2-20-127751/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-127751

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi A. S.i vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

922,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

(10746479),

lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja A. S. (xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. S.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 592,64

eurot, hagi esitamise seisuga (03.12.2020) sissenõutavaks muutunud viivis 95,23

eurot ja hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni (14.02.2021) sissenõutavaks

muutunud viivis 9,47 eurot, kokku 697,34 eurot.

3. Jätta välja mõistmata põhivõlgnevus summas 159,00 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis summas 21,55 eurot.

4. Välja mõista A. S.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõude (592,64

eurot) jäägilt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse tegemisest (15.02.2021) kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud 80% ulatuses A. S.i ja 20% ulatuses Osaühingu Aktiva

Finants kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 285,00 eurot, millest 175,00 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja

110,00 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

7. Mõista A. S.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas

228,00 eurot.

2(3)

8. Mõista välja A. S.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (228,00 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja sisunõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb

kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda ühele

järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse

märkida tsiviilasjanumber.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu või kautsjonit

tasuma, võib ta taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja E AS vahel 10.04.2015 sõlmitud liitumisleping xxxx,

11.09.2017 sõlmitud nutikindlustusleping xxxx, 09.06.2018 sõlmitud järelmaksuleping ja

osamaksetega vara müügileping seadme Huawei xxxx kohta. Nõue on loovutatud hagejale.

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu.

Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid

ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 43

lg 1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav mh

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

3(3)

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Hagis

esitatud asjaoludel pidi kostja lepingu rikkumise korral tasuma käsitlustasu 86,00 ja 73,00

eurot. Tegemist on leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Hagist nähtub, et kostjalt nõuti

lepingu kehtivuse ajal ka meeldetuletustasusid. Sissenõudmiskulude nõudmise õigus lepingu

kehtivuse ajal tuleb seadusest ja vastavalt on võlausaldaja seda võimalust ka kasutanud.

Nõuetelt summas 592,64 eurot (arvestatud kõikide lepingute peale kokku nagu esitati ka

arveid) võiks seadusjärgselt nõuda lepingu lõpetamise järel sissenõudmisega seotud kulude

katteks hüvitist kuni 40 eurot. Raha kasutamise võimaluse kaotust kompenseerib

seadusjärgne viivis. Kohtumenetlusega seotud sissenõudmiskulud mõistab kohus eraldi välja

menetluskuludena. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul leppetrahvi kokkulepped

summas 86,00 ja 73,00 eurot, mis peaks kompenseerima võlausaldajale rikkumise tõttu

tekkivat kahju ja mis ületavad kokku seadusjärgset sissenõudmiskulude hüvitist nõuete ühise

arvestuse korral enam kui kolm korda, tarbija suhtes ebamõistlikult suur. Seetõttu on tegemist

tühise tüüptingimusega ja kohus jätab käsitlustasu välja mõistmata. Samuti vähendab kohus

sellelt arvestatu võrra viivisenõuet.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hagi

rahuldatud osas kostja kanda ja rahuldamata osale vastavas ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik