1-09-14954/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-14954 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Virge Harak Prokurör Prokuröri abi Jane Pajus Kriminaalasi

Süüdimõistetu K.O tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu K.O isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht vabanemisel: x

Kaitsja

Vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Vabastada K.O temale Tartu Maakohtu 25. septembri 2009. aasta otsusega

kriminaalasjas nr 1-09-14954 mõistetud liitkaristuse 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata K.O-le ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest.

Kohustada K.O katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas x ;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata K.O-le katseajaks järgmised kohustused:

2

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2. otsida endale töökoht või võtta end Tööturuametis töötuna arvele ühe kuu jooksul alates

vabanemisest;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva

loata.

4. osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

Välja mõista K.O-lt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu (kolmsada) krooni. 300

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 25. septembri 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-14954 tunnistati K.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.06.2009. a otsusega

mõistetud kandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti K.O-le 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaja algus kohtuotsuse järgi oli 02.11.2009. a, kuid toimiku andmete

kohaselt alustas K.O karistuse kandmist 11.11.2009. a, mistõttu lõpeb karistusaeg 11.01.2011. a.

K.O on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

1. Valga Maakohtu 20.10.2000. a otsusega KrK 16 lg 6 - § 139 lg 1 alusel tingimisi

vangistus, katseaeg 1 aastat;

2. Valga Maakohtu 06.12.2004. a otsusega KarS 199 lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 1 alusel tingimisi

vangistus, katseaeg 2 aastat;

3. Tartu Maakohtu 19.06.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9; § 121; KarS § 64 lg 1 alusel

tingimisi vangistus, katseaeg 24 kuud.

Tartu Vangla leiab, et K.O ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu

puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu K.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja katseajal on ta toime pannud uue

kuriteo, mis näitab, et süüdimõistetu ei ole teinud järeldusi oma tegudest. Samuti on K.O oht muutuda agressiivseks.

3

Kohtumenetluse poolte seisukohad

K.O seletas, et vabanemisel soovib õppida metsalangetaja ametit, et talvel minna õemehega metsatöödele. Ta kinnitab, et on võimeline hakkama saama ilma alkoholita ja ei pane enam vargusi toime. Kaitsja toetab K.O karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör on seisukohal, et K.O on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, määrates talle kriminaalhooldaja poolt pakutud kohustused ja lisaks veel kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammides.

Täitmiskohtuniku seisukoht

K.O mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76

lg 1 punkti 2 kohaselt võib teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus

toimepanemises süüdimõistetud isiku kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast,

kuid mitte vähem kui kuus kuud. K.O asus 1 aasta ja 2 kuu pikkust vanglakaristust kandma 11.11.2009. Seega on karistusajast kantud enam kui pool ning rohkem kui kuus kuud, mistõttu on olemas formaalne alus K.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

K.O on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral teise astme kuritegude

toimepanemise eest. Vangistust kannab ta esimest korda. Karistuse kandmise ajal ei ole

distsiplinaarkaristusi olnud. See annab kohtunikule aluse arvata, et süüdimõistetu on oma varasemast käitumisest teinud õiged järeldused ja soovib edaspidi seaduserikkumisi vältida,

mistõttu on otstarbekas ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Katseaeg annab täiendava võimaluse korduvalt karistatud süüdimõistetu käitumise kontrollimiseks.

Suurem on uute kuritegude toimepanemise risk K.O puhul juhul, kui ta tarvitab alkoholi.

Seega tuleb uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil määrata K.O

kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume ja läbida kriminaalhooldaja poolt pakutavad sotsiaalprogrammid. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb K.O KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või Tööturuametis töötuna arvele võtma ühe kuu jooksul alates vabanemisest. Selleks et vähendada teiste isikute negatiivset nõju

K.O-le , tuleb määrata talle kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

K.O on ärakandmata karistuse osa lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata 1 aasta.

Kohtunik