2-20-4914/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-4914

Tsiviilasi

XX võlgade ümberkujundamise avaldus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrus (avalduse

läbivaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

Osaühing

Belesta

(registrikood

10118688)

Puudutatud isik Osaühing Belesta Grupi (registrikood

10325468)

Puudutatud

isikute

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Anneli Aab ja Ott Lepmets ning

vandeadvokaadi abi Tauri Tigasson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 31. märtsil 2020 Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise

avalduse koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

2. Maakohus määras 1. aprilli 2020. a määrusega Osaühingule Belesta (puudutatud isik I)

esialgse õiguskaitse taotluse osas tähtaja seisukoha esitamiseks.

3. Esialgsele õiguskaitse taotlusele esitasid 6. aprillil 2020 seisukoha puudutatud isik I ja

ühiselt puudutatud isik I ja Osaühing Belesta Grupi (puudutatud isik II).

4. Maakohus jättis 7. aprilli 2020. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

5. Avaldaja esitas 8. aprillil 2020 kohtule kirja, milles teatas, et soovib loobuda avalduse

menetlemisest ning palub temale tagastada avalduselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

6. Maakohus määras puudutatud isikutele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

7. Kohtule esitasid 13. aprillil 2020 puudutatud isiku I nimel menetluskulude nimekirjad

esindaja Anneli Aab ja esindaja Tauri Tigasson.

8. Avaldaja esitas mõlemale menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastuväited.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus jättis 17. aprilli 2020. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 477 lg 6 ja TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks

välja menetluskulu 676,80 eurot ja kohustas avaldajat välja mõistetud menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuna menetluskulud on tekkinud üksnes

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata ning avaldaja soovis loobuda avalduse edasisest menetlemisest.

Maakohus rahuldas puudutatud isiku I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt,

s.o puudutatud isiku I lepinguliste esindajate Ott Lepmetsa ja T. Tigassoni esitatud

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas. Maakohus küsis esialgse õiguskaitse taotluse

osas seisukohta puudutatud isikult I. Kohtule esitasid erinevad esindajad kaks seisukohta.

Maakohus arvestas esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vaid O. Lepmetsa ja T. Tigassoni

esitatud seisukohaga, kuivõrd A. Aabi seisukoht ei olnud määruse tegemise hetkeks e-

toimikusse üles laetud. Täiendavalt ei ole hagita menetluses esialgse õiguskaitse taotluse suhtes

seisukoha esitamine nii keerukas toiming, mis eeldaks mitme lepingulise esindaja kasutamise

vajadust, veel enam kahe erineva seisukoha esitamist. O. Lepmetsal ja T. Tigassonil kulus

avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ja selle täiendusega tutvumisele ning seisukoha

koostamisele 4,7 töötundi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Lepinguliste

esindajate tunnitasuks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik I kinnitas, et

ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku I

põhjendatud menetluskulud 676,80 eurot (4,7 tundi × 120 eurot + käibemaks), mis tuleb

avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega

rahuldati osaliselt puudutatud isiku I menetluskulude hüvitamise taotlus. Avaldaja palub jätta

puudutatud isiku I menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata.

3 (4)

Avaldaja väitel esitasid puudutatud isiku I esindajad vandeadvokaat O. Lepmets ja advokaat T.

Tigasson

avalduse

menetluskulude

hüvitamiseks

summeerides

kolm

väidetavat

kulukomponenti, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata iga kantud kulu põhjendatust ega

vajalikkust eraldi. Riigikohus on leidnud, et kui menetluskulud on esitatud hüvitiseks

summeerituna, ei ole võimalik kohtul hinnata kulusid. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta kulud

hüvitamata.

Lisaks andis maakohus põhjendamatult arvamuse avaldamiseks võimaluse vaid ühele

võlausaldajale, kuigi ümberkujundamisavalduse kohaselt on võlausaldajaid enam kui kümme.

11. Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtul on

võimalik hinnata ajakulu nii menetluskulude nimekirjale kui ka asja materjalidele tuginedes.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

14. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale edasi on kaevatud. Ringkonnakohus jättis 12. juunil 2020

määruskaebuse käiguta ning kohustas avaldajat esitama kaebuse selgelt väljendatud taotlus,

märkides ära, missugust ringkonnakohtu lahendit avaldaja taotleb. Avaldaja esitas

9. juulil 2020 kaebuse täienduse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

rahuldati osaliselt puudutatud isiku I menetluskulude hüvitamise taotlus. Avaldaja palub jätta

puudutatud isiku I menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus saab

kaebuse täiendusest aru, et avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude

kindlaksmääramise osas, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 4 osas, milles maakohus mõistis

avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulude hüvitise 676,80 eurot. Muus osas ei

ole avaldaja maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456

lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

15. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t

kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas.

Ajakulu hindamisel saab hinnata, millised toimingud on esindaja teinud, kas need on olnud

põhjendatud ja kas põhjendatud on ka neile väidetavalt kulutatud aeg.

16. Puudutatud isik I esitas 13. aprillil 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt kulus vandeadvokaadi abil T. Tigassonil ja vandeadvokaadil O. Lepmetsal avaldaja

esialgse õiguskaitse taotluse ja selle täiendusega tutvumiseks ning seisukoha koostamiseks

kokku 4,7 töötundi. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik I maakohtule esitatud

menetluskulu nimekirjas selgelt esile toonud õigusabi toimingud ning nendele toimingutele

kulunud ajakulu. Järelikult oli maakohtul võimalik hinnata puudutatud isiku I esindajate

õigusabi toimingute ning nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus ei ole puudutatud isiku I lepinguliste esindajate õigusabile kulunud aja põhjendatuse

ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Maakohus hindas

puudutatud isiku I lepinguliste esindajate kulu põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS

§ 175 lg-s 1 sätestatuga. Arvestades avaldaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning

puudutatud isiku I seisukoha sisu ja mahtu, ei ole puudutatud isiku I esindajate ajakulu 4,7 tundi

ilmselgelt ülemäärane. Määruskaebuse väited, et puudutatud isiku I esindajate ajakulu on

menetluskulude nimekirjas lubamatult summeeritud, ei ole põhjendatud. Osas, milles

maakohus on puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldanud,

4 (4)

hõlmab see üksnes ühe seisukoha koostamist avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotlusele. Avaldaja taotlusega tutvumine on vältimatu osa sellele seisukoha esitamisest.

Esindaja ajakulu põhjendatuse hindamiseks ei ole vaja ühe dokumendi koostamise ajakulu

täiendavalt osadeks jagada.

17. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuna ringkonnakohus kontrollis maakohtu

määruse seaduslikkust ja õiguspärasust üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas, siis ei

ole asjas tähtsust sellel, millistele võlausaldajatele määrati tähtaeg esialgse õiguskaitse taotluse

osas seisukoha esitamiseks.

18. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

20. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav