2-20-5391/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5391

Tsiviilasi

B L hagi D Li vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

15 162,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B L (isikukood xxx; aadress xxx)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

(e-post: kalev.pihlak@turnstone.ee)

Kostja D L (isikukood xxx; aadress xxx)

Kostja lepinguline esindaja Indrek Repnau (e-post:

repnau@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Istungid 25.09.2020 ja 15.01.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B L hagi.

2. Välja mõista D Lilt B L kasuks põhivõlgnevus 13 460 eurot ja kuni otsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud viivised summas 1545,87 eurot.

3. Välja mõista D Lilt B L kasuks viivis põhinõudelt (13 460 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 16.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud D Li kanda.

5. Rahuldada B L avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

6. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista D Lilt B L

kasuks välja menetluskulud 2537,50 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. B L esitas 09.04.2020 hagi D Li vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhinõudena 13 460 eurot, viivise 625,43 eurot ning viivise põhinõudelt (13 460 eurolt)

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt andis B. L 10.08.2019 D. Lile laenu 13 460 eurot

sularahas. Pooled sõlmisid selle kohta kirjaliku laenulepingu. D. L pidi laenu tagastama

10.09.2019. Laenult intresse ei arvestatud. Laenu ei ole tagastatud. Laenulepingu tagatiseks

ei ole hageja saanud D. Li abikaasa A La kõrvarõngaid.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

4. Kostja võttis hagejalt laenu 5000 eurot oktoobris 2017 ning maksis novembrist 2017 kuni

detsembrini 2018 intressi 10% kuus. Kokku tasus kostja nimetatud perioodil hagejale intressi

7000 eurot. Kostja võttis hagejalt teist korda laenu 3000 eurot jaanuaris 2019 ning laenu

tagatiseks andis A. Lale kuuluvad kõrvarõngad maksumusega 7138 eurot. Kostja võlgnevus

hageja ees oli kokku 8000 eurot (5000 eurot + 3000 eurot). Kostja maksis alates veebruarist

2019 kuni aprillini 2019 laenusummalt intressi 10% kuus kokku 2400 eurot. Kostja maksis

intressisummad sularahas. Alates maist 2019 ei olnud kostjal tulenevalt raskest

majanduslikust olukorrast võimalik rohkem intressi tasuda. Hageja nõudis augustis 2019

kostjalt tasumata intressimakseid ja põhivõlgnevuse tagastamist. Kostja nõustus

allkirjastama laenulepingu, kus fikseeritakse võlgnevuse summa ning millele intressi

rohkem ei lisandu. 10.08.2019 sõlmitud laenulepingu alusel kostjale reaalselt laenu ei

väljastatud.

Kostja leiab, et oktoobris 2017, jaanuaris 2019 ja 10.08.2019 sõlmitud laenulepingud ja

10.08.2019 allkirjastatud kinnistuskiri on tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel. Laenulepingud on

sõlmitud kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Oktoobris 2017 ja

jaanuaris 2019 väljastatud laenude intressimäär ületas laenu andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Augustis

2019 sõlmitud laenulepingu alusel tegelikult laenu ei antud. Kostja on seisukohal, et ta on

kohustuse hageja ees täies ulatuses täitnud. Kostja sai laenu kokku 8000 eurot ja on hagejale

maksnud kokku 9400 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Tutvudes tsiviilasja materjalidega, hinnanud esitatud tõendeid ning kuulanud üle tunnistaja

ja vande all hageja, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.

6. Vaidlust pole selle üle, et hageja ja kostja on ammused tuttavad (tunnevad teineteist üle

kümme aastat) ning elavad naabruses. Ka kostja abikaasa tunneb hagejat (ligi 15 aastat).

Kostja on tutvuse perioodil hagejalt mitmel korral laenu küsinud ja hageja on andnud.

Summad on olnud väikesed - paarisajast kuni mõnesaja euroni. Kirjalikku laenulepingut

nad selle kohta ei vormistanud. Kostja on laenatud summad alati tagastanud. Esmakordselt

vormistasid hageja ja kostja kirjaliku laenulepingu 10.08.2019 (tl 3). Laenulepingu kohaselt

hageja andis kostjale laenu 13 460 eurot (laenulepingu p 1) ning kostja kohustus laenu

tagastama hiljemalt 10.09.2019 (laenulepingu p 2). Hageja väitel kostja laenu tagastanud ei

ole.

7. Hageja esitas kostja vastu hagi, mis võiks rahuldamisele kuuluda võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustuse täitmise nõude

esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on

jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

8. Poolte

seisukohtadest

tulenevalt

ja

kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 231 lg-ga 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et D. L võttis B. Llt laenu. Pooled

vaidlevad laenu saamise aja, suuruse ja kohustuse jäägi üle.

9. Esitatud kirjaliku laenulepinguga on tõendamist leidnud, et hageja andis kostjale laenu

13 460 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 10.09.2019. Kostja kinnitas

10.08.2019 allkirjastatud kinnituskirjas, et on saanud hagejalt laenulepingu alusel laenu

13 460 eurot sularahas (tl 4). Võlasuhte kehtimist kinnitab ka kuvatõmmis, kus kostja

kirjutab 04.01.2020 hagejale sõnumi sisuga, et saab järgmisel nädalal pangast laenu ja

klaarib temaga osaliselt ära (tl 5). Kostja taotlusel kohus kuulas hageja vande all üle. Hageja

kinnitas vande all, et sõlmis kostjaga 10.08.2019 laenulepingu ning laenulepingu alusel

andis samal kuupäeval raha üle (tl 71 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõenditega

ümberlükanud fakti, et pooled sõlmisid 10.08.2019 laenulepingu, mille kohaselt kostja sai

laenu 13 460 eurot ja tagastamise tähtaeg saabus 10.09.2019. Kohtu hinnangul ei päde

kostja vastuväide, et ta ei saanud vähese eesti keele oskuse tõttu 10.08.2019 sõlmitud

lepingust ja kinnituskirjast aru. Vähemalt keskmiselt intelligentne inimene ei allkirjasta

dokumente teadmata selle üldist sisu. Samuti ei ole vajalik võõrkeele oskust numbrite

(summa ja kuupäeva) ning ladina keelsete tähtedega kirjutatud isikunimede arusaamiseks.

Seega pidi kostja 10.08.2019 sõlmitud lepingust üldjoontes aru saama. Piisaval tasemel

eesti keele oskuse olemasolu võib kinnitada ka kostja 04.05.2020 esitatud eesti keelne

hagivastus.

10. Kostja väitel sai ta oktoobris 2017 hagejalt laenu 5000 eurot ja jaanuaris 2019 lisaks 3000

eurot. Teise laenu tagatiseks andis abikaasa A. La kõrvarõngad, millise asjaolu

tõendamiseks esitas fotod kõrvarõngastest (dtl 58-59). Kohtu hinnangul, ei tõenda esitatud

fotod kõrvarõngaste üleandmise fakti. Fotodel on kujutatud üksnes kõrvarõngad ja silt

nende kirjeldusega. Ka tunnistaja A. La ei näinud, et kõnesolevad kõrvarõngad jäid B. L

kätte laenu tagatiseks (dtl 135). Tagatise andmine tõendamist ei leidnud.

11. Kostja on esitanud vastuväite, et oktoobris 2017, jaanuaris 2019 ja 10.08.2019 sõlmitud

laenulepingud ja 10.08.2019 allkirjastatud kinnistuskiri on tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel,

kostja tegelik kohustus hageja ees oli 8000 eurot ning see on hagejale tagasi makstud.

12. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on

tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja

kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 p 3 kohaselt, juhul kui TsÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et

pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muudest sellistest asjaoludes. Vastastikuste lepingute heade kommete

vastasuse tuvastamisel TsÜS § 86 lg 3 alusel kontrollib kohus, kas soorituse ja

vastusoorituse vahel on suur ebakõla ning tühisusele tuginenud pool on nimetanud ja

tõendanud vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava

täiendava asjaolu. Eelnimetatud asjaolude tõendamiskoormus lasub TsMS § 230 lg 1 järgi

poolel, kes tühisusele tugine.

13. Kostja selgitas 17.11.2020 istungil, et võttis novembris 2017 laenu 500 eurot äritegevuse

alustamiseks. Sellel hetkel sobis ka intressi suurus 10% kuus. Kostja väitel teise laenu

summas 300 eurot võttis ta võttis ta jaanuaris 2019 erakorralise vajaduse tõttu, kuna jäi

pangale laenu maksmisega viivitusse. Viimase tõendamiseks esitas AS-ga Sampo Pank

sõlmitud laenulepingu (tl 58), maksegraafiku perioodi 15.01.2016-15.09.2020 kohta (tl 59),

lepingu ülesütlemise avalduse (tl 69) ja krediidi teenindamise konto väljavõtte ( 61-65).

14. Kohus ei välista, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingud veel oktoobris 2017 ja jaanuaris

2019 ning intressi kokkuleppe olemasolu. Hageja sõnul on ta kostjale ka varem laenu

andnud. Samas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kostja maksis laenusummalt intressi

10% kuus ning andis selle katteks hagejale üle 9400 eurot. Tunnistaja A. La ei viibinud

laenu- ja intressisummade üleandmiste juures ning teadmised sellest pärinesid kostja jutust.

Tunnistaja A. La ei osanud täpsustada mitu korda D. L laenu tagasimakseid tegi - võib-olla

üks kord 800 eurot ja kaks korda 500 eurot, võib-olla üks kord 800 eurot ja üks kord

500 eurot. Kostja väitel jaanuaris 2019 võetud laenu tagatiseks andis abikaasa A. La

kõrvarõngad, millise asjaolu tõendamiseks esitas fotod kõrvarõngastest (dtl 58-59). Kohtu

hinnangul, ei tõenda esitatud fotod kõrvarõngaste üleandmise fakti. Fotodel on kujutatud

üksnes kõrvarõngad ja silt nende kirjeldusega. Ka tunnistaja A. La ei näinud, et kõnesolevad

kõrvarõngad jäid B. L kätte laenu tagatiseks (dtl 135). Tagatise andmine tõendamist ei

leidnud.

15. Kohus ei tuvastanud esitatud tõendite pinnalt, et väidetavalt hageja ja kostja vahel varem

sõlmitud lepingud ja nende sõlmimise asjaolud on seotud 10.08.2019 sõlmitud

laenulepinguga. Kostja vastuväide, et intressi suuruse (10% kuus) tõttu on tehing vastuolus

heade kommetega, on 10.08.2019 sõlmitud laenulepingu kontekstis asjakohatu, sest

10.08.2019 sõlmitud laenuleping ei sisalda üldse intressi maksmise kokkulepet. Oktoobris

2017 ja jaanuaris 2019 sõlmitud laenulepingute puhul jäi vastuväide ka tõendamata.

16. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et kostja on sõlminud

hagejaga oktoobris 2017, jaanuaris 2019 ja 10.08.2019 laenulepingud ja 10.08.2019

allkirjastanud kinnistuskirja tulenevalt enda erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, hageja on kasutanud ära kostja rasket

majanduslikku olukorda ja kallutanud kostjat viimasele äärmiselt ebasoodsatel tingimustel

laenulepingut sõlmima ja kinnituskirja allkirjastama.

17. Kohus märgib, et isegi kui kostja väide, et 10.08.2019 sõlmiti leping kostja koguvõlgnevus

fikseerimiseks, vastab tõele, siis oli kostja sellest teadlik ja nõustus sellega. Lepingut ei

loeta sõlmituks kui sellega ei nõustu teine lepingupool (VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1). Kohus

leiab, et 10.08.2019 lepingu näol võib olla tegemist ka võlatunnistusega VÕS § 30

tähenduses, kus loodi iseseisev kohustus või millega tunnistati kohustuse olemasolu. Hagi

on võimalik rahuldada ka sellele alusel.

18. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist.

19. Laenulepingu kohaselt pidi kostja laenu 13 460 eurot tagastama hiljemalt 10.09.2019.

Tõendamist ei ole leidnud, et kostja on võlgnevuse hagejale tasunud. Seega on hagejal õigus

vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kohustuse täitmist. Kohus rahuldab hagi põhinõude

osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13 460 eurot.

20. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 ls 1 kohaselt

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti.

21. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks (s.o 09.04.2020)

sissenõutavaks muutunud viivise 625,43 eurot. VÕS § 113 lg 1 ls-te 1 ja 2 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 97 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Viivise määr on 8% aastas. Kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud.

22. Kohus rahuldab hagi põhinõudelt perioodi 11.09.2019-09.04.2020 (s.o 212 päeva) eest

arvestatud viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 625,43 eurot.

23. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (13 460 eurolt) VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

24. Kohus rahuldab hagi viivisenõude osas, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi

10.04.2020-15.02.2021 (s.o 312 päeva) eest 920,44 eurot (13 460 x 8% x 312 / 365).

25. Kohus rahuldab hagi edasiulatuva viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise põhinõudelt (13 460 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

16.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub

rahuldamisele täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

27. Hageja esitas 15.01.2021 oma menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on

2537,50 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv ja 1837,50 eurot on õigusabikulu. Hagejale

osutati õigusabi 12,25 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Lepingulise esindaja kulud sisaldavad

käibemaksu ning hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane.

Teenuse kirjeldus

Ajakulu

Maksumus

09.04.2020 hagiavalduse koostamine, sh nõupidamised

kliendiga, materjali läbitöötamine

3,5

Kostja 04.05.2020 vastusega, kohtu 08.05.2020 määrusega

ning kostja 16.06.2020 vastuväitega tutvumine, nõupidamine

kliendiga

0,5

Ettevalmistumine 25.09.2020 istungiks, sh kostja 21.09.2020

taotlusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga

Esindamine 25.09.2020 istungil

0,5

Kliendile

25.09.2020

istungist

ülevaate

andmine

ja

nõupidamine

0,5

Hageja 23.10.2020 kirjaliku seisukoha koostamine, sh kostja

09.10.2020 vastusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga

Ettevalmistumine 17.11.2020 istungiks

0,5

Esindamine 17.11.2020 istungil

0,75

112,50

Ettevalmistumine

15.01.2021

istungiks,

nõupidamine

kliendiga, kostja 13.01.2021 esitatud dokumentide arutamine

Menetluskulude nimekirja koostamine

0,25

37,50

Esindamine 15.01.2021 istungil

0,75

112,50

Kokku

12,25

1837,50

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

esitatud hagilt tasuda riigilõivu 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv.

29. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30. Kohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima

praktika edendamise suunistest. Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt,

arvestades menetluse mahtu ja laskumata üksiktoimingute sisusse (suuniste p 10.2). Kohus

ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne

menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni

lühidalt ja konkreetselt esitamiseks (suuniste p 10.3).

31. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu on hageja lepingulise esindaja

toimingud ja nende ajakulu põhjendatud. Esitatud menetlusdokumentide koostamise ja

istungitel osalemise ajakulu on adekvaatne. Arvestades menetlusdokumentide ja tõendite

mahtu ning tsiviilasja hinda loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja kulusid õigusabile

12,25 tundi. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot.

Kohus peab kooskõlas kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks. Põhjendatud õigusabikulud

on 1837,50 eurot.

32. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2537,50 eurot (sh riigilõiv

700 eurot ja õigusabikulu 1837,50 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4

märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab

tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik