2-19-107174/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-107174 Tsiviilasi Osaühingu Bombono hagi Santex Pluss OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Hagihind

6 400 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Bombono (registrikood 10222919, asukoht Punane 74, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (epost teie.jurist@gmail.com) Kostja: Santex Pluss OÜ (registrikood 12880868, asukoht Haava tee 4, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa) Kostja seaduslik esindaja: U Õ (e-post xxx) Asja lahendamine Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt. kirjalikus menetluses

2. Välja mõista Santex Pluss OÜ-lt võlgnevus 461,82 eurot ja viivis 554,18 eurot Osaühingu Bombono kasuks

3. Menetluskulud jätta 84,12% osas Osaühingu Bombono ja 15,88% osas Santex Pluss OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks, et Osaühingu Bombono hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 800 eurot.

5. Määrata kindlaks, et Santex Pluss OÜ-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Välja mõista Santex Pluss OÜ-lt menetluskulu 127,04 eurot Osaühingu Bombono kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Santex Pluss OÜ-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

2 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2015 rendilepingu nr 1347 tööriistade rentimiseks. Pooled leppisid kokku, et vara ühe päeva renditasu määr määratakse kindlaks rendileandja hinnakirja alusel ja rentnik on kohustatud renditasu maksma 10 kalendripäeva jooksul vastavasisulise arve väljastamise hetkest arvates. 01.06.2018 kuni 31.08.2018 osutas hageja kostjale renditeenuseid, mille eest esitas arve nr 184005 summas 2 875,76 eurot, arve nr 184006 summas 162 eurot, arve nr 184971 summas 1 089,41 eurot, arve nr 185872 summas 100,44 eurot. Suuremate tööriistade objektile viimine toimus hageja transpordiga, milles oli kokku lepitud eraldi tasu eest, samuti tuli kostjal eraldi tasuda bensiini eest. Kostja jättis arved tasumata. Hageja palub: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 4 227,61 eurot. 2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 2 172,39 eurot.

Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole andnud kostja valdusesse ega kasutusse hagis märgitud tööriistu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud tasunõude asjade kasutamise ning transporditeenuse osutamise eest. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 21.07.2015 rendilepingu 1347, millega hageja kohustus andma rendile erinevaid tööriistu, seadmeid või muid tööks vajalikke abivahendeid ning kostja maksma selle eest tasu (lepingu p 3.1, leping dtl 32-34). VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et 21.07.2015 leping on üürileping.

Lepingu p 3.3. järgi rendile antava vara koosseis, sortiment, kogus, renditasu määr ja rendi tähtaeg lepitakse kokku igal vara rendile andmise juhul eraldi ning vormistatakse kirjalikult lepingu p 4.2 sätestatud korras. Lepingu p 4.2 kohaselt vara üleandmine, vastuvõtmine ja tagastamine vormistatakse leping/arvega, millel on ära näidatud rendileandja rekvisiidid, rentniku nimetus ja aadress, objekti aadress, vara koosseis, sortiment, kogus, renditasu määr, rendi tähtaeg ja vastuvõtva poole esindaja selgelt loetav eesja perekonnanimi, isikukood ja allkiri.

Hageja väitel andis ta kostja kasutusse järgmise vara: piirdeaiad, pinnasetihendaja, bet. ketaslõikur, ketas, asfaldisaag, teemant, teerull, maapuur, puur, soojak, puuri pikendus, tühjenduspump, mille tõendamiseks esitas leping/arved 184005, 184006, 184971, 185872 (dtl 3542). Kõik nimetatud arved on allkirjastatud üksnes hageja poolt, kostja allkiri puudub.

3 Vastusena kohtu 23.12.2019 ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid asjade kostja kasutusse andmise kohta esitas hageja 31.05.2018 arved 183123 ja 183124 (dtl 81-82) ning selgitas, et poolte praktika kohaselt jäid seadmed kuu vahetusel kostja kätte, kuu lõpus koostatakse vahearve, mida ei allkirjastata.

Arved 183123 ja 183124 on allkirjastatud nii hageja kui kostja poolt. Kohus tuvastab nimetatud arvete alusel, et hageja andis kostja kasutusse: perioodiks 21.05-31.05.2018 10 piirdeaeda ning perioodiks 14.05-31.05.2018 täiendavalt 10 piirdeaeda, perioodiks 14.05-25.05.2018 maatihendaja, kuni 15.05.2018 asfaldisae, teemanti, perioodiks 24.05.2018-24.05.2018 maapuuri koos läbimõõduga 200 puuriga ja alates 01.05.2018 soojaku.

Kohus leiab, et arved 184005 ja 184971 ei võimalda tõendada, et hageja andis kostja kasutusse betoonketaslõikuri koos kettaga, teerulli, puuri pikenduse ja tühjenduspumba, samuti täiendavad

10 piirdeaeda (lisaks 20 aiale), kuna arved on allkirjastatud üksnes hageja poolt ning esitatud ei ole tõendeid selle kohta, et nimetatud vara olnuks kostja valduses juba varasemast.

Maatihendaja, asfaldisae koos teemantiga ja maapuuri koos puuriga kohta on arvetel 183123 ja 183124 märgitud kasutusaja lõpp enne kuu lõppemist, so vastavalt 25.05.2018, 15.05.2018 ning 24.05.2018. Kuivõrd arve kuupäev on 31.05.2018, ei ole veenev, et tegelikult jätkas kostja asjade kasutamist pärast nimetatud kuupäevi. Samuti ei ole arvetel 184005 ja 184971 kasutamisaja esimene päev 01.06.2018. Tõendid ei toeta seega hageja väidet, et nimetatud tööriistad jäid kuu vahetusel kostja kätte.

Kõrvutades arveid 183123 ja 183124 arvetega 184005 ja 184971 on nendel märgitud kasutusperiood katkematu üksnes 20 piirdeaia ning soojaku puhul. Võttes arvesse, et mõlemapoolselt allkirjastatud arvetel 183123 ja 183124 on tähistatud kastike „vahearved“ ning 184005 on vahearvete lahtris viidatud arvetele 183123 ja 183124, tuvastab kohus, et pooled olid kokku leppinud, et kostja jätkab oma valduses olevate 20 piirdeaia kasutamist ka pärast 31.05.2018. Soojaku kostja valdusesse andmine on tõendatud arvega 183124. Nii 20 piirdeaia kui soojaku puhul puudus kokkulepe vara tagastamise tähtaja osas.

Arvete pöördel märgitud lepingutingimuste p 3.4 kohaselt tuleb renditud vara rendileandjale tagastada lepingus märgitud kuupäeval, kui vara tagastamise aega ei ole lepingus fikseeritud, on õigus vara tagastada rentniku äranägemisel rendileandja tööajal, mis fikseeritakse poolte allkirjadega, seejuures rendileandja esindaja vastava allkirja olemaolul loetakse vara tagastatuks rendileandjale.

Hageja nõuab tasu 20 piirdeaia kasutamise eest perioodil 01.06-17.07.2018 kokku 282 eurot (arve 184005: 90 + 90, arve 184971: 51 + 51) ning soojaku kasutamise eest 01.06-27.06.2018 tasu 179,82 eurot (arve 184005). Kohus rahuldab hageja tasunõude 461,82 euro ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tagastanud piirdeaiad ja soojaku varem kui vastavalt 17.07.2018 ja 27.06.2018.

Ülejäänud osas jääb hageja tasunõue rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud asjade kostja kasutusse andmist perioodidel, mille eest tasunõue on esitatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et pooled leppisid kokku kostja poolt allkirjastamata arvetel kajastatud transporditeenuse osutamises koos kohustusega hüvitada kütusekulu või et hageja oleks kostjale transporditeenust osutanud. Hageja väited transporditeenuse osutamise osas on ka vastuolulised, millele kohus juhtis tähelepanu 05.02.2021 määrusega, kuid hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud.

Hageja on esitanud ka nõude viivise väljamõistmiseks perioodi eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 07.03.2019. VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 5.2 järgi on rentnik

4 kohustatud maksma renditasu 10 kalendripäeva jooksul vastavasisulise arve väljastamisest, p 5.4 kohaselt on viivisemäär 0,5% päevas. Hageja viivisenõude põhjendatud ulatus kujuneb järgmise arvestuse alusel: Arve Võlg Arvestuse algus Arvestuse lõpp Summa 184005 359,82 11.07.2018 07.03.2019 431,78 184971 102 11.08.2018 07.03.2019 122,4 Kokku

554,18

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 554,18 eurot.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 6 400 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 1 016 eurot. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 15,88% osas kostja ja 84,12% osas hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus määras pooltele 05.01.2021 tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, pooled nimekirju ei esitanud. Hageja on märkinud hagis, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 450 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 350 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 450 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus 3,5 tundi, millega seoses tekkis kulu 350 eurot, so hagejale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot tunnis. Kohus leiab, et väljatoodud ajakulu ei ole selgelt põhjendamatu ning õigusteenuse hind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Hageja menetluskulu kokku on 800 eurot. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulusid ei tekkinud. Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 127,04 eurot (800 x 15,88%).

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu kohtunik