2-20-113195/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-113195

Tsiviilasi

Osaühingu PSYCHO hagi Enima Trade OÜ vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

1293,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing PSYCHO (registrikood 10851963),

seaduslik esindaja Paap Kõlar

Kostja Enima Trade OÜ (registrikood 12333557),

seaduslik esindaja prokurist A V

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu PSYCHO hagi Enima Trade OÜ vastu võlanõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Osaühingu PSYCHO kanda.

3. Jätta rahuldamata Enima Trade OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

ja määrata kindlaks, et Enima Trade OÜ-l menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Psycho OÜ (hageja) korraldas Enima OÜ-le (kostja) 18.08.2017 spordiürituse. Kostja tasus

teenuse eest ettemaksu summas 1000,00 eurot. Pärast teenuse osutamist esitas hageja

täiendava arve summas 3128,40 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja algatas maksekäsu

kiirmenetluse, kus nõudis põhivõlgnevuse summas 3128,40 eurot ja viivise summas 596,90

eurot väljamõistmist. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist täiendavad

2432,00 eurot, misjärel on tasumata veel 1293,30 eurot.

2. Hageja palub võlgnevus summas 1293,30 eurot välja mõista kostjalt. Kostja on andnud

kulude katteks garantiikirja. Poolte vahel ei olnud fikseeritud hinnakokkulepet. Hinnad olid

hinnakirja alusel alates 199 eurot osaleja kohta, maksumuse ülempiiri ei ole defineeritud.

Hinnad kujunesid lähtuvalt korraldatud ürituse eripäradest miinimum hinnast kõrgemaks.

Osalejate arvu muutumine ei mõjutanud algset hinnaarvestust, sest hageja ei saanud sellega

arvestada tellimuste tegemisel. Osalustasus ei sisaldunud transport ega peokoha toidu ja

joogikulud. Kostja grupp tarbis teenuseid lisaks paketis nimetatud mahule. Kõik lisakulud

tehti tellija soovil kohapealse kokkuleppega. Kuna baar ei olnud käibemaksukohustuslane,

lisandus kulule ka käibemaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Hageja esitas lõplikes seisukohtades 25.01.2021 taotluse välja mõista viivis kuni lahendi

täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel leppisid pooled

teenustasuna kokku 199,00 eurot osaleja kohta ja osalema pidi 12 inimest (kokku 2388,00

eurot). Kostja tasus ettemaksuna 1000,00 eurot. Tegelikult osales üritusel 11 inimest ja 2 ei

võtnud osadest tegevustest osa. Pärast ürituse toimumist esitas hageja kostjale arve summas

4404,00 eurot toote „riskide käsitlus 1“ eest. Kostja palus teenust selgitada, mille peale

suurenes arve veel ja lõppkokkuvõttes tuli teenuse hinnaks 307,10 eurot inimese kohta.

5. Transpordi ja toitlustuse eest oli algselt kokku lepitud hinnad vastavalt 15 eurot inimese

kohta ja 9 eurot inimese kohta, kuid arvel tuli transport 21,82 eurot ja toit 12,15 eurot. Samuti

esitas hageja arve baari kasutamise eest, kuigi osalejad ostsid baarist jooke oma raha eest.

Baariarves lisandus ka täiendav toidukulu. Kostja palus arve ümber teha. Kuna hageja arvet

ümber ei teinud, leiab kostja, et hageja oli vastuvõtuviivituses. Hageja poolt välja toodud

garantiikiri ei ole kehtiv ja on koostatud tüüptingimustega. Hageja ei saa garantiikirjas

ühepoolselt muuta kokkulepitud tasusid. Haginõue ja alus on ebaselge. Hagist ei nähtu, mis

ajast arvestab hageja viivist, viivisekokkulepet poolte vahel ei olnud.

6. Kostja leiab vastuseks kohtu selgitustele, et poolte oli vahel sõlmitud töövõtuleping, mille

kohaselt kohustus hageja korraldama kostja töötajatele ja koostööpartneritele 3-päevase

ürituse hagejale kuuluvas x rannas asuvas "x". Ürituse planeerimisel lähtusid pooled hageja

kodulehel avaldatud paketist "Eluseiklus" hinnaga 199 eurot/osaleja 1. Osalejate toitlustuse

ning transpordi kokkuleppimisel lähtusid pooled samuti hageja kodulehel avaldatud

andmetest - toitlustus 9 eurot kord osaleja kohta ning transport 15 eurot osaleja 2. Seega olid

pooled kokku leppinud ürituse (töö) eelarves VÕS § 639 tähenduses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus jätab hagi rahuldamata.

8. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid lepingu spordiürituse korraldamiseks.

Kostja tasus teenuse eest ettemaksu summas 1200,00 eurot. Pärast teenuse osutamist esitas

hageja täiendava arve nr 230717 summas 3128,40 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja

algatas maksekäsu kiirmenetluse, kus nõudis põhivõlgnevuse summas 3128,40 eurot ja viivise

summas 596,90 eurot väljamõistmist. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist

täiendavad 2432,00 eurot. Kokku on kostja spordiürituse korraldamise eest tasunud hagejale

3632 eurot. Hageja nõuab kostjalt 1293,30 euro tasumist.

9. Kohus selgitas 04.11.2020 määrusega vaidlusele kohalduvaid õigusnorme ja poolte

tõendamiskoormist (dtl 157-160).

10. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse

rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse,

et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Seega saab hageja nõuda

kostjalt raha maksmist, kui 1) poolte vahel oli kehtiv võlasuhe nt leping; 2) kostja rikkus

lepingut; 3) kostja vastutab rikkumise eest. Esitatud asjaoludel ei ole vaidlust, et poolte vahel

oli leping ürituse korraldamiseks.

11. Hageja tugines hagiavalduses garantiikirjale. Majandus- või kutsetegevuses võib isik

(garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse, et ta täidab võlausaldaja

nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155). Garantii tunnuseks on seega kolmanda

isiku poolt võlgniku kohustuse täitmise tagamine. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja

seaduslik esindaja kostja nimel garantiikirja, millega kohustus tasuma teenuste eest vastavalt

tarbimisele ning koos arvel esitatud viivistega. Garantiikiri ei vasta õiguslikult garantii

tunnustele, sest puudub kolmas isik, kes oleks kohustust taganud. Kohtu hinnangul ei vasta

garantiikiri iseseisvalt ka ühegi teise õigusliku instituudi tunnustele nt võlatunnistus, sest

puudub konkreetne summa, mille tasumist kinnitataks. Seetõttu saab garantiikiri olla üksnes

väljendus poolte kokkulepete kohta. Vastavalt lahendab kohus vaidluse lepingust tuleneva

tasunõude sätete alusel.

12. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Kohus leiab, et

arvestades menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid on tegemist käsunduslepinguga.

13. Kohtule esitatud garantiikirjast nähtuvalt kohustus kostja tasuma tulenevalt tarbimisest ja

vastavalt esitatud arvele (dtl 33). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS

§ 76 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tekita kohustust (RKTKo 3-

2-1-72-15, p 10). Seega peab kostja tasuma teenuse eest vastavalt pooltevahelisele

kokkuleppele osutatud teenuste eest. Kostja väidab, et tasukokkulepe tulenes kodulehel

kajastatud hinnakirjast. Hageja väitel kujunes hind lähtuvalt osalejatest ning lisateenuste osas

sõlmiti kokkulepped ürituse ajal. Seega on poolte vahel vaidlus, missugustel tingimustel

leping sõlmiti, eelkõige, missugune oli kokkuleppe tasu arvestamise kohta. Hageja pöördus

kohtusse võlgnevuse tasumiseks ja seetõttu tuli hagejal tõendada kostja kohustuse olemasolu

ja kostja poolset kohustuse rikkumist.

14. Kohtule esitatud „X“ kodulehe väljavõttest nähtub, et toitlustus ja transport paketihinnas

ei sisaldunud (dtl 136). Hageja on selgitanud arve kohta kostjale, et baariarve oli 264.- ilma

käibemaksuta; toitlustus 4 toidukorda 11 inimese pealt 528 eurot, majutus 495 eurot ja muu

möll 2320 eurot, kõik kokku 3607 eurot, millest maksta jääb 2607 eurot ja käibemaks. Kostja

oli nõus tasuma baari arve eest 162,92 + km, toitlustuse eest 464,17 + km, transpordi eest 200

eurot + km, muu möll 2200 eurot km, kokku 3027,09 + km. Vaidlus puudub, et kostja on

tasunud hagejale 3632. Kostja poolt esitatud „X“ kodulehelt nähtub, et pakett „Eluseiklus“

sisaldab ka majutust bungalow-majakestes (dtl 136). Seega ei saa hageja nõuda täiendavalt

tasumist majutuse eest 495 eurot.

15. Kohus selgitas 04.11.2020 määruses (dtl 157-160), et hageja peab välja tooma asjaolud,

kuidas nõude suurus on kujunenud, st missuguste teenuste osutamises ja missuguses tasus

pooled kokku leppisid, missuguseid teenuseid kostjale osutati ja missuguse hinnaga. Samuti

tuli hagejal tõendada nõude suuruse aluseks olevaid asjaolusid sh tasukokkulepet.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt sai hageja kohtumääruse kätte 05.11.2020. Vaatamata kohtu

selgitustele ei toonud hageja välja asjaolusid, kuidas nõude suurus on kujunenud, st

missuguste teenuste osutamises ja missuguses tasus pooled kokku leppisid, missuguseid

teenuseid kostjale osutati ja missuguse hinnaga. Samuti on tõendamata nõude suuruse aluseks

olevad asjaolud sh tasukokkulepe. Hageja pidi ka välja tooma asjaolud, millest nähtub, mis

ajast ja mis summadelt hageja on viivist arvestanud. Kostja väitel sattus hageja

vastuvõtuviivitusse sellega, kui jättis muutmata esialgse arve ja esitamata uue arve vastavalt

kostja poolt antud juhistele tegeliku tasu suuruse kohta. Hageja eeltoodu osas oma seisukohta

ei esitanud. Hageja ei esitanud selgitusi ka viivise kohta. Seega ei ole võimalik võtta

seisukohta ka viivise osas.

16. Kohus selgitab, et hageja pöördus kohtusse võlgnevuse tasumiseks ja seetõttu tuli hagejal

tõendada kostja kohustuse olemasolu ja kostja poolset kohustuse rikkumist. Hageja nimetatut

teinud ei ole. Kostja on tasunud 3632 eurot ja hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks

kohustus rohkem tasuda.

17. Kohus jätab hageja 25.01.2021 täpsustava viivisenõude tähelepanuta, kuna nimetatud

täpsustus on esitatud hilinemisega. Eelmenetlus lõppes 09.12.2020. Kõik taotlused ja tõendid

tuli kohtule esitada 20.11.2020.

18. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

19. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

20. Kostja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kostjat on menetluses esindanud

prokurist, kelle tunnihinnaks on 55 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kokku moodustavad

lepingulise esindaja kulud 7h (7 x 55) 385 eurot.

21. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja

rahuldamisele ei kuulu. Õigusabikulusid ei saa tekkida menetlusosalist esindaval seaduslikul

esindajal, so prokuristil. Prokurist on äriühingu palgal olev isik, kelle tööülesannete hulka

võibki kuuluda tööandja või ühingu kohtus esindamine. Samuti on õiguskirjanduses

märgitud, et prokuristi staatus viitab sellele, et menetlusosalise esindamine laiemas mõttes

kuulub tõenäoliselt tema tavapäraste ametiülesannete hulka (Tsiviilkohtumenetluse seadustik

I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 218, lk 1188).

22. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik