalik lapse heaolu ja huvide tagamiseks ega ole isale

2-19-18142

ülemäära koormav. Isa saab ja peab tegema kõik endast oleneva, et kohtumised ei jääks ära isa

alkoholijoobe tõttu.

56. Samuti jättis maakohus suhtlemise korra määramisel ekslikult arvestamata lapse allergiaga

seonduva. Allergoloog MS poolt lapse emale 31.10.2019 saadetud e-kirja kohaselt on „kõige

suurem tundlikkus lapsel analüüside alusel koerale. Kui koeraga kontaktis olles lähevad

kaebused hullemaks, siis tuleks vältida et koer magab voodis. Ei maksa koera nö. kallistada nii,

et nägu on vastu koera karvu jne. Kui koeraga kontakt ei ole igapäevane, siis koeraga

kokkupuute eelselt võib lapsele anda sisse Xyrteci tilkasid nt 4 tilka Zyrteci lahust enne

vanaema/vanaisa juurde minekut.“ Lisaks märgib allergoloog, et „oma koju koera võtta ei

soovita.“ Seega ei ole allergoloogi hinnangul lapsel soovitatud koeraga üldse kontakti vältida,

vaid hoida neid võimalikult minimaalsena. Tulenevalt sellest, et lapsel on koera karvade vastu

allergia, on lapse huvides vajalik täiendada vanemate ja lapse suhtlemise korda selliselt, et

vanem, kelle juures laps suhtlemise korra kohaselt viibib, väldib lapse kokkupuudet koeraga.

Seejuures ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust lapse isa väide, et mingid tõugu koerad on

vähem allergiat tekitavad kui teised. Lapsel on koera karvade vastu allergia üldiselt, mitte mingi

konkreetse koeratõu osas.

57. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Maakohtu

määruse resolutsioonis on maakohus suhtlemise korra punktides 2.9 ja 2.10 sisalduva märkinud

uuesti punktides 2.14 ja 2.15. Resolutsiooni selguse huvides eemaldab ringkonnakohus need

ebavajalikud kordused resolutsioonist.

58. Samuti parandab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni p 2.4 sõnastust. Maakohus on

märkinud, et vanematel on vahelduvalt õigus olla lapsega koos koolivaheaegadel, kuid

selgusetuks jääb, mida on maakohus silmas pidanud suusavaheaja nime all, olukorras, kus

sellele järgnevalt on reguleeritud isa ja tema vanemate suhtlemine talvevaheajal, alates 02.

jaanuarist. Kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohtu hinnangul on üheselt

mõistetavuse huvides vajalik koolivaheaegasid nimetada vastavalt haridus- ja teadusministri

poolt kehtestatud nimetustele – I kuni V vaheaeg (vt Haridus- ja teadusministri 07.12.2017

määrust nr 33). Sellest tulenevalt sõnastab ringkonnakohus viidatud kohtumääruse punkti

järgmiselt: alates 5-aastaseks saamisest viibib laps paarisaastal esimese ja kolmanda

koolivaheaja isaga ning teise koolivaheaja alates 02. jaanuarist ja neljanda koolivaheaja emaga.

Paaritutel aastatel vastupidi.

59. Lapse ema hinnangul tuvastas kohus vääralt, et lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe

ning isa osaleb regulaarselt lapse elus. Lapse ema väitel ei viibi viimasel ajal laps isaga ning ka

lapsega kohtumistele ta enda emaga ise kaasa ei tule. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna lapse

ema väide alust suhtlemise korra muutmiseks. Selgusetuks jääb, mida lapse ema oma väitega

saavutada püüab, kuna ta on ise palunud kohtul lapse isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks

määrata ega ole sellest avaldusest loobunud. Lisaks on lapse ema märkinud, et ta toetab lapse

suhteid oma isaga.

60. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus määras suhtlemise korra oma äranägemise

järgi, selgitab kolleegium, et kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või

selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle

kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal

algatusel (PKS § 143 lg 5) (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-138-16, p

20). Samas on maakohus lähtunud isa poolt pakutust, mitte ei määranud seda enda äranägemise

järgi.

2-19-18142

61. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole menetlusosalistega

arutanud suhtlemise korda koolivaheaegade, sünnipäevade ja muude tähtpäevade lisamisega

seonduvat. Kohus kuulas menetlusosalised ära 12.03.2020 toimunud istungil ja selle

protokollist nähtub, et lapse vanemad on avaldanud oma seisukohti seoses koolivaheaegade,

sünnipäevade ja muude tähtpäevadega.

62. Lapse ema leiab määruskaebuses, et suhtlemise korda ei saa määrata nii pika aja peale ette,

nagu on teinud maakohus, kuna see ei ole lapse huvides. Siiski nõustub lapse ema, et seda saaks

teha, kui lapse isa parandab oma vaimset tervist. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema

väited vastuolulised. Ühest küljest leiab ta, et kuni lapse 5-aastaseks saamiseni on lapsel isal

võimalik lapsega kohtuda, kuid pärast seda vanusepiiri tuleks lähtuda lapse isa tervislikust

seisundist. Kolleegiumi hinnangul ei ole eristamine põhjendatud. Lapse ja tema vanemate

huvides on suhtlemise korra määramine põhjendatud pikaajalisemalt, kuna võimaldab tulevikus

tekkivaid vaidlusi vähendada ning hoida kokku seega ka rahalisi vahendeid.

63. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide selle kohta, et välisriiki puhkusele sõites peab

lapse isaga olema kaasas ka lapse isapoolne vanaema. Asjaolu, et lapse vanaema on lapsega

palju koos olnud, ei tingi seda, et ta peaks ka reisile minema koos lapse ja lapse isaga. Lapse

ema ei ole põhjendanud, kuidas maakohtu poolt määratud suhtlemise kord selles osas

kahjustaks lapse huvisid. Pealegi oleks selline tingimus lapse isa ja/või vanaema suhtes

ebamõistlik, kuna tooks kaasa täiendavate kulude tekkimise.

64. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et vanem peab sõltumata sellest, kas vanematele kuulub

ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, hoiduma PKS § 143 lg 2 esimese

lause järgi tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse

kasvatamist. Viidatud sätetest tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe

vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu

pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine

lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem

(vt ka Riigikohtu 07.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p-d 18-21). Seega tuleb lapse

vanematel leida lahendusi, kuidas tulevikus omavahelisi konflikte vältida ning senisest

teineteise süüdistamisest hoiduda.

65. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium lapse vanemate ringkonnakohtu

menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi

osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav

Parandatud 19.02.2021 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2021 määruse resolutsiooni p 7 teises

lauses ja põhjendava osa p- 33 esinev ebatäpsus, lisades sõna „pühapäeval“ ette sõna

„paarisnädala“. Resolutsiooni punktis 7 ja põhjendava osa punktis 33 tuleb lause

lugeda õigeks kujul: „Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus määras

2-19-18142

suhtlemise korraks lapse viibimise isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st

kuni kella 21.00-ni ja igal paarisnädala pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni“.

2. Jätta rahuldamata YY taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2021 määruse

selgitamiseks.