3-20-713/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-713

Haldusasi

JetGas OÜ kaebus Paide Linnavalitsuse 10.03.2020 ehitusloa

nr 2012271/06586 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – JetGas OÜ, registrikood 12484782, esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

Vastustaja – Paide linn, esindaja Priit Värk

Kolmas isik – Enefit Green AS, registrikood 11184032,

esindaja Liis Pilbas

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungid 16.09.2020 ja 12.01.2021

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista

JetGas

OÜ-lt

välja

Enefit

Green

AS-i

menetluskulud summas 2500 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud

apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult

selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Paide Linnavalitsus võttis 10.02.2020 vastu korralduse nr 59 „Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3

kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine“ (edaspidi: DP). Detailplaneeringu eesmärk on anda

ehitusõigus ja muud tingimused Raudtee tn 5 (katastritunnus 56601:004:0124) ja Ruubassaare tee 3

(katastritunnus 56601:004:0124) kinnistutele, mis plaanitakse liita üheks kinnisasjaks aadressiga

Ruubassaare tee 3. Planeeritud krundile on kavandatud uus katlamaja ning hakkepuidu hoidla koos

vajalike hoonetega. Planeeringu alal on kavandatud kasutusele võtta 3 veeldatud maagaasi (edaspidi:

LNG) mahutit mahuga u 36 tonni (kokku u 108 tonni).

2. Enefit Green AS esitas 23.10.2019 Paide Linnavalitsusele ehitusloa taotluse nr 1911271/19537

LNG mahutite ja gaasitorustiku (ehitisregistri kood 221308263), LNG jaama andmesidekaabli

(ehitisregistri kood 221308938), LNG jaama kaugkütte torustiku (ehitisregistri kood 221308936)

ning LNG jaama elektrivarustuse (ehitisregistri kood 221309050) rajamiseks.

3. Paide Linnavalitsus väljastas 10.03.2020 ehitusloa nr 2012271/06586.

4. JetGas OÜ esitas 06.04.2020 vaide ehitusloa nr 2012271/06586 kehtetuks tunnistamiseks. Paide

Linnavalitsus tagastas vaide 13.04.2020 korraldusega nr 189.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 20.04.2020 JetGas OÜ kaebus Paide Linnavalitsuse 10.03.2020

ehitusloa nr 2012271/06586 tühistamise nõudes.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja tegevusega on eiratud planeerimisseaduse (PlanS) nõudeid olulise ruumilise mõjuga

ehitise planeerimismenetluse läbiviimiseks. Vastustaja on paralleelselt menetlenud LNG jaama

rajamist

ehitusloa

menetluses,

vältinud

tahtlikult

sama

jaama

rajamiseks

vajalikku

planeerimismenetlust ja seda tänaseks vastuvõetud detailplaneeringus siiski menetlenud. Vastustaja

tegevus on olnud kaebajat ja avalikkust eksitav, kuna DP seletuskirjas ja keskkonnamõju (KMH)

eelhinnangutes sisaldub hulgaliselt lõike LNG jaama rajamiseks. Samas on vastustaja vaideotsuses

ja muudes dokumentides avaldanud läbivalt eksitavat seisukohta, et ehitusluba on antud 1999. a

kehtestatud detailplaneeringu alusel. Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 detailplaneeringus nimetatud

jaama rajamist ei käsitleta. Sellest nähtub vastustaja tegevus menetleda lube vales järjekorras,

väljastades kõigepealt LNG rajamiseks ehitusloa ja seadustades see samaaegselt läbiviidavas

planeerimismenetluses. Sealjuures on vastustaja rikkunud PlanS § 1 sätestatud eesmärki.

7. Vaideotsuses märkis vastustaja, et LNG seadmestik koos sinna juurde kuuluvate rajatistega on

1999. a detailplaneeringuga kooskõlas olev alternatiivkütuse ladu. Vastustaja käsitlus on

õigusvastane, sest LNG jaam on olulise ruumilise mõjuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõte, millest lähtuvaid ohte 1999. a planeeringu koostamisel ja kehtestamisel ei käsitletud.

Tegelikult ei saanudki Paide linn LNG jaama rajamist 1999. a ette näha, sest seda kütuseliiki Eestis

tol ajal ei tuntud. Planeeringu koostajad ja kehtestajad oskasid ette näha ja planeeringus on

alternatiivkütusena peetud silmas biomassi või puiduhaket, mida ka planeeritakse. Lisaks on 1999. a

kehtestatud planeering planeeritud mahus ammu ellu viidud. Seda seisukohta kinnitab ka KMH

eelhinnangu koostanud ekspert, kes on eelhinnangus selgelt avaldanud: „Nimetatud detailplaneering

nägi ette Ruubassaare tee 3 asuva katlamaja ja Ruubassaare tee 5 asuva Paide tervisekeskuse rajamist.

Planeering on käesolevaks ajaks ellu viidud.“ Lisaks sellele, et LNG terminali ei saa rajada

kavandatud asukohta 1999. a planeeringu alusel, sest samas kohas asub viilhall, ei saanud ehitusluba

väljastada 1999. a detailplaneeringu alusel veel sellepärast, et seal on lubatud täisehitusprotsent 20%

ületatud.

8. Kavandatav LNG jaam kujutab endast B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet. LNG on tule-

ja plahvatusohtlik ja sellel on krüogeensed omadused. Vastavalt majandus- ja taristuministri

02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning

ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa p-le 18 on LNG ohtlik kogus alates 50 tonnist.

Et kavandatav LNG jaam on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, on märgitud ka OÜ Lemma

KMH eelhinnangus lk 38, DP seletuskirjas lk 10 ja ehitusprojekti seletuskirjas lk 7.

9. Kuna DP seletuskirjast ja KMH eelhinnangust nähtuvalt on huvitatud isikul kavas likvideerida

alal paiknevad kaks 1000 m³ õlimahutit ja asendada need LNG jaamaga, vastab see tegevus PlanS §

6 p-s 13 viidatud legaaldefinitsioonile. Senisega võrreldes muutub oluliselt katlamaja kütmiseks

kasutatav tooraine (kütus). 1999. a planeeringus ettenähtud alade reserveerimine alternatiivkütustele

ei saa olla õiguslikuks aluseks planeeringus detailselt käsitlemata suurõnnetuse ohuga hoonete ja

rajatiste ehitamiseks.

10. Ehitusseadustikust (Ehs) nähtuvalt on ehitusloa väljastamise aluseks kas detailplaneering või

projekteerimistingimused. Seega isegi kui nõustuda, et ehitusluba anti 1999. a kehtestatud

planeeringu alusel, pidi projekteerimistingimuste väljastamist vähemalt kaaluma.

11. Ehitusprojekti osaks oleva elektriprojekti asendiplaanilt nähtub, et projekteeritud LNG jaama

väliselektripaigaldise tugevvoolu 0,4 kV kaabelliini liitumispunkt on Katla alajaam Ruubassaare tee

3 kinnistul. Kaabelliin läbib alajaamast väljumisel Ruubassaare tee 3 kinnistut, läbib seejärel Raudtee

5 kinnistut ning siseneb seejärel taas Ruubassaare tee 3 kinnistule, millele on projekteeritud LNG

jaama elektrikilp (asendiplaanil LNGK). Järelikult oli projekteerimistingimuste väljastamine

viidatud EhS normi kohaselt kohustuslik ja nende väljastamata jätmine tingib vaidlustatud ehitusloa

õigusvastasuse ja selle tühistamise. Nii EhS § 26 kui ka § 27 alusel projekteerimistingimuste

andmisel arvestatakse ehitise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi, seda,

et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku

huviga, üldplaneeringus määratud tingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi. Kõik need kaalutlused

on teostamata, sest projekteerimistingimusi ei väljastatud. Kui kohalik omavalitsus kehtestab

kolmandaid isikuid intensiivsemalt riivavad tingimused, tuleb kaaluda detailplaneeringu

menetlusega analoogsete teavitamis- ja kaasamisvahendite kasutamist. Kuna LNG jaam on

suurõnnetuse ohuga ettevõte, pidi avatud menetluse algatamist kindlasti vähemalt kaaluma ning

vastava kaalutluse puudumine kujutab endast sedavõrd olulist menetlusviga, mis tingib vaidlustatud

ehitusloa tühistamise.

12. EhS § 31 lg 3 ei kohusta haldusorganit naaberkinnisasja omanikku alati kaasama, kuid kui tema

õiguste riivet ei saa välistada, siis tuleks ta menetlusse kaasata. Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017

otsuse nr 3-16-885 punktis 9 toodud põhimõte kehtib ka tkaebaja kohta, kuivõrd ta on Ruubassaare

teel asuva gaasitorustiku omanik isikliku kasutusõiguse alusel. Jättes projekteerimistingimused

väljastamata, kohtles vastustaja kolmandat isikut soosivalt ja kaebajat ebavõrdselt, sest kaebajale

kuuluva LNG jaama rajamine Tööstuse 15 kinnistul toimus projekteerimistingimuste alusel. Nendest

tingimustest nähtuvalt oli kaebajal kohustus kooskõlastada projekt ka tehnovõrkude omanikega.

Võrdse kohtlemise korral pidanuks ka kolmas isik kooskõlastama LNG jaama rajamise projekti

kaebajaga, kuna viimasele kuulub Ruubassaare tee 3 kinnistule ulatuv maagaasitorustik.

13. Planeeritud asukohta ei saa LNG jaama rajada. Ehitusluba on vastuolus majandus- ja

taristuministri 03.07.2015 määruses nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele

ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad

nõuded“ (edaspidi: määrus) sätestatud regulatsiooniga, eelkõige § 16 lg-ga 1, mis näeb ette

mahutigruppidele vahekaugused. Ehitusprojekti seletuskirjas on märgitud, et nõuete täitmist

arvestatakse ühe mahuti järgi. Kuigi ehitusloa andmisel ei ole teostatud ühtegi kaalutlust ja luba on

täielikult põhjendamata, lähtus ka vastustaja tõenäoliselt samast ühe mahuti järgi hinnatava nõuete

täitmise seisukohast. Siiski on see käsitlus selgelt vale, sest määruse § 16 lg-s 1 sisaldub üheselt

arusaadav „mahutigrupi“ mõiste ja see on ka loogiliselt mõistetav, et ohtu hinnatakse kõikide

mahutite gaasikoguse alusel. See ilmneb sama määruse § 16 lg 4 sõnastusest, mille kohaselt

määratakse arvestuslikus koguses üle 200-tonniste mahutite või mahutigruppide ohutud

vahekaugused igal üksikjuhul eraldi riskianalüüsi põhjal, kuid maapealsete mahutite korral ei tohi

need olla väiksemad 200-tonnise mahuti kohta sätestatud minimaalsetest kaugustest.

14. Määruse nõuded ei ole täidetud läheduses paiknevate hoonete asukoha tõttu. Nii paikneb

Ruubassaare tee 5 Paide Avatud Noortekeskus 90 m kaugusel kavandatava LNG jaama asukohast.

Kuna kavandatav LNG jaam soovitakse rajada Paides Ruubassaare tee 5 asuvast Paide Avatud

Noortekeskusest 90 m kaugusele, ei vasta ettenähtud minimaalne vajalik kaitseala määruse nr 87

nõuetele. Planeeritavatest LNG mahutitest ca 250 m kaugusel asub Paides Kastani 6 asuv lasteaed.

Kütuserajatistest lähtuva võimaliku ohu realiseerumisel on lasteaia evakueerimiseks kahtlemata

vajalik vähemalt sama suur minimaalne kaitseala kui ravi- või hooldusasutuste puhul, seega

minimaalselt 300 m. Ehitusloa dokumentidest niisuguste asjaoludega arvestamist ja lapse huvide

kaalumist ei nähtu.

15. Ehitusloa andmist kajastavast dokumendist ehitusloa andmise kaalutlusi ei nähtu. Samuti ei nähtu

neid kaebajale ühestki teisest dokumendist, millele haldusaktis on viidatud. Ainus võimalus leida

ehitusloa andmise põhjendusi on Paide Linnavalitsuse 02.03.2020 korraldusest nr 126. Seejuures

korraldus ehitusloa andmise aluseks olevaid kaalutlusi ei sisalda. Ehitusloa andmise otsustus on

põhjendamata ja kaebajal ei ole võimalik leida mistahes kaalutlusi ehitusloa andmiseks loas nr

2012271/06586 kajastuval viisil.

16. Ehitusloa andmisel ei kaalutud vajadust anda see lisatingimustega. Ehitusloa lisal nr 1 (ehitis

LNG jaama kaugkütte torustik) on märge, et tegemist on auditikohustusliku surveseadmega,

ehitusloa lisal nr 2 (LNG mahutid ja gaasitorustik) on märge, et tegu on hoonevälise

auditikohustusliku

gaasipaigaldisega.

Tegemist

on

ehitustehniliselt

keeruka

ja

olulise

ohupotentsiaaliga ehitisega, mille puhul tuleb kaaluda kõrvaltingimuste sätestamist ehitusloale.

Elektripaigaldise projektis on jäetud määratlemata LNG seadme plahvatusohtliku gaaskeskkonna

ulatus vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 103 (plahvatusohutsoonide määramise

nõuded). Sellises keskkonnas tohib kasutada vaid Ex-märgisega (plahvatusohutuid) elektriseadmeid,

kuid projekteerija on projektis välja pakkunud vaid elektriseadmeid, millel Ex-märgis puudub.

Ehituskonstruktsioonide projektis pole arvestatud LNG krüogeensete omadustega. LNG mahutite

vallitusala vundamendi materjali külmakindluseks on nõutud –100 ºC, samas kui vallitusalale

lekkida võiva LNG temperatuur on märgatavalt madalam – kuni –162 ºC. Lisaks sellele on

vundamente koormavate seadmete omakoormuste arvestustes tõsiseid vigu, mis võivad viia

vundamentide ülekoormuseni.

17. Gaasi- ja kaugkütte projektis kavandatakse tehnoloogilist lahendust, mis pole selliselt

töövõimeline, sest projekteerimata on jäetud vähemalt 3 ülerõhu aurustit. Lisaks on jäetud

projekteerimata 2- 4 produkti aurustit, mis tagaksid Enefit Greeni nõutud LNG gaasistamisvõimsuse

(32 MW). Täiendavate aurustite lisamine projekteerimise järgmises etapis laiendaks LNG seadme

ala väljapoole lubatud maa-ala piire. Ehitusluba oleks tulnud anda kõrvaltingimusega.

18. JetGas OÜ on Paide linnas Tööstuse tn 15 asuva kinnistu omanik, tema kinnistul asub üks LNG

mahuti ja aurustid koos lisaseadmetega, mille püstitamise aluseks 2015. aastal on olnud Paide

Linnavalitsuse 10.03.2014 korraldus nr 84. JetGas OÜ tegi investeeringu ja pikendas oma

gaasitorustikku kuni Ruubassaare tee 3 kinnistuni 2017. a ja selle asjaolu tingis Enefit Green AS

soov kasutada energiatootmises lisaks biomassile alates 2018. aastast JetGas OÜ LNG jaamast

saadavat maagaasi. JetGas OÜ torustik asub Ruubassaate tee 3 kinnistuga piirneval kinnisasjal

õiguslikul alusel, täpsemalt isikliku kasutusõiguse alusel ja see asjaolu oli vastustajale kui ehitusloa

menetlejale teada. JetGas OÜ rajas oma torustiku kuni Ruubassaare tee 3 kinnistuni (ja kavandas

tehnilisi täiendusi) ainult kolmanda isiku avaldatud soovist kasutada uue E-Piima piimatööstuse

energiavajaduste katmiseks gaasi. Ilma sellise sooviavaldusteta ei oleks JetGas OÜ-l olnud vajadust

2017. a torustiku selles suunas väljaehitamiseks. Kaebaja konkureerib LNG-d müües kütuste turul

biomassi ja kütteõli müüjatega, mistõttu ei moonutaks kaebaja gaasitarnete jätkumine torustikust

konkurentsi. Konkurentsi moonutab hoopis kolmandale isikule ilma igasuguse avaliku menetluseta

antud võimalus LNG jaama rajamiseks, mis võimaldab rajada suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kogukonna arvamust arvestamata ja mis sulgeb kaebajale suure osa Paide maagaasi turust. Seega on

kaebaja oma torustiku kaudu ehitusloas märgitud asukoha naaber ja soovis piirinaabri kinnistule

taotletava ehitusloa haldusmenetluses osaleda mh enda huve kaitsva planeeringu alusel. Kuna

kaebajale kuulub ehitusloaga puudutatud kinnisasjaga piirneva kinnisasjaga seotud asjaõigus, on

kaebaja huvitatud sellest, et tema õiguse suhtes naaberkinnisasjale püstitatavad hooned ja rajatised

oleksid vastavuses ehitusloa andmise ajal kehtiva planeeringuga ning igati ohutud. Kuna ehitusluba

võib puudutada kaebaja õigusi, oleks pidanud ta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 järgi

ehitusloa menetlusse kaasama. Kaebaja oleks saanud sel juhul avaldada haldusmenetluses kõik tema

õiguste riivesse puutuvad ja muud ehitusloa andmise otsustamisel tähtsust omavad asjaolud.

Vastustaja on menetlenud Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 planeeringut ja sellele LNG jaama

ehitusluba paralleelselt ning väljastanud ehitusloa enne planeeringu kehtestamist. Kaebaja saaks oma

õigusi kõige tõhusamalt kaitsta õiguspärases planeerimismenetluses, kuid see on raskendatud või

võimatu, sest vastustaja on positsioonil, et LNG jaama rajamist planeeringus ei käsitleta. Samas

muutub ehitusluba kaebetähtaja möödumisega vaidlustamatuks. Kahe paralleelselt läbi viidava

menetluse vigu on kogunenud LNG jaama planeeringust välja jätmise soovist ja samas selle sinna

lisamisest sedavõrd palju ja need on niivõrd kaalukad, et ilma kohtu sekkumiseta tingivad need

kaebaja arvates vältimatult kaebaja õigusi rikkuva ehitusloa kehtima jäämise. Täiesti ilmselt on

vastustaja rikkunud kaebaja ja ülejäänud planeeringuala läheduses asuvate isikute põhiseaduse (PS)

§-s 14 sätestatud õigust heale haldusele.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

19. Vastustaja ei pidanud vajalikuks kaasata kaebajat ehitusloa menetlusse, kuna ehitusluba ei piira

kaebaja õigusi ning vastustajal ei olnud võimalik ka ette näha, et ehitusluba kaebaja õigusi võiks

piirata. Paide linn saab otsustada ainult linna omandis olevatele kinnistutele isikliku kasutusõiguse

seadmiste osas. Kinnistusraamatu väljavõtte II jaos kandega nr 3 on Paide linna kinnistule Karja

tänav T1 seatud notariaalne tähtajatu isiklik kasutusõigus kaebaja kasuks 557,4 meetri pikkusega

maagaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatuses.

Vastustaja maaomanikuna peaks lepingust tulenevalt võimaldama kasutajale (kaebajale)

kasutusõiguse ala takistamatu kasutamise maagaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja

majandamiseks. Vastustaja peab võimaldama kaebajale isikliku kasutusõiguse teostamise vastavalt

volikogu otsuse ja sõlmitud notarilepingu punktidele, kuid vastustaja ei pea tagama, et trass oleks

reaalselt kasutuses või et trassil oleksid tarbijad. Kolmanda isiku ja kaebaja vahel on sõlmitud 2017.

a tähtajaline loodusliku maagaasi müügileping, mille kehtivus lõppeb 2020. aanaloogsel jooksul ning

kolmas isik ei ole võtnud kaebaja ees pikemaid kohustusi kui nimetatud tähtajalise lepingu kehtivuse

perioodil.

20. Analoogselt Riigikohtu kohtuasja nr 3-2-1-180-13 punktiga 8 ei anna isikliku kasutusõiguse

omamine Paide linna Karja tänav T1 kinnistul kaebajale õigust, et ta on kinnistu või selle olulise osa

omanik ning on kohustus ta kaasata. Sel juhul peaks vastustaja kaaluma kõikide tehnovõrkude

valdajate kaasamist, kelle trassid asuvad tänavamaal.

21. Lisaks ei näe EhS ette avalikes huvides vaidlustamise õigust nagu PlanS. Kaebus tuleb HKMS §

121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub

HKMS § 44 lõike 1 kohane kaebeõigus haldusakti tühistamiseks, sest haldusakti menetlemisel ei ole

rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid ega piiratud tema vabadusi.

22. Kaebaja väide tema EhS § 42 lõikest 6 tulenevate õiguste rikkumise kohta on väär, sest kaebaja

ei ole kolmanda isiku kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik ning seega ei kuulu isikute ringi, kelle

õiguseid antud säte käsitleb. Ehitusloa menetluse raames on dokumentaalselt tõestatud, et kaebaja

maagaasi torustik asub enam kui 130 m LNG mahutite ohualast. Ehitustegevus toimub enam kui 140

m eemal. Arvestades, et kaebaja õiguste riivet ei ole toimunud, ei ole põhjust haldusakti õiguslikkuse

kontrolliks, sest kaebaja nõudest ei nähtu, millise subjektiivse õiguse kaitseks seda on taotletud.

23. Ehitusloa mõju kaebaja ärihuvidele ei riku kaebaja omandiõigust ega saa olla haldusakti

vaidlustamise aluseks. Menetluses olev Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneering

näeb ette olemasoleva kaebajale kuuluva maagaasitorustiku säilimist kolmanda isiku territooriumile.

Kolmas isik on soovinud säilitada kaugküttevõrgu varustuskindluse tagamiseks ühendused

olemasolevate tehnovõrkudega. Seega on viide maagaasitorustiku väärtuse kadumisele spekulatiivne

ja tõestamata. Tegelikult ei kahjusta kaebaja huve mitte niivõrd rajamine või ehitusloas kajastatud

rajatis kui selline, vaid just see, et LNG jaama rajav ettevõte pakub kaebajale konkurentsi. Ehitusluba

ei oma mõju kaebaja omandile või selle säilimisele. Kaebaja ei ole oma kaebuses välja toonud, et

ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid kahjustaksid või oleksid ohuks kaebaja maa-alusele

maagaasitorustikule ega kaebajale kuuluvale kinnisasjale. Kaebaja maa-alune torustik asub LNG

mahutite ohualast eemal ning on kaitstud ka selle kohale kuhjatud pinnasega.

24. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt koostati lähtuvalt Paide Linnavalitsuse 07.12.1999

kehtestatud Paide linna kvartali nr 50 osalise ala detailplaneeringust. Nimetatud detailplaneering nägi

ette Ruubassaare tee 3 asuva katlamaja ja Ruubassaare tee 5 asuva Paide tervisekeskuse rajamise.

Detailplaneeringus lahendati territooriumi kruntimine, haljastamine ja anti ehitusõigus ning määrati

perspektiivse hoonestuse asukohad. Hoonestamata alad katlamaja krundil jäeti võimalikule

katlamaja laiendusele ja alternatiivkütusele üleminekul vajalike tootmis- ja laopindade ehituseks.

Planeeritav ala jaotati kaheks sihtotstarbega krundiks – tehnorajatiste maa (katlamaja krunt) ja

üldkasutatavate hoonete maa (tervisekeskuse krunt). Alternatiivkütus on kütus või energiaallikas,

mida kasutatakse fossiilse naftaallika asemel ja mille potentsiaal on aidata kaasa süsinikdioksiidi

heite vähendamisele. Alternatiivkütuseks loetakse ka maagaasi, sealhulgas veeldatud olekus ehk

veeldatud maagaasi (LNG). Seega LNG seadmestik koos sinna juurde kuuluvate rajatistega on

detailplaneeringuga kooskõlas olev alternatiivkütuse ladu.

25. Olulise ruumilise mõjuga ehitised sätestab Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102. Rajatis

kuuluks olulise ruumilise mõjuga ehitiste hulka siis, kui selles käideldakse plahvatusohtlikke aineid.

LNG ei ole õigusaktide kohaselt plahvatusohtlik. Ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid ei

klassifitseeru olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Seega on ehitusloa andmine piisavalt põhjendatud.

Vastustajal ei olnud põhjust jätta ehitusluba väljastamata või väljastada see teistsugustel tingimustel.

26. Menetluses olev Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on

anda ehitusõigus ja muud tingimused Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistutele, mis plaanitakse

liita üheks kinnisasjaks. Planeeritud krundile on kavandatud uus katlamaja ning hakkepuidu hoidla

koos vajalike hoonetega. Planeeringualal säilivad päikesepaneelid, ehitatakse uus korsten. Kolmanda

isiku tootmiskompleks planeeringualal ei klassifitseeru ohtlikuks või suurõnnetuse ohuga

ettevõtteks, et oleks vajalik vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 läbi viia

olulise ruumilise mõjuga ehitise planeerimismenetlus. Planeeringualal toodetakse elektrit ja soojust,

kütusena on kasutusel biomass. Planeeritav uus katel kasutab kütusena puidumassi (puiduhake ja/või

-koor), mida ladustatakse planeeringualal. Vastavalt kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise korrale (majandus- ja

taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10) ei ole puidumass ohtlik kemikaal. Detailplaneeringu

täitmise, s.o kinnistute liitmisel ning uue biomassil töötava aurukatla rajamise tulemusena ei muutu

ettevõtte ohutase. Detailplaneeringu eelnõu lisadena on koostatud keskkonnamõju eelhinnang,

riskianalüüs ja müra modelleerimine. Detailplaneeringu on Päästeamet ja Terviseamet asjakohaste

asutustena kooskõlastanud.

27. Rajatavad LNG mahutid paigaldatakse tootmismaale, kus asub elektri- ja soojusenergia tootmise

hoonestus ja rajatised – katlamajad, koostootmisjaam, päikesepaneelid, likvideeritavad õlimahutid ja

hakkepuidu varjualune. Krundid piirnevad kolmest küljest teedega – põhjast Kastani tänav, idast

Ruubassaare tee, lääne suunalt Raudtee tänav ning lõunasse jäävad kaks tootmismaa maaüksust.

Kruntide põhjapiiril kasvab kuusehekk ja idapiiril osaliselt lehtpuude rida ja hekk, mis on visuaalseks

barjääriks tootmis- ja elamualade vahel. Lähimad elamud on Kastani tänava väikeelamud (krundi

piirist umbes 30 m), kaugemale jäävad Raudtee tänava äärsed ridaelamud (krundi piirist umbes 35

m). Kagupoolsel naabermaaüksusel asub Paide Avatud Noortekeskus, mis jääb rajatavast käitisest

umbes 90 m kaugusele. Ühiskondlikest hoonetest asub kaugemal 6 rühmaga PAIde Lasteaed.

Kaebaja väitel võib lasteaia liigitada hooldeasutuseks, kuna 1,5-7-aastaste laste liikumisvõime on

pärsitum ja seotud abivajadustega. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele defineeritakse

koolieelseks lasteasutuseks koolieast nooremate laste hoidu ja alushariduse omandamist võimaldavat

õppeasutust. PAIde lasteaed vastav eelpool nimetatud koolieelse lasteasutuse definitsioonile ning

vastustaja märgib, et lasteaed pole erivajadustega (sh liikumispuuetega) lastele orienteeritud.

28. Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta hetkel kehtivad õigusaktid. Määruse § 16 kehtestab

nõuded mahuti kaugusele välistest objektidest. Kõige sarnasem kasutusotstarve mõlemale objektile

on „kool“, kuna nii kooli ning noortekeskuse kui ka lasteaia külastamise aeg on ligikaudu võrdne

ning ka külastavate isikute füüsiline valmisolek ohu korral hoonest lahkuda on valdavalt samaväärne

kooliga. Arvestades mahutites hoitava gaasi hulka, on tabeli põhjal minimaalseks vahekauguseks 50

meetrit. Nimetatud tingimus on täidetud nii PAIde Lasteaia kui ka Paide Avatud Noortekeskuse osas.

29. Määruse § 16 lg 2 sätestab gaasi koguse ühe mahuti järgi. Kolmanda isiku planeeritava ühe

mahuti gaasi kogus on maksimaalselt 36 tonni. Seega ei ole tõene kaebaja väide, et planeeritavate

mahutite ja väliste objektide vahelist minimaalset kaugust tuleks määrata määruse § 16 tabeli veeru

järgi, mis käsitleb 50-200-tonnise mahutavusega mahuti või mahutigrupi nõutud vahemaid.

30. Kaebaja viitab alles 01.01.2021 kehtima hakkavale määruse redaktsioonile. Ehitusprojekt ja

ehitusluba on kooskõlas kehtiva määruse redaktsiooniga ja selles nõutud ohutusvahemikud on

tagatud. Ehitusprojekti vastavust seadme ohutuse seadusele (SeOS) ning selle alusel sätestatud

määrusele on kinnitanud sertifitseeritud asutuse KIWA Inspecta tunnistusega nr GSP-1011-19.

31. Kolmas isik on ehitusloa taotluse dokumentide hulka lisanud Paide elektrijaama riskianalüüsi

(koostanud Rain Kurg, diplomeeritud pääste- ja tuletõrjeinsener). Antud töös käsitletakse iga Enefit

Green AS kinnistul paikneva rajatisega kaasnevaid ohtusid ning riske.

32. Kaebaja väide, et LNG on plahvatusohtlik, on vale. LNG on klassifitseeritud majandus- ja

taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa 1 tabel 2 p 18 kohaselt tuleohtlikuks veeldatud gaasiks.

Seega ei rakendu nõue kasutada ainult Ex-märgisega elektriseadmeid.

33. Ekslik on kaebaja väide, et menetluses oleva Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute

detailplaneeringuga

vormistatakse

tagantjärele

LNG

terminali

rajamist.

Käimasolev

detailplaneeringu menetlus Ruubassaare tee 3 / Raudtee tn 5 kinnistute osas näeb ette kinnistute

liitmise ning ehitusõiguse loomise uuele puiduhakke katlamajale ning ei loo uut ehitusõigust LNG

mahutite rajamiseks. Kehtiva Paide linna kvartali nr 50 osalise ala detailplaneeringu alusel

realiseeritud ja realiseerimisel olevad ehitised on võetud läbipaistvuse tagamiseks detailplaneeringu

menetluses arvesse ning kajastatud vastavalt. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et

kehtiva detailplaneeringu alusel on projekteerimisel ja ehitusloa faasis LNG mahutid. Käimasolev

detailplaneering on läbinud avaliku väljapaneku 25. veebruarist kuni 10. märtsini 2020 ehk enne

ehitusloamenetluse lõppu. Vastustaja on taganud käimasoleva detailplaneeringuga kohalikule

kogukonnale kogu info kolmanda isiku kinnisasjadel planeeritavate tegevuste osas.

34. 25.05.2020 toimus Paide linnavalitsuses Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute

detailplaneeringu avalik arutelu, kus osales kaebaja. Seega on kaebajal võimalus kaasa rääkida

planeeringumenetluses.

35. Vastustaja kaalus projekteerimistingimuste väljastamist ja leidis, et projekteerimistingimuste

väljastamisel ei täiendata EhS § 27 lõikes 4 nimetatud tingimusi ning nende väljastamine ei anna

ehitusprojekti koostajale täiendavat informatsiooni lisaks detailplaneeringule.

36. Paide linn ei nõustu, et ehitusloa andmise otsus on täielikult põhjendamata. Vastustaja möönab,

et põhjendused oleksid võinud olla põhjalikumad, kuid vastavalt HMS §-le 58 ei saa haldusakti

kehtetuks tunnistamist nõuda. Isegi juhul, kui käsitleda Paide Linnavalitsuse toodud põhjendusi

pealiskaudsetena, siis tegemist ei ole menetlusveaga, mis tingiks otsuse kehtetuks tunnistamise ega

riiva kaebaja õigusi sõltumata lõpptulemusest.

37. Ehitusloa menetluse käigus on Enefit Green AS esitanud Paide Linnavalitsusele Inspecta Estonia

OÜ tunnistuse nr GSP-1011-19, mis kinnitab, et EG Ehitus AS poolt koostatud töö nr TP-334-EP

vastab SeOS nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuse määrab EhS § 14 lõike 3 punkt 1.

Vastavalt majandus- ja taristuministri 8.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“

§ 2 lõikele 3 tehakse ekspertiis projektile, mille järgi kavatsetakse ehitada, mille järgi ehitatakse või

ehitati. Sellest tulenevalt tuleb ekspertiis koostada tööprojektile. Seega kontrollib vastustaja

ehitusprojekti ekspertiisi olemasolu kasutusloa menetluse juures, kus taotlejal on kohustus esitada

ehitusprojekt, mille järgi töid teostati.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

38. Kaebajal puudub kaebeõigus ehitusloa tühistamiseks. Ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt.

Ehitusluba ei riiva kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi ning kaebajal puudub õigus ehitusloa

tühistamist nõuda. Kaebaja väide, et ehitusloa menetlemisel on rikutud HMS § 11 lg 1 p-st 3

tulenevat õigust kaasamisele ja ärakuulamisele, on põhjendamatu. Kaebaja ei kuulu EhS § 42 lg 6

sätestatud suletud loetelus toodud isikute ringi, sest kaebaja ei ole kolmanda isiku kinnisasjaga

piirneva kinnisasja omanik. Kaebaja poolt isikliku kasutusõiguse alusel ehitatud ja majandatav maa-

alune gaasitorustik ei tee kaebajast kolmanda isiku kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku, kelle

õigusi ja kohustusi haldusakt võib puudutada. EhS § 42 lg 6 ei käsitle piiratud asjaõigustega isikuid,

seega ei saa kaebaja sellele sättele tuginedes nõuda enda kaasamist. Haldusorganil ei saa olla

hoolsuskohustust tuvastada absoluutselt kõiki isikuid, kellel naaberkinnisasjadega mingi puutumus

võib olla. Naaberkinnisasjadel võivad lisaks omanikele tegutseda piiratud asjaõiguste ja näiteks

üürilepingute alusel paljud ettevõtjad, kelle igakordne tuvastamine ja kaasamine muudaks

ehituslubade andmise menetluse äärmiselt ebaefektiivseks. Kuna kaebaja ei ole naaberkinnistu

omanik, siis ei ole asjakohane ka kaebuse viide Riigikohtu 20.02.2019 otsusele haldusasjas nr 3-14-

52416.

39. Vastutaja kaasas kolmanda isiku tootmiskompleksiga piirnevate kinnisasjade omanikud

ehitusloamenetlusse ning edastas neile ehitusloa eelnõu koos dokumentidega 04.11.2019

kooskõlastamiseks läbi ehitisregistri ning e-kirja teel. Kooskõlastuse raames naaberkinnisasjade

omanikelt ühtegi ettepanekut ei laekunud.

40. Haldusakt ei oma mõju kaebaja omandile või selle säilimisele. Kaebaja ei ole välja toonud, et

ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid kahjustaksid või oleksid ohuks kaebaja maa-alusele

maagaasitorustikule ega 600 m eemal asuvale kaebajale kuuluvale kinnisasjale. Tuginedes

diplomeeritud pääste- ja tuletõrjeinsener Rain Kure poolt koostatud Paide elektrijaama

riskianalüüsile, ei mõjuta haldusakti kohane ehitustegevus kuidagi kaebaja maagaasitorustiku ega

suurenda selle ohutaset. Ehitusloa alusel rajataval LNG terminalil puuduvad kaebaja maa-aluse

gaasitorustiku suhtes kahjulikud mõjutused, arvestades, et kaebaja maa-alune torustik asub LNG

mahutite ohualast enam kui 130 m eemal ning on kaitstud selle kohale kuhjatud pinnasega.

41. Ehitusloa alusel rajatava ehitise võimalikku mõju kaebaja majandustegevusest tulenevatele

ärituludele ei saa lugeda kaebaja subjektiivse õiguse rikkumiseks ja see ei saa olla haldusakti

vaidlustamise aluseks. Haldusorgan ei pea haldusakti väljastades kaaluma kõigi isikute võimalikke

ärihuve. EhS eesmärk ei ole kaitsta ettevõtjaid konkurentsi lisandumise eest, vaid tagada ohutus,

ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Praegusel juhul ei seondu

kaebaja argumendid ehitusseadustiku kaitsealaga. Haldusorgan ei peaks ehitusloa menetluses

kaasatavate isikute tuvastamisel selliste huvidega arvestama.

42. Maagaasi tähtajatu müümine ning edastamine monopoolses seisundis ei kuulu nende õiguste

hulka, mida saab haldusakti vaidlustamisel käsitleda subjektiivse õiguse riivena. Kaebaja osutab

kolmandale isikule loodusliku maagaasi tarneteenust 2017. a sõlmitud tähtajalise müügilepingu

alusel. Müügilepingu tähtaeg saabub 2020. aastal, millest pikemaid kohustusi ei ole kolmas isik

kaebaja ees võtnud. Kaebaja rajas müügilepingu alusel maagaasitorustiku kaebajale kuuluvast

veeldatud maagaasi (LNG) seadmestikust kuni kolmanda isiku tootmiskompleksini 2014. aastal

valminud projekti alusel. Rajatud maagaasitorustiku pikkus kuni liitumispunktini on 802 m ning selle

ehituse finantseeris täies ulatuses kolmas isik. Liitumispunkti on ühendatud ainult kolmandale isikule

kuuluv maagaasitorustik pikkusega ligikaudu 60 m, mis suundub kolmandale isikule kuuluvasse

tootmiskompleksi.

43. JetGas OÜ rajas gaasitorustiku Ruubassaare tee 3 kinnistuni 25.11.2014 väljastatud ehitusloa nr

1411219/03505 alusel, mis on kaks aastat enne E-Piima uue tehase asukoha valiku tegemist ja tehase

ehitust võimaldava detailplaneeringu algatamist. Kolmanda isiku kaks soojusseadet kolmest vajavad

toimimiseks maagaasi, millele ei ole kütteõli alternatiiviks. Kolmas isik on taotlenud ehitusluba LNG

mahutite

ja

abiseadmete

paigaldamiseks

tootmiskompleksi

territooriumile,

tagamaks

soojusseadmetele toimimiseks vajaliku maagaasi ostmise võimalus konkurentsile avatud

tingimustes. Kaebajal ei teki subjektiivsete õiguste riivet ning õigust vaidlustada haldusakti põhjusel,

et äriühingu tulud võivad konkurentsi tekkimise tõttu väheneda.

44. Menetluses oleval detailplaneeringul on kaks eesmärki: kinnistute liitmine ja ehitusõiguse

loomine uuele katlamajale. Täiendavatele LNG mahutitele menetluses oleva detailplaneeringuga

ehitusõigust ei looda, nendele on antud ehitusluba hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel.

Läbipaistvuse tagamiseks on menetluses oleva detailplaneeringu dokumentides kirjeldatud kõiki

olemasolevaid ehitisi, sealjuures vaidlustatud ehitusloa kohaseid LNG mahuteid ning planeeritavat

uut katlamaja hoonet. Detailplaneeringu seletuskirjas on informeeritud, et LNG mahutid on kehtiva

detailplaneeringu alusel projekteerimisel ja ehitusluba taotlemisel. Detailplaneeringu põhijoonisel on

näidatud ligikaudne LNG mahutite asukoht. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul enne

ehitusloa väljastamist ning seal on esitatud terviklikult olemasolev ja planeeritav tegevus.

45. Vastustaja ja Keskkonnaamet on hinnanud menetluses oleva detailplaneeringu alusel ja ehitusloa

alusel rajatavate ehitiste summaarset mõju, tuginedes Lemma OÜ poolt 30.10.2019 Paide linna

Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneeringu elluviimise ja kolmanda isiku

taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva keskkonnamõju eelhinnangule, mida

täiendati Keskkonnaameti soovitustest 29.01.2020. Kohalikule kogukonnale ja kaebajale on tehtud

kogu planeeritav tegevus läbipaistvalt teatavaks. Keskkonnaamet on järeldanud kirjas 14.01.2020 nr

6 5/20/76-2, et LNG mahutite ja gaasitorustiku lisandumine territooriumile ei ole olulise

keskkonnamõjuga. PlanS § 125 lg 1 kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloas

toodud mahutite rajamiseks.

46. Ehitusluba on kooskõlas kehtiva planeeringuga. Rajatavad mahutid ei klassifitseeru olulise

ruumilise mõjuga ehitiseks. A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajatis kuulub olulise

ruumilise mõjuga ehitiste hulka vaid siis, kui selles käideldakse plahvatusohtlikke aineid. LNG on

klassifitseeritud majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa 1 tabeli 2 p 18 kohaselt

tuleohtlikuks veeldatud gaasiks. Kuna LNG ei ole õigusaktide kohaselt plahvatusohtlik, ei

klassifitseeru ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.

47. Kaebaja väited vastuolule kehtiva detailplaneeringuga ei ole põhjendatud. Kehtiva

detailplaneeringu alusel asub kolmanda isiku tootmiskompleksil praegusel hetkel masuudihoidla,

mis koosneb kuuest (6) raske kütteõli mahutist kogumahtuvusega 2150 m3. Kolmas isik soovib

kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga moderniseerida kütuseladu ning asendada masuudihoidla

kolme kuni 90 m3 LNG mahutiga. Uute mahutite summaarne mahtuvus on kuni 270 m3 ehk

ligikaudu 8 korda väiksem kui olemasolevad õlimahutid. Uute LNG mahutite ohuala ning

aistingutega tajutavad mõjud (visuaalne, lõhn) on oluliselt väiksemad olemasolevatest

masuudimahutitest. Territooriumil väheneb maksimaalne fossiilse kütuse ladustatav energiakogus

enam kui 13 korda. LNG mahutite ohuala on olemasolevate õlimahutite ohualast enam kui 7 korda

väiksem.

48. 1999. a kehtestatud detailplaneering on jätkuvalt kehtiv ja see, et teatud planeeringus ette nähtud

ehitised on rajatud, ei tähenda, et planeeringu alusel ei saaks enam rajada muid, planeeringule

vastavaid ehitisi. Kaebaja eeldused, et 1999. aastal kehtestatud detailplaneeringuga nähti ette

üleminekut vaid biomassile ja puiduhakkele, on spekulatiivsed ning ei tulene detailplaneeringust.

1999. a menetletud detailplaneeringu raames loodi eeldused raskekütteõlist loobumiseks ning jäeti

nimetamata konkreetsed energiakandjad, kuna majanduslikult ja tehniliselt toimivat tulevikku

vaatavaid alternatiive ei olnud võimalik detailplaneeringu menetlemise ajal ette näha.

Detailplaneering nägi ette, et „hoonestamata alad katlamaja krundil reserveeritakse võimalikule

katlamaja laiendusele ja alternatiivkütusele üleminekul vajalike tootmis- ja laopindade ehitusteks“.

Kolmas isik on põhikütusena võtnud kasutusele biomassi ja reservkütusena loodusliku maagaasi,

millest viimase tarbimist soovib kolmas isik suurendada ja olemasoleva taristu suutlikkus ei ole

tuleviku vajadusi arvestades enam piisav.

49. Arvestades olemasoleva käitise iseloomu, kehtiva detailplaneeringu võimalust minna

põlevkiviõlilt üle alternatiivsele kütteallikale ning asjaolu, et moderniseerimise raames vähenevad

nii käitise ohualad kui ka tajutavad mõjud, ei ole ehitusloa kohane ehitustegevus vastuolus kehtiva

detailplaneeringuga. Ehitusloa realiseerimise järel ei muutu tootmiskompleksi väljakujunenud

olemus.

50. Kaebaja poolt viidatud PlanS § 6 punktis 13 nimetatud mõjude muutus (s.o mõjude vähenemine)

leiab eelkõige aset masuudihoidla lammutamisega, mitte LNG mahutite rajamisega. Olemasolevate

kütteõlimahutite lammutamiseks on vastutaja väljastanud 16.12.2019 ehitusloa nr 1911271/25937

ehitise täielikuks lammutamiseks. Samuti on vale väide, et ehitusloa realiseerimisel muutuvad

tootmiskompleksi mõjud olulisel määral. LNG mahutite poolt tekkivad mõjud on ehitusloa

dokumentides analüüsitud ning järeldatud, et nende suurus ning ulatus on marginaalne.

Keskkonnamõju (sh müra ja saasteained) on detailselt esitatud OÜ Lemma eksperdi Piret Toonpere

poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangus. Mahutite ehitusalune pindala on alla 2% kinnistu

pindalast, kavandatav veoste arvu mõju on hinnatud mitteoluliseks, otsesed saasteallikad puuduvad,

müra ei muutu, looduslik maagaas on lõhnatu. Suurõnnetuse korral on LNG mahutite ohuala

ehitistele 10 m ja inimestele 18 m. Olulised ohualad jäävad peaaegu täielikult kolmandale isikule

kuuluva suletud territooriumi piiresse.

51. Kolmanda isiku tootmiskompleksil Paides, Ruubassaare tee 3 / Raudtee tn 5 on menetluses uus

detailplaneering, mille eesmärk on luua ehitusõigus uue katlamaja rajamiseks ning liita kaks kinnistut

üheks. Detailplaneeringu menetlus on osutunud vajalikuks kehtiva detailplaneeringus lubatud

ehitusaluse pinna ammendumisega, mis ei võimaldanud uut katlamaja hoonet rajada.

Detailplaneeringu eesmärk ei ole LNG mahutitele ehitusõiguse andmine, kuid detailplaneeringu

menetluses on arvestatud kehtiva detailplaneeringu alusel väljastatava/väljastatud ehitusõigustega.

LNG mahutite ehitusõigus ei sõltu käimasolevast detailplaneeringumenetlusest, kuid käimasolev

detailplaneeringumenetlus arvestab LNG mahutite ehitusprojekti ja -loaga. Vastustaja ei kehtestanud

PlanS § 132 lg 1 kohast ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu, mille tõttu on kolmandal isikul õigus

jätkata kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas olevate ehitusõiguste taotlemise ja realiseerimisega.

52. Käimasolev detailplaneering oli avalikul väljapanekul ajavahemikus 25.02.2020 kuni

10.03.2020, kus oli LNG mahutite rajamine kehtiva detailplaneeringu alusel kohalikule kogukonnale

läbipaistvalt teatavaks tehtud ning võimalik asukoht põhijoonisele märgitud. Kaebaja on jätnud

tähelepanuta,

et

suurõnnetuse

ohuga

hoonete

ja

rajatiste

ehitamiseks

tuleb

läbida

käitamisloamenetlus vastavalt kemikaaliseaduse (KemS) §-le 27. Pädev asutus suurõnnetuse ohuga

ettevõtte käitamisloa menetluses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes alustab

menetlust pärast ehitusloa väljastamist. Selle menetluse raames vaadatakse ehitamise aluseks olevat

projekti (töö- ja teostusprojekt), mille detailsusaste on oluliselt kõrgem kui ehitusloa väljastamise

aluseks oleval projektil. Kaebuses tõstatatud aspekte käsitletakse eraldi menetluses Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti poolt ning nende käsitlemine ehitusloa menetluses ei ole põhjendatud

ega kooskõlas õigusaktidega.

53. EhS ei näe ette projekteerimistingimuste väljastamist LNG mahutite rajamiseks.

Projekteerimistingimuste väljastamine ei ole nõutav. Kaebaja eksib väites, et PlanS § 125 lg 1

kohaselt on LNG mahutite rajamiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik. LNG mahutid on

ehitusloakohustuslik rajatis. Ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid on EhS mõistes rajatis, mitte

ehitusloakohustuslik hoone. Planeeritavad LNG mahutid ei vasta ka olulise rajatise kriteeriumitele,

kuna (i) rajatis ei ole avalikkusele ligipääsetav; (ii) rajatis on suures osas tehase standardtoode ning

sarnaseid rajatisi on Eestis arvukalt rajatud (iii) LNG rajatis ei oma olulist keskkonnamõju või ohtu.

Isegi kui projekteerimistingimused oleks väljastatud, ei oleks olnud vajadust muuta või täpsustada

ühtegi EhS § 27 lg-s 4 nimetatud tingimust. Ehitis ei kaldu kõrvale kehtivas detailplaneeringus

sätestatud tingimustest ega muuda liikluskorraldust. Eeltoodust tulenevalt ei olnud pädeval asutusel

kohustust ehitusloa väljastamisele eelnevalt projekteerimistingimusi väljastada ning nende

väljastamine ei oleks andnud sisendit ehitusprojekti koostamisele.

54. Vaidlusaluse ehitusloa kontekstis ei ole relevantne kaebaja väide, et EhS § 83 lg 1 p 2 kohaselt

on projekteerimistingimused nõutavad mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks.

Nimetatud 0,4 kV kaabelliin ei ole ehitusloakohustuslik. Kaabelliini rajamiseks on kolmas isik

esitanud ehitisregistri (EHR) kaudu vastustajale ehitusteatise, mis on loetud teavitatuks vastustaja

poolt 10.03.2020 ning kantud ehitisregistrisse eraldi koodiga. Seega ei kuulu kaabelliini

paigaldamine ehitusloa koosseisu ja sellega seotud väited ei ole asjakohased. Kaebaja viide

ebavõrdsele kohtlemisele on põhjendamata. Tööstuse tn 15a kinnistule väljastati kaebajale kuuluva

LNG jaama rajamiseks projekteerimistingimused 10.03.2014 toona kehtinud EhS alusel. 2015. aastal

jõustus EhS, mis muutis projekteerimistingimuste väljastamise nõudeid ja tingimusi. Õigusaktide

olulise muutuse tõttu ei ole võimalik kahe menetluse vahel paralleeli tõmmata.

55. Planeeritud asukohta LNG jaama rajamine on kooskõlas majandus- ja taristuministri 03.07.2015

määrusega nr 87. Kaebaja viitab alles 01.01.2021 jõustuvale määruse redaktsioonile. Ehitusprojekti

vastavust SeOS-le ning selle alusel sätestatud majandus- ja taristuministri määrusele nr 87 on

kinnitatud sertifitseeritud asutuse Inspecta Estonia OÜ tunnistusega nr GSP-1011-19.

Ohutusvahemikud on täiendavalt kontrollitud, tagatud ja dokumenteeritud ehitusprojekti seletuskirja

peatükis 1.8. Ehitusprojekti kohaselt on gaasi maksimaalne kogus mahutis kuni 36 tonni ehk

kõnealusel juhul kohaldub viidatud määruse vahemik 550 tonni. Määruse § 16 lg 2 sätestab mahuti

minimaalsed kaugused välistest objektidest. Kaebaja määruse § 16 lg-le 4 tuginev tõlgendus on väär,

sest lõige viitab mahutitele või mahutigruppidele, mille arvestuslik gaasikogus ületab 200 tonni.

Kolmanda isiku mahutite arvestuslik gaasikogus on mahuti peale 36 tonni ehk kogu mahutigruppi

peale ca 108 tonni, mis jääb alla lõikes 4 sätestatud piirmäära. Samuti reguleerib määruse § 17 lg 1

mahutigruppi kuuluvate mahutite vahekaugused üksteisest, eesmärgiga tagada mahutite ohutu

paiknemine teineteise suhtes. Seega on korrektne lähtuda määruse §-s 16 sätestatud vahekauguste

hindamisel ühe mahuti gaasikogusest. Lõige 4 kohaldub vaid juhul, kui ühe mahuti või kogu

mahutigrupi arvestuslik kogus ületab 200 tonni.

56. Kaebuses nimetatud gaasi koguse liitmine mahutites ei ole kooskõlas kaebaja käsitlusega tema

enda LNG jaamades. Kaebaja on esitanud 08.08.2019 ehitusloa taotluse nr 1911271/11165 Saare

maakonnas, Kuressaare linnas, Ringtee 24 (aadress muutunud, varasem aadress oli Pikk tn 64) LNG

terminali laiendamiseks ühe 80 m3 mahuti võrra. Kaebaja esitatud ehitusloa taotluse kohaselt on

laienduse tulemusena mõlemas mahutis summaarne hoiustatav kütuse kogus 43 t + 32 t ehk kokku

75 t. Sealjuures on lisanduva LNG mahuti paigaldamine taotluses märgitud „teatisekohustuslikuks“.

Lähtudes kaebuses esitatud argumentatsioonist, oleks tulnud ka kaebaja Kuressaarde rajatud käitisele

rakendada üle 50 t mahutitele kehtestatud ohutuskaugusi välistest objektidest, mis on 2021. aastal

kehtima hakkava redaktsiooni kohaselt 50 m. Kaebaja käitises ei oleks sellisel juhul tagatud

ohutusvahemaa liiklusmagistraaliga.

57. Kolmas isik on tellinud Paide elektrijaama käitiste riski ning nende omavaheliste mõjude

(doominoefekt) hindamiseks (sh LNG mahutite ja seadmete) riskianalüüsi, mille teostas Storkson

OÜ diplomeeritud päästeinsener Rain Kurg (kolmanda isiku vastus kohtunõudele kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse kohta 27.04.20, lisa 3). Riskianalüüsi kohaselt on LNG mahutite maksimaalne

ohuala ehitistele 10 m ja inimestele 18 m. Nimetatud ohualad on oluliselt väiksemad kui nõutud

vahemaad väliste objektideni ja väiksemad kui praegu kolmanda isiku territooriumil asuvast

masuudihoidlast lähtuv ohuala. Seejuures on tuvastatud, et erinevate käitiste süttimine ei põhjusta

doominoefekti. Riskianalüüsist nähtub, et enne 1980. aastat rajatud kütteõlimahutitest tulenev ohuala

inimelule ulatub 126 m kaugusele. Nende täielikult kasutusest välja viimisel ning asendamisel

veeldatud maagaasi mahutitega väheneb fossiilse kütuselao ohuala inimestele enam kui 7 korda.

Kolmas isik on ehitusprojektis ette näinud täiendavaid ehituslikke kaitsekonstruktsioone eesmärgiga

minimeerida ohuala. Vastavalt määruse nr 87 § 16 lg-le 3 võimaldab see vähendada lõikes 2

sätestatud minimaalseid vahekaugusi. Kuigi selleks vajadus puudub, on kolmas isik ette näinud

muuhulgas betoonist alusvanni lekkinud veeldatud gaasi kogumiseks ning lekke piiritlemiseks

rajatise vahetus läheduses; ning piirdeaia gaasistunud ja potentsiaalselt süttimisohtliku maagaasi

leviku tõkestamiseks.

58. Vastutaja võttis ehitusloamenetluse raames Päästeameti kooskõlastuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kooskõlastuse, tehtud on KemS kohane riskianalüüs ning esitatud Inspecta Estonia

OÜ tunnistus, mis kinnitas ehitusprojekti vastavust SeOS-le ning selle alusel kehtestatud määrusele

nr 87. Ehitusloa andmise otsuse põhjendused on piisavad ja kaalutluste ulatuslikum põhjendamine ei

tooks kaasa vajadust ehitusluba muuta. Ehitusluba on menetletud vastavalt EhS-s sätestatule ja luba

vastab kõigile EhS § 42 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Vastutaja on ehitusloa andmise otsustamisel

juhindunud pädevate asutuste, sh Keskkonnaameti ja Päästeameti kooskõlastustest ning kolmanda

isiku esitatud ehitusloa taotluses väljatoodust. Detailne nimekiri dokumentidest, millest Paide

Linnavalitsus kaalutlusotsuse tegemisel juhindus, on välja toodud ka vaidlustatud ehitusloas.

59. Kolmas isik on ehitusloa menetluse käigus esitanud Paide linnavalitsusele kõik EhS kohaselt

nõutud dokumendid ning KemS § 22 lg 2 kohase diplomeeritud pääste- ja tuletõrjeinsener Rain Kure

poolt koostatud riskianalüüsi, mis andis vajaliku informatsiooni võtmaks ehitusloamenetluses

arvesse käitisest tulenevaid ohte. Täiendavalt nõudis vastustaja kolmandalt isikult sõltumatu eksperdi

(KIWA Inspecta) ekspertiisi tellimist ehitusprojekti nõuetekohasuse tuvastamiseks SeOS-le. Isegi

kui asuda seisukohale, et ehitusloas antud põhjendused on puudulikud, siis ei ole tegu piisava alusega

ehitusloa tühistamiseks. Kõiki ehitusloa menetluse käigus esitatud dokumente arvesse võttes ei ole

haldusorganil mingit põhjust jätta ehitusluba väljastamata või väljastada see teistsugustel

tingimustel. Kaebajale esitajale esitati tema 20.03.2020 teabenõude alusel kõik olulised materjalid,

mis ehitusloa menetluse käigus koostatud olid.

60. Ehitusloa andmisel ei olnud vajalik sätestada kõrvaltingimusi. Ehitusprojekti tuleb sõltumatu

pädeva isiku poolt kontrollida juhtudel, mil kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul

põhjusel kõrge ohupotentsiaaliga. Sellised ehitised sätestab ehitusseadustiku § 14 lg 4 alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti

ekspertiisile“. Ehitusloa alusel rajatav ehitis ei kuulu nimetatud määruse § 3 kohaselt nende ehitiste

hulka, mille ehitusprojektidele on ekspertiisi tegemine kohustuslik. Veeldatud maagaasi mahutid on

ehitustehniliselt väga lihtsad ehitised ning nende oht ei tulene mitte ehitisest endast, vaid käideldavast

kemikaalist. Suurõnnetuse ohuga käitiste puhul on ohud hallatud KemS ja SeOS alusel.

61. Ehitusloa alusel rajatava ehitise kasutamine on lubatud KemS § 26 lg 1 alusel ainult käitamisloa

alusel. Käitamisloa menetluses on pädev haldusorgan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

kes on 28.04.2020 e-kirjaga vastanud kolmandale isikule, et käitamisloa menetlusega ei ole võimalik

alustada enne ehitusloa väljastamist. Hoolimata võimalikest ehitusloa kõrvaltingimuste olemasolust

või puudumisest, ei ole võimalik veeldatud maagaasi mahutite kasutusele võtmine võimalik ilma

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud loata, sealjuures teeb amet otsuse,

tuginedes KemS § 23 alusel koostatavatele dokumentidele. Nimetatud dokumendid ei kuulu

majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 alusel ehitusprojekti kohustuslike osade hulka.

62. Rajatavad LNG mahutid on SeOS § 2 lg 2 alusel auditikohustuslikud. Sõltumata ehitusloa

lisatingimuste olemasolust või puudumisest, tuleb õigusaktidest tulenevalt teostada enne paigaldise

kasutusele võtmist sõltumatul eksperdil tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme

tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised

puudused. Kaebajal puudub kvalifikatsioon ehitusprojekti kontrollimiseks, millest tulenevalt on

ehitusprojekti ekslikult tõlgendatud. Kolmas isik arutas koos ehitusprojekti koostaja EG Ehitus AS-

ga 30.01.2020 kaebaja 23.01.2020 kirjas nr K186 märgitud väidetavaid puudusi. Ehitusprojekti

koostaja arvamuse kohaselt ei olnud ükski välja toodud asjaoludest selline, mis oleks tinginud

vajaduse ehitusprojekti muuta. Tulenevalt valdkonna tugevast ning detailsest reguleerimisest ei ole

vaidlusalusele ehitusloale lisatingimuste seadmine põhjendatud ega vajalik, seega ei pidanud

lisatingimuste mitteseadmist ka eraldi põhjendama.

63. Kolmas isik avaldas riigihanke LNG mahutite, regasifitseerimis- ning abiseadmete

projektlahenduse koostamiseks 03.06.2019 (viitenumber: 210012), lähtudes kehtivast määrusest nr

87. Kolmas isik esitas ehitusloataotluse 23.10.2019 vastustajale läbi ehitisregistri; Riigi Teatajas

avaldati 29.10.2019 majandus- ja taristuministri 23.10.2019 määrus nr 62, millega muuhulgas

muudeti majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrust nr 87; vastustaja väljastas ehitusloa

10.03.2020, mis teeb ehitusloa menetluse pikkuseks 139 kalendripäeva (enam kui 4,6 x seaduses

ettenähtud aeg); rajatise ehitamine oli kavandatud 2020. aasta jooksul. Riigihange LNG mahutite

projekteerimiseks ja ehitamiseks viitenumbriga 215863 lõppes lepinguta tingituna uute maagaasil

toimivate soojusseadmete ehituse valmimise edasi lükkumisest vähemalt 12 kuu võrra, mille tõttu ei

olnud mõistlik LNG mahutite projekteerimise ja ehitamisega jätkata.

KOHTU PÕHJENDUSED

64. Paide elektrijaam asukohaga Ruubassare tee 3 / Raudtee tn 5, Paide linn, on B-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõte1. Ka ehitusloa alusel Paide elektrijaama koosseisu rajatav käitis (LNG

mahutid) on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldakse tuleohtlikke aineid. Paide

elektrijaama põhitegevus on soojuse ja elektri tootmine koostootmisjaamas ning soojuse tootmine

katlamajades, väljastades elektri jaotusvõrku ja soojuse Paide linna kaugküttevõrku. Soojuse

tootmine toimub koostootmisjaamas ja kahes katlamajas. Territooriumil asuvad järgmised objektid:

1) koostootmisjaam (11,2 MW);

2) puiduhakke veekatel 1 (8 MW);

3) gaasi-veekatel ((8 MW);

4) gaasi-aurukatel- perspektiivne (18,3 MW);

5) puiduhakke aurukatel- perspektiivne (22 MW);

6) kaks hakkepuidu laoplatsi (varikatusealused) ja üks avatud laoplats;

7) päikeseelektrijaam;

8) LNG jaam (kolm 90 m3 mahutit; kaks aurustit; laadimiskoht; ühendustorustik katlamajaga ja

lisaseadmed).2

65. Vaidlustatud ehitusluba LNG terminali rajamiseks on väljastatud 1999. aastal kehtestatud

detailplaneeringu3 alusel. 1999. aasta detailplaneeringu ehitusõiguslikul alal on masuudihoidla, mis

koosneb kuuest raskekütteõli mahutist kogumahtuvusega 2150 m3. Vaidlustatud ehitusloa alusel on

kolmandal isikul kavas rajada kolm LNG mahutit mahuga 36 tonni, kokku ligikaudu 108 tonni.

Mahutid on projekteeritud kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalasse.4 Uute mahutite

1 Rein Kure 28.10.2019 riskianalüüs (kolmanda isiku 27.04.2020 lisa nr 3).

2 Rein Kure 28.10.2019 riskianalüüs (kolmanda isiku 27.04.2020 lisa nr 3).

3 Kaebuse lisa nr 2.

4 1999 DP põhijoonisel hoone nr 5 „viilhall“.

summaarne mahtuvus on kuni 270 m3 ehk ligikaudu 8 korda väiksem kui olemasolevatel

õlimahutitel. Päästeamet on neile tehtud kohtunõude 12.11.2020 vastuse punktis 1 ning Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on neile tehtud kohtunõude 12.11.2020 vastuse punktis 1

kinnitanud, et LNG on klassifitseeritud CLP-määruse alusel kui eriti tuleohtlik gaas (Flam.Liq 1;

H220). Seega klassifitseerub ehitusloa alusel rajatava käitise valmimisel kolmanda isiku

tootmiskompleks B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks, milles käideldakse tuleohtlikke,

mitte plahvatusohtlikke kemikaale. Sama seisukoht on välja toodud ka TTJA vastuse kohtunõudele

punktis 5. Eeltoodust lähtuvalt ei ole LNG mahutite rajamiseks nõutav kohaliku omavalitsuse

eriplaneering (planeerimisseadus § 95 lg 1 ja lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 2).

66. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt kehtib halduskohtumenetluses subjektiivse õiguskaitse põhimõte,

mille järgi avalikes või teiste isikute õiguste kaitseks kohtusse pöördumine on lubatav vaid juhul,

kui see on ette nähtud seadusega. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel

kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -

vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest

tulenevaid õigusi.5 Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive,

mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne6. Juhul kui kaebus esitatakse motiivil, et

vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti

õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud

kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu

kaebaja subjektiivsete õigustega.

67. Isik võib kaebuse esitada samaaegselt kahel eri alusel, st subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu

ja populaarkaebusena, kuid need eri alused ja kaebuse osad peavad olema piiritletud ja eristatavad.7

Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning

kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.8 Kaebaja ei ole iseenesest eristanud, millised

tema väited on esitatud tema enda õiguste kaitseks ja mille puhul ta tugineb Århusi konventsioonile

(vastava kaebeõiguse aluse esitas kaebaja esmakordselt 16.09.2020 kohtuistungil). Kohus peab

tuvastama konkreetsed õiguste rikkumised ja ka selle, kas ja millises ulatuses Århusi konventsioon

kaebajale kaebeõiguse annab.

68. JetGas OÜ on Paide linnas Tööstuse tn 15 asuva kinnistu omanik, tema kinnistul asub üks

veeldatud maagaasi (LNG) mahuti ja aurustid koos lisaseadmetega. Nimetatud kinnistu ei ole

ehitusloa aluse kinnistuga piirnev. Nimetatud kinnistuga seoses kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumist esile toonud ei ole.

69. Kaebajal on lisaks ehitusloaga puudutatud kinnisasja naaberkinnisasjal 2017. a rajatud

gaasitorustik ja sellele seatud isiklik kasutusõigus. Kaebaja hinnangul muudeti tema gaasitorustik

ehitusloa väljastamisega väärtusetuks. Veel on kaebaja märkinud, et vastustaja on rikkunud tema

õigust kaasamisele ja ärakuulamisele. Eelkõige ei ole kaebaja rahul sellega, et ehitusluba anti välja

ilma uut ja kaasajastatud DP-d koostamata 1999. a DP alusel ning ilma projekteerimistingimusteta.

Kaebaja leiab, et kohases planeerimismenetluses oleks ta saanud nendes küsimustes esitada oma

seisukohti ning vastuväiteid. Veel on kaebaja arvates rikutud avalikku õigust tervise kaitsele (liiga

kitsad ohutuskujad LNG mahutite ja läheduses asuvate hoonete vahel). Seda ei väida kaebaja seoses

enda subjektiivsete õigustega, vaid seoses läheduses oleva lasteaia ja noortekeskuse laste õigustega.

70. Kuigi kaebaja väited seonduvad paljuski võimaliku detailplaneeringu menetluse õigusvastase

läbi viimata jätmisega, on vaidluse esemeks ehitusluba. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse

5 RKHKm asjas nr 3-3-1-8-01, p 22.

6 RKHKm asjas nr 3-3-1-87-16, p 8.

7 RKHKo asjades 3-3-1-15-08, p 17; 3-3-1-84-08, p 10; RKHKm asjas 3-3-1-87-11, p 13.

8 RKHKm asjades nr 3-3-1-12-16, p 8 ja 3-3-1-86-14, p 24.

esitamise ette üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul ning sättes

viidatud erandlikku kaebeõigust ei saa laiendada ka detailplaneeringu menetlusse kaasamata jätmise

vaidlustamisele.9 Ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamisel saab isik tugineda asjaolule, et teda ei

kaasatud menetlusse, kui seda oleks tulnud teha, kuid sellisel juhul on nõutav, et menetluse

lõpptulemus (vaidlustatud luba) rikuks isiku õigusi. Õigusest korraldusele ja menetlusele ei saa

järeldada, et isikul oleks õigus nõuda mistahes haldusakti andmist õiguspärase menetluse tulemusel.

PS §-le 14 saab isik tugineda eelkõige juhul, kui otsustatakse tema enda õiguste või kohustuste üle.

Seetõttu saab kaebaja tugineda detailplaneeringu või projekteerimistingimuste väljastamise

vajadusele, kui sellised haldusaktid on ehitusloa andmise eelduseks. Kui ehitusload ei riku muul

alusel kaebaja õigusi, ei teki kaebajal kaebeõigust ka PS § 14 alusel üksnes seetõttu, et menetluste

õiguspärasel läbiviimisel oleks kaebajal olnud võimalik planeerimismenetluses osaleda ja

planeeringut soovi korral vaidlustada. Kaebajale ei tulene seega kaebeõigust antud juhul PlanS-st.

71. Kinnistusraamatu väljavõtte II jaos kandega nr 3 on Paide linna kinnistule Karja tänav T1 seatud

notariaalne tähtajatu isiklik kasutusõigus kaebaja kasuks 557,4 m pikkusega maagaasitorustiku

ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatuses. Vastustaja

maaomanikuna peaks lepingust tulenevalt võimaldama kasutajale (kaebajale) kasutusõiguse ala

takistamatu kasutamise maagaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. Vastustaja

peab võimaldama kaebajale isikliku kasutusõiguse teostamise vastavalt volikogu otsuse ja sõlmitud

notarilepingu punktidele, kuid vastustaja ei pea tagama, et trass oleks reaalselt kasutuses või et trassil

oleksid tarbijad. Kolmanda isiku ja kaebaja vahel on sõlmitud 2017. a tähtajaline loodusliku

maagaasi müügileping, mille kehtivus lõppeb 2020. a jooksul ning kolmas isik ei ole võtnud kaebaja

ees pikemaid kohustusi kui nimetatud tähtajalise lepingu kehtivuse perioodil.

72. Kaebaja ei ole oma kaebuses välja toonud, et ehitusloa alusel rajatavad LNG mahutid oleksid

kaebaja maa-alusele maagaasitorustikule füüsiliseks ohuks. Ehitusloa alusel rajataval LNG terminalil

puuduvad kohtule nähtuvalt kaebaja maa-aluse gaasitorustiku suhtes kahjulikud mõjutused, kuna

kaebaja maa-alune gaasitorustik asub LNG mahutite ohualast lähimast otsast 133 m eemal10 ning on

lisaks kaitstud selle kohale kuhjatud pinnasega. LNG mahutite ohuala on olemasolevate õlimahutite

ohualast enam kui 7 korda väiksem.11 Suurõnnetuse korral on LNG mahutite ohuala järgmine:

süttimisohtlik ala 23 m, ülerõhk 18 m, soojuskiirgus hoonetele 10 m ja inimestele 14 m; tagajärjed:

ohustatud võib olla käitist teenindav personal (kuni 2 inimest), keskkond ei kahjustu, LNG jaama

seadmete ja tsisternveoki kahjustumise oht.12 Seega ei kujuta kavandatavad LNG mahutid kaebaja

naaberkinnistul paiknevale gaasitorustikule füüsilist ohtu ja seda ka võimalikku suurõnnetust

arvestades ja ehitusluba ei riku selles osas kaebaja subjektiivseid õigusi.

73. Vastustaja ei ole ehitusloa menetlemisel rikkunud haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p-st 3

tulenevat õigust kaasamisele ja ärakuulamisele. Vastustajal ei olnud kohustust kaebajat ehitusloa

menetlusse kaasata, kuna kaebaja ei ole ehitusloaga puudutatud kinnistu naaber. EhS § 42 lg 6

kohaselt kaasab pädev asutus ehitusloa menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud

omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Isiklik kasutusõigus koormab

kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama

või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. Maa-alune gaasitorustik ei ole kinnisasja oluline osa ja

ei muuda vaide esitajat isikuks, kellega ehitusseadustiku kohaselt tuleks ehitusloa väljaandmine

kooskõlastada. EhS järgi ei ole kohustust kaasata menetlusse naaberkinnistu piiratud asjaõiguste

9 Vt ka TlnRnKm 04.08.2017, 3-16-489, p 9 ja TlnRnKo 28.09.2018, 3-17-1757, p 22.

10 Asendiplaan, kolmanda isiku 27.04.2020 seisukoht, lisa 1.

11 Kolmanda isiku 27.04.2020 vastus kohtunõudele, lisa 3, vt dokumenti Enefit Green AS, Paide EJ, RA, 28.10.2019 lk

22 joonis 4 ja lk 27 joonis 5 (dok nr 2).

12 Kolmanda isiku 27.04.2020 vastus kohtunõudele, lisa 3, vt „Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan“, 28.10.2019,

Rain Kurg (dok nr 1).

omajaid. Kuna kaebaja ei ole naaberkinnistu omanik, siis ei ole asjakohane ka kaebuse punktis 3.6.3

toodud viide Riigikohtu 20.02.2019 otsusele haldusasjas nr 3-14-52416.

74. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-59-11 tehtud otsuse p-s 19 leidnud: "planeeringutega kavandatavad

ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust

ja selle tulemusi ning, et selline mõju võib kavandatava projekti eripärast tulenevalt olla nii

ettevõtlust soodustav kui ka selle võimalusi kitsendav.“ Riigikohus leidis, et ehitusluba võib

juriidilise isiku õigusi sarnaselt riivata. Antud juhul ei tulenenud kaebajale aga 1999. a DP-st

subjektiivseid õigusi, mida ehitusloa väljastamine kahjustaks. Kohtule näib ja ka kaebaja väidetest

tuleneb, et tegelikult ei kahjusta kaebaja huve mitte niivõrd ehitusloas kajastatud rajatis kui selline,

vaid just see, et LNG jaama rajav kolmas isik pakub kaebajale konkurentsi. Ehitusluba peab andma

EhS § 38 lõike 1 järgi õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale

ehitusprojektile. Ehituse ega keskkonnakaitse õigusnormide eesmärk ei ole kaitsta ettevõtjaid

konkurentsi või selle tihenemise eest, vaid tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane

toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Kaebajal ei teki subjektiivsete õiguste riivet ning õigust

vaidlustada ehitusluba põhjusel, et äriühingu tulud võivad konkurentsi tekkimise tõttu väheneda.

Peale selle ei ole kaebajal subjektiivset õigust selleks, et müüa konkurentsivabalt maagaasi.

75. Kaebaja kinnitas, et rajas oma gaasitorustiku kuni Ruubassaare tee 3 kinnistuni (ja kavandas

tehnilisi täiendusi) ainult kolmanda isiku avaldatud soovist kasutada uue E-Piima piimatööstuse

energiavajaduste katmiseks gaasi ning ilma sellise sooviavalduseta ei oleks JetGas OÜ-l olnud

vajadust 2017. a torustiku selles suunas väljaehitamiseks. Kaebaja hinnangul on kolmandale isikule

antud luba LNG jaama rajamiseks konkurentsimoonutus, mis sulgeb kaebajale suure osa Paide

maagaasi turust. Turuosa hoidmine ei saa olla ehitusloa vaidlustamise aluseks. Niisamuti ei oleks see

saanud olla detailplaneeringu vaidlustamisel asjakohane argument. Lisaks on kolmas isik hüvitanud

kaebajale maagaasitoru rajamiseks tehtud kulud (kolmanda isiku 27.04.2020 lisa 4). Kaebaja ja

kolmanda isiku vaheline leping maagaasi ostmiseks lõppes 31.12.2020.

76. Vastustaja kummutas kohtumenetluses kaebaja väited sellest, et teda koheldi teiste isikutega

ebavõrdselt, kuna kaebaja pidi analoogsete LGN mahutite paigaldamiseks enda kinnistule taotlema

projekteerimistingimised. Vastustaja selgitas, et kaebaja esitas ise taotluse projekteerimistingimuste

väljastamiseks ning et sellel juhul ei võimaldanud asjaomane detailplaneering mahutite ehitamist,

kuna oli selleks liiga üldine, täisehitusprotsent oleks saanud ületatud ning reguleerimist vajas

mahutite juurdepääsutee. Antud juhul ehitatakse LNG mahutid alasse, mis on DP-l märgitud

hoonestusalana. LNG mahutid ei ole küll kavandatud täpselt masuudi mahutite asukohale, ent nad

jäävad lubatud ehitusalasse.

77. Kaebaja väited seoses ebapiisavate ohutuskujadega LNG mahutite ja läheduses paikneva lasteaia

ning noortekeskuse vahel ei seondu tema enda subjektiivsete õigustega ega anna alust kaebaja

kaebeõiguseks.

78. Seega kaebajal puudub HKMS § 44 lõike 1 kohane kaebeõigus haldusakti tühistamiseks, sest

haldusakti menetlemisel ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid ega piiratud tema vabadusi.

79. Lisaks leidis kaebaja 16.09.2020 kohtuistungil, et tema kaebeõigus tuleneb ka Århusi

konventsiooni art 6 lg 1 p-st a ja lisast 1, mille kohaselt on soojuselektrijaamade ja muude

põletusseadmete, nimisoojusvõimsusega 50 megavatti (MW) või rohkem, puhul vajalikud järgmised

art 6 lg-s 2 loetletud tegevused: teha asjast huvitatud üldsusele otsustamise varases etapis ja tõhusal

viisil avalikult või isiklikult teatavaks kavandatud tegevus ja taotlus, mille kohta otsus tehakse; otsuse

või selle eelnõu laad; otsuse tegemise eest vastutava avaliku võimu organi nimetus; kavandatud

menetlus (sh teave, kuidas ja millal infot saab esitada). Teates peavad olema menetluse algus; üldsuse

osalemisvõimalused; kavandatud avaliku arutelu toimumise aeg ja koht; üldsusele asjakohast infot

andva ja väljapanekute kaudu tutvustava avaliku võimu organi nimetus; selle avaliku võimu organi

või avalik-õigusliku asutuse nimetus, kellele saab esitada arvamusi või küsimusi, ja nende esitamise

tähtaeg; andmed selle kohta, millist keskkonnainfot saab kavandatava tegevuse kohta; asjaolu, et

hinnatakse tegevuse riigisisest või piiriülest keskkonnamõju. Art 6 lg 4 kohaselt näeb konventsioon

selleks, et tagada üldsuse osalemise tõhusus, ette tema osalemise juba otsustamise algetapis, kui kõik

variandid on lahtised. Üldsuse esindajaks konventsiooni tähenduses võib olla nii füüsiline kui ka

juriidiline isik.13

80. Riigikohus on leidnud enne 2014. a jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS)

jõustumist otse Århusi konventsioonile tuginedes, et keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse

pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus

vaidlustatava haldusakti või toiminguga.14 Selleks peab olema täidetud kolm tingimust: vastava

tegevuse oluline ja reaalne mõju isiku kaitstavatele põhjendatud huvidele; põhjuslik seos tegevuse ja

tagajärje vahel; ning tagajärje saabumise piisav tõenäosus.15 Puutumus peab olema individuaalne, st

seotud konkreetse isikuga, ja avalikes huvides ei saa ka sel alusel kaebusi esitada. 19.03.2012 otsuses

haldusasjas 3-3-1-87-11 selgitas Riigikohus, et puutumuskaebuse puhul kontrollitakse tegevuse

vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huvisid. Nii näiteks keskkonnamõju osas piisab

sellest, kui kahjustatakse keskkonnaressurssi, mida kaebaja tavapäraselt kasutab.

81. KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale,

millega tal on oluline puutumus. KeÜS § 30 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas

õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, esitada vaide haldusorganile

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras. Sätte eesmärk on tagada KeÜS §-st 23 tuleneva keskkonnaalase

subjektiivse õiguse (õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale) realiseeritavus.

KeÜS § 30 lg 1 ei sätesta uut alust kohtusse pöördumiseks või vaide esitamiseks, vaid üksnes

täpsustab, et ka keskkonnaalane õigus on üks subjektiivsetest õigustest, mille rikkumine annab aluse

kaebuse või vaide esitamiseks ja tagab seega juurdepääsu õigusemõistmisele. Keskkonnaalase

kaebeõiguse aluseks KeÜS-s on Århusi konventsiooni sätted, seega on Århusi konventsioonist

tulenev kaebeõigus siseriiklikku õigusesse üle võetud.

82. Puutumuse mõiste on sisustatud KeÜS § 23 lg-s 2 järgnevalt: „Oluline puutumus on isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel

eriline seos mõjutatud keskkonnaga.“ Sealjuures loetakse mõjutatud keskkonnaks või loodusvaraks

KeÜS § 23 lg 3 kohaselt ka juba „tõenäoliselt mõjutatud“ keskkonda või loodusvara. Seega piisab

õiguse riiveks juba potentsiaalsest ja ebakindlast mõjust keskkonnale või loodusvarale (vt ka KeÜS

kommentaare § 23 kohta (p 3 - 4.1)).

83. Puutumuskaebus ei ole ka samastatav populaarkaebusega: puutumuse motiivil esitatud kaebuse

lahendamisel ei ole asjakohased avalikku huvi kaitsvad normid, mille võimalikul rikkumisel ei ole

puutumust kaebajaga. Samuti ei saa puutumuse motiivil esitatud kaebusega kaitsta kolmandate

isikute subjektiivseid õigusi ega huve.16 Riigikohus on leidnud 19.03.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-

87-11, et selline piirang ei ole vastuolus Århusi konventsiooni art 9 lg-ga 2.

84. Riigikohus täpsustas 13.05.2015 haldusasjas 3-3-1-8-15 tehtud otsuses keskkonnaasjades

kohtusse pöördumise õiguse tingimusi pärast KeÜS jõustumist. Kohus leidis muuhulgas, et pärast

KeÜSi jõustumist peavad kaebajad kaebeõiguse osas tuginema oma õiguste riivele ning seni

tunnustatud nn puutumuskaebust enam esitada ei saa. Samas annab KeÜS uue kohtus kaitstava

õiguse – igaühe õiguse tervise- ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline

puutumus. Nimetatud vaidluses andis Riigikohus hinnangu, kas meres liiva kaevandamise loaga võib

13 KeÜS § 30 kommentaarid. – http://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf#page=172&zoom=100,90,105

14 RKHKo 28.02.2007, 3-3- 1-86-06, p 16.

15 RKHKo 12.01.12, 3-3-1-68-11, RKHKm 19.03.12, 3-3-1-87-11 ja RKHKo 6.12.12, 3-3-1-56-12, KeÜS § 30

kommentaarid – http://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf#page=172&zoom=100,90,105

16 RKHKo nr 3-3-1-84-08, p 11.

oluline puutumus olla isikul, kes oma põhjenduste kohaselt kasutab kaevandamise poolt kasutatavat

merd kalapüügiks ning elab kaevanduse mõjupiirkonnas. Riigikohus leidis oma otsuses, et kaebajal

küll oli huvi kavandatava tegevuse vastu, ent kaebeõiguse tekkeks ei piisa igasugusest huvist.

Täiendava kriteeriumina tõi kohus välja, et selline huvi peab olema „oluline“. Riigikohtu hinnangul

ei olnud antud juhul kaevandamise mõju kaebaja huvidele oluline ja reaalne ning seetõttu ei olnud

isikul ka kaebeõigust kaevandamisloa vaidlustamiseks. Riigikohtu hinnangul tähendab see, et

puutumust tuleks tulevikus keskkonnaasjades kaebeõiguse tuvastamisel käsitleda teistmoodi.

Puutumus ei ole iseseisev kaebeõiguse alus, vaid määrab ära, millise (loodus-)keskkonna osa

kaitsmine on seotud konkreetse isiku õigusega. Riigikohus kinnitas, et KeÜS § 23 lg 1 hõlmab

üksnes subjektiivse õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse kontekstis tuleb puutumust vaadelda isiku ja konkreetse keskkonna seosena. Muid

keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei hõlma. Otsuse punktis 21 leidis

Riigikohus, et selle üle, kas isikul on keskkonnavaldkonnas õigus kohtulikule kaitsele, tuleb

otsustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud üldreeglit järgides, kui eriseadustest ei tulene

teisiti. Seega tuleb sarnastes asjades isiku kaebeõiguse olemasolu selgitamiseks hinnata, kas kaebajal

on kaitstav subjektiivne õigus (sh õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale). Pelgalt

puutumus, ka olulisel kujul, kaebeõiguse iseseisvaks ja piisavaks aluseks aga ei ole.

85. Kontrollimaks keskkonnaalast kaebeõigust tuleb seega tuvastada, kas kaebajal esineb tema

väidetavate keskkonnaalaste rikkumisega piisav puutumus, ning lisaks, kas vaidlustatud ehitusluba

liigitub

Århusi

konventsiooni

art

lg

p

a

ja

lisa

alla

(põletusseadmed

nimisoojusvõimsusega 50 megavatti).

86. Kaebaja puutumus keskkonnaalase kaebeõiguse alusena peab olema seega seoses õigusega

tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale. Mõju saab lugeda reaalseks siis, kui vaidlustatud

akti ja eeldatava tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Kaebaja peab näitama, et väidetava tagajärje

saabumine on piisavalt tõenäoline. Kaebaja sellist puutumist selles kaebuses välja toonud ei ole ja

kohus seda ka ei näe. Viide liiga kitsastele ohutuskujadele on esitatud lasteaialaste või noortekeskuse

külastajate õiguste kaitse aspektist, kuid see ei ole kaebaja enda kaebeõiguse aluseks. Kaebaja ei ole

toonud välja, et ehitusloajärgsed ohutuskujad tema enda maaomandit, gaasitorustikku või muid

õigusi rikuks. Päästeameti ja TTJA 12.11.2020 vastused kohtule kinnitavad, et LNG mahutid ja LNG

transport nendesse ei saa kujuta sellist ohtu, mis kahjustaks kaebaja gaasitorustikku. Seega ei ole

kaebajal puutumust ohutuskujadest tulenevate õigustega. Muid keskkonnaõiguse normide rikkumisi

kaebaja ehitusloale ette ei heitnud.

87. Seega ei saa vaidlustatud ehitusluba rikkuda kaebaja subjektiivset õigust tervise ja heaolu

vajadustele vastavale keskkonnale.

88. Seetõttu ei ole asjas vaja iseenesest tuvastada, kas Århusi konventsiooni art 6 lg 1 p a ja lisa 1 –

soojuselektrijaamad ja muude põletusseadmed, nimisoojusvõimsusega 50 megavatti või rohkem –

hõlmab endas ka antud ehitusloa vaidlustamist. Siiski märgib kohus lühidalt, et kuna ehitusluba on

antud LNG mahutite rajamiseks ning sellega ei rajata põletusseadmeid, siis Århusi konventsiooni art

6 lg 1 p a ja lisa 1 antud juhul kohaldatav ei ole. Uue, kuni 27 MW võimsusega katlamaja ehituseks

on vastustaja menetluses Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneering, mis oli

avalikul väljapanekul perioodil 25.02.2020 kuni 10.03.2020.

89. Kuna kaebajal puudub HKMS § 44 lg-st 1 tulenev kaebeõigus, ei asu kohus analüüsima kaebaja

väiteid vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse kohta.

90. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei

pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus jättis

kaebuse rahuldamata. Kolmas isik oli vastustaja poolel, mistõttu tuleb kolmanda isiku menetluskulud

välja mõista kaebajalt. Kolmas isik taotleb 3750 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist kaebajalt.

Kolmanda isiku esindaja osales menetluses 20.04.2020 käsunduslepingu nr KA-JUR-2/2791 alusel.

Menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt on esindajal kulunud kokku 25 tundi, tunnihinnaga 150

eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades seda, et kolmanda isiku esindaja ei ole vandeadvokaat, ei ole

tunnihinnana küsitud 150 eurot HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatud kulu. Seetõttu vähendab

kohus kolmanda isiku õigusabikulusid ja mõistab kaebajalt välja 2500 eurot koos käibemaksuga.

Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Kuivõrd

vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad vastustaja ja kaebaja

menetluskulud nende endi kanda.

allkirjastatud digitaalselt

Kadriann Ikkonen