3-20-1776/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1776

Haldusasi

XXi kaebus tühistada Lennuameti 19.06.2020 otsus nr 1.1-

11/20/108 "Tunnustamata jätmine"

Menetlusosalised

Kaebaja – XXi, volitatud esindaja Paavo Paal

Vastustaja – Transpordiamet (Lennuameti õigusjärglane),

volitatud esindaja Anastasia Levin

Asja läbivaatamine

13.01.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS G4S Eesti esitas 03.06.2020 taotluse nr 2-7/3897 koos koolitusprotokolliga

julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldava isiku XXi (isikukood xxxxxxxxxxx) tunnustamiseks.

2. Lennuameti peadirektori 19.06.2020 otsusega nr 1.1-11/20/108 jättis Lennuamet

tunnustamata XXi iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldava isikuna. Viidatud otsuses oli asutud

seisukohale, et XXi suhtes esinevad lennundusseaduse (LennS) § 469 lg-s 5 sätestatud asjaolud.

3. AS G4S Eesti esitas XXi nimel 08.07.2020 vaide nr 1-7/4036-1 Lennuameti peadirektori

19.06.2020 otsusele nr 1.1-11/20/108, millega taotles nimetatud otsuse tühistamist ja XXi

tunnustamist iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldava isikuna. Lennuamet jättis 21.08.2020

vaideotsusega nr 4.8-13/20/2346-9 vaide rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 21.09.2020 XXi kaebus nõudega tühistada Lennuameti

19.06.2020 otsus nr 1.1-11/20/108 "Tunnustamata jätmine".

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) XXi suhtes tehtud Lennuameti peadirektori otsus on materiaalselt ja formaalselt

õigusvastane. See otsus tugineb asjaolule, justkui esineks XXi suhtes LennS 469 lg 5 p-s 4

sätestatud asjaolu. Haldusorgan ei ole tuvastanud otsustamisel tähendust omavaid asjaolusid,

täpsemalt ei ole tuvastanud tahtlikku valeandmete esitamist XXi poolt. XXi on taustakontrolli

käigus täitnud 12.02.2020 ankeedi, milles on märkinud, et teda ei ole karistatud väärteokorras.

Samas on tuvastatud, et XXile on määratud viiel korral väärteokorras rahatrahv ja ühel korral

on tema suhtes tehtud suuline hoiatus. XXi suhtes tehtud väärteokaristused on kustunud, välja

arvatud talle kiirmenetluse korras määratud rahatrahv kiiruse ületamise eest. Viimane kustunud

karistus oli talle määratud 2012. aastal. Taustakontrolli ankeedi andmete sellise täitmise tingis

inimlik unustamine ja arusaam, et kustunud andmete esitamiseks puudub vajadus. XXi

selgitustega andmete esitamise osas oleks tulnud arvestada, mida vastustaja oma otsuses aga

teinud ei ole. Vastustaja on jätnud õigusvastaselt teostamata diskretsiooni ja on ekslikult

lähtunud sellest, et ebatäpsete andmete esitamise korral peab vastustaja tegema tunnustamisest

keeldumise otsuse. Kaalutlusõiguse mitteteostamine haldusakti andmisel tingib haldusakti

õigusvastasuse ja selle tühistamise.

2) Vastustaja tugineb taustakontrolli teostaja ‒ Kaitsepolitseiameti ‒ seisukohale, justkui

esineks kaebaja osas LennS 469 lg-s 5 sätestatud asjaolud. Samas on vastustaja asunud

vaidemenetluses välja selgitama, mis asjaoludel on XXi jätnud märkimata väärteokaristused.

Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et XXi osas on tehtud üks väärteootsus

2020. aastal, kuid teised väärteokaristused on määratud 2012. aastal ja varem ning seega ei ole

välistatud tõepoolest isiku poolt inimlik eksimus. Vaidlustatavat haldusakti on vastustaja

motiveerinud

üksnes

Kaitsepolitseiameti kirjas väljendatud seisukohaga. Täiendav

motivatsioon on tekkinud hiljem, vaidemenetluse käigus. Selline vastustaja käitumine on

lubamatu. XXi ärakuulamine vaidemenetluses viidi läbi tagantjärgi ja vormi täiteks.

3) XXi asus G4S meeskonnas Tallinna Lennujaamas tööle 28.02.2017, enne mida läbis ta

julgeolekukontrolli. XXi on läbinud 19.-21.06.2020 koolituse, millele järgnevalt viidi tema

suhtes uuesti läbi taustakontroll ning isikut tunnustati uues taotluses märgitud valdkondades kui

sobivat isikut lennuturvalisuse alal. Seega on asjakohatud vastustaja selgitused, justkui oleks

isiku poolt väärteokaristuste märkimata jätmine määrava tähendusega isiku lennuturvalisuse

valdkonnas sobivuse määratlemisel.

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Arvestades julgestusmeetmeid kohaldava isiku tööülesandeid ja nende tähtsust

julgestusmeemete rakendamisel ning sellega kaasnevat usaldust isiku vastu, peab nimetatud

isiku taust olema enne vastavate õiguste andmist kontrollitud ning see peab olema laitmatu.

Vastustajal peab tekkima usaldus isiku vastu. Kaalutlusõiguse teostamisel tugineb vastustaja

lisaks LennS-s kehtestatud nõuetele ka võimalikule mõjule lennundusjulgestusele ja menetluses

kogutud tõenditele. Antud juhul siis Kaitsepolitseiameti taustakontrolli tulemusele, mida

kajastab vaidlustatud otsus. Kaebaja tausta kontrollimisel tuvastas Kaitsepolitseiamet LennS §

469 lg 5 p-s 4 sätestatud asjaolu, mis viitab tahtlikule andmete varjamisele, valeteabe esitamisele

või andmete võltsimisele. Arvestades, et isik oli viimase rikkumise toime pannud vahetult enne

ankeedi täitmist, ei loonud LennS § 469 lg 5 p-s 4 sätestatud asjaolu, viimase teo toimumise aeg

ja ankeedi täitmise aeg vastustajale usaldust isiku suhtes, kelle tööülesandeks on iseseisevalt

julgestusmeetmete rakendamine lennujaama julgestuskontrolli punktides. Julgestusmeetmeid

kohaldatakse tunnustatud julgestustöötajate poolt eesmärgiga tuvastada võimalike keelatud

esemeid ning keelduda nende lubamist lennuvälja esmatähtsa riskiga aladele, tõkestada

volitusteta juurdepääsu ja tuvastada ka muid rikkumisi, hoides seeläbi ära võimalikku

ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse.

2) Lennuametil ei ole põhjust kahelda teise haldusorgani menetluse õiguspärasuses ega seada

kahtluse alla teise haldusorgani poolt tuvastatud ja dokumenteeritud asjaolusid.

Kaitsepolitseiameti vastusest Lennuameti järelpärimisele selgus, et kaebaja suhtes esineb

LennS § 469 lg 5 p-s 4 toodud asjaolu. Kaitsepolitseiameti vastusest päringule ei selgunud aga,

mida täpselt tuvastas Kaitsepolitseiamet kontrollitava suhtes. Uurimispõhimõtet järgides palus

vastustaja Kaitsepolitseiametil täpsustada isiku suhtes tuvastatud asjaolu. Kaitsepolitseiamet

täpsustas, et kontrollitav isik ei esitanud ankeedis andmed karistuste kohta vaatamata sellele, et

viimane neist oli pandud toime neli päeva enne ankeedi täitmist. Kaitsepolitseiameti menetluse

tulemuse pinnalt ei tekkinud Lennuametil veendumust, et pidada isiku tausta laitmatuks ja

tunnustada kaebajat iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldatava isikuna. Vaidlustatud otsuses

fikseeris Lennuamet tunnustamismenetluses kogutud tõendid ja nende mõju Lennuameti

otsusele. Täiendavalt uuris Lennuamet vaidemenetluses, kas menetluses juba kogutud tõendite

ja muude asjaolude puudulik väljaselgitamine, sh isiku ära kuulamata jätmine, võis mõjutada

menetluse lõpptulemust või mitte. Vastustaja jõudis järeldusele, et ei mõjutanud.

3) Kaebaja kirjutab kaebuse p-s 6, et haldusorgan ei ole tuvastanud otsustamisel tähendust

omavaid asjaolusid, täpsemalt ei ole tuvastanud tahtlikku valeandmete esitamist XXi poolt.

Vastustajale jääb selgusetuks selle väite adressaat, kuivõrd vastustaja selgitas vaidemenetluses

ka vaideotsuses kaebajale Lennuameti tunnustamismenetlust ja selles menetluses nõutud teise

ametiasutuse dokumendi tähtsust. Kaebaja esitas enda selgitused vaidemenetluses, samas

menetluses selgitas vastustaja (tuginedes jällegi uurimispõhimõttele) täiendavalt välja

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja kogus selleks tõendeid oma algatusel (isiku

ärakuulamine, täiendav pöördumine Kaitsepolitseiametisse). Antud kaasuses on aga

vastandatud

kontrollitava

poolt

isikuandmete

ankeedis

kinnitatud

andmed

ja

Kaitsepolitseiameti poolt tuvastatud isiku poolt kinnitatud andmete erinevus. Menetlusosalise

ärakuulamine ei korvanud antud vastuolu. Veelgi enam kinnitavad nii vaidemenetluses

toimunud XXi ärakuulamisel kogutud andmed isiku poolt toime pandud rikkumiste kohta kui

ka Kaitsepolitseiameti andmete täpsustus taotluse menetluses kogutud dokumentaalsete

tõendite piisavust. Eluliselt võib olla usutav, et kaebaja ei mäleta aastate taguseid karistusi, kuid

nelja päeva taguse sündmuse mittemäletamine ei ole tõendatud. Arvestades, et kaebaja

ärakuulamisel mäletas kaebaja rääkida aastate tagust juhtumit ja seda enam, et kaebaja oli

ankeedi täitmise ajaks tasunud temale määratud rahalise karistuse, ei ole karistusandmete

esitamata jätmisel tegemist hooletuse või mittemäletamisega. Kui see nii ka on, ei pea vastustaja

võimalikuks tunnustada iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldatavaks isikuks isikut, kes ei

mäletada päevataguseid dokumentaalselt fikseeritud tema poolt toime pandud tegusid, kuivõrd

isiku suhtumine enda tegevustesse ei loo vastustajale usaldust ja veendumust, et isik täidab

tööülesandeid hoolsasti ja on seeläbi võimeline tagama julgestusmeetmete kohaldamise viisil

ja moel, mis hoiab ära võimalikku ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Transpordiamet loodi 01.01.2021 seniste Lennu-, Maantee- ja Veeteede Ameti

ühendamisega ning on nimetatud asutuste õigusjärglane. Seega tuleb alates 01.01.2021

käsitleda vastustajana Transpordiametit.

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Täidetud on haldusakti õiguspärasuse

eeldused. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

9. Vaidlustatud otsuses oli õigusliku alusena viidatud LennS § 4618 lg-le 6 ja § 469 lg 5 p-le 4.

LennS § 4618 lg 6 kohaselt võib Transpordiamet keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku

tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb LennS

§ 469 lg-s 5 sätestatud asjaolu. LennS § 469 lg 5 p 4 kohaselt võib kontrolli tulemusena

kohaldada LennS § 469 lg-s 3 sätestatud meetmeid (mh LennS alusel antava loa või tunnustuse

andmisest keeldumist või kehtetuks tunnistamist), kui kontrollitav on isikuandmete ankeedis

või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud

andmeid.

10. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jättis Siseministri 30.10.2018 määrusega nr 1-1/24

kehtestatud LennS alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vormil kajastamata kõik

talle määratud väärteokaristused. Nimetatud vormi p 19 all pidi ankeedi täitja vastama

küsimusele „Kas Teid on kunagi väärteo korras karistatud?“. Vastusevariantidena olid antud

„Jah“ ja „Ei“. Kaebaja oli teinud linnukese lahtrisse „Ei“ (vt kaebaja täidetud vormi väljavõte

dtl 81‒82). Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt (Kaitsepolitseiameti 24.07.2020 vastus

järelepärimisele, dtl 35) on kaebajat väärteo korras karistatud kokku viiel korral rahatrahviga ja

ühel korral suulise hoiatusega liiklusseaduse (LS) rikkumise eest järgmiselt: 2006. a LS § 7436

lg 1 alusel, 2009. a LS § 7422 lg 2 alusel, 2010. a LS § 7419 lg 2 alusel, 2011. a LS § 7435 lg 1

alusel ja LS § 7422 lg 2 alusel ning 2020. a LS § 227 lg 2 alusel. Karistusregistri väljavõttest

nähtuvalt on kaebajal 11.01.2021 seisuga 1 kehtiv ja 3 arhiveeritud väärteokaristust

(karistusregistri väljavõte, dtl 105‒106). Seetõttu on tõendatud ja ka poolte vahel ei ole vaidlust

selles, et kaebajaga esitas isikuandmete ankeedis valeandmeid enda väärteokaristuste kohta.

11. Järgnevalt tuleb hinnata seda, kas vastustaja on kaalutlusreeglitest kinni pidanud ning

järginud ka menetlusreegleid. LennS taustakontrolli sätestava seaduse (välismaalaste seaduse,

riigilõivuseaduse ja lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu ‒ 901 SE, Riigikogu XII

koosseis) teise lugemise seletuskirja lk-l 3 on välja toodud: „Eelnõu kohaselt viib

taustakontrolli läbi Kaitsepolitseiamet. Samas ei langeta Kaitsepolitseiamet isiku

taustakontrolli läbimise või mitteläbimise kohta lõplikku otsust, vaid edastab taustakontrolli

tulemused Lennuametile /…/, kellele on isik, kelle suhtes kontrolli tehakse nõutud dokumendid

esitanud. Lõpliku otsuse tegemisel lähtutakse Kaitsepolitseiameti taustakontrolli tulemustest.

Kui tulemustes ilmneb vähemalt üks eelnõu lõikes 4 toodud asjaoludest, loetakse taustakontrolli

läbimine negatiivseks, kui aga esineb lõikes 5 toodud asjaolusid, on Lennuametil /…/

kaalutlusõigus, otsustamaks, kas lugeda taustakontrolli läbimine negatiivseks või positiivseks.“

Seletuskirja lk-l 5 on välja toodud: „Kaalutlusõigus on vajalik valeandmete esitamise asjaolude

(põhjuste) hindamiseks kuivõrd toimepandud teo (andmete varjamine, valeinformatsiooni

esitamine) raskust tuleb igakordselt eraldi hinnata.“ Seega LennS § 469 lg 5 puhul on lõpliku

otsuse tegijaks vastustaja, otsuse tegemisel lähtutakse aga taustakontrolli tulemustest. Järeldada

saab sedagi, et mistahes vead andmete esitamisel ei too kaasa automaatselt tunnustamisest

keeldumist.

12. Vaidlustatud otsuses viitas vastustaja Kaitsepolitseiameti poolt 17.06.2020 edastatud kirjale

nr 4662-2, millest nähtuvalt esinevad kaebaja suhtes LennS § 469 lg 5 p-s 4 toodud asjaolud

ehk kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud

andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid. Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses välja,

et: „Arvestades isikule taotletavaid õiguste sisu ja taotluse menetluses Kaitsepolitseiameti poolt

tuvastatud

asjaolu

ei

pea

Lennuamet

võimalikuks

tunnistada

isikut

iseseisvalt

julgestusmeetmeid kohaldavaks isikuks.“ Kaitsepolitseiameti 17.06.2020 kirjast nr 4662-2 (dtl

23) nähtuvalt esineb XXi osas LennS § 469 lg 5 p-s 4 toodud asjaolu. Vastustaja pöördus

17.06.2020 (st enne vaidlustatud otsuse tegemist) Kaitsepolitseiameti poole palvega avada

nimetatud asjaolude sisu (dtl 24‒25). Kaitsepolitsei esindaja vastas 18.06.2020 (dtl 24), tuues

välja, et kaebaja jättis märkimata 6 väärteokaristust, sh 1 kehtiva karistuse. Selgitustes oli välja

toodud, et isik oli 4 päeva enne ankeedi täitmist uuesti karistatud rahatrahviga LS-s ettenähtud

rikkumiste eest, kuid ka seda ei olnud isik ankeeti märkinud. Kirjas sisaldus ka lõik: „Kuna

märkimata jäänud väärteokaristuste arv oli ebamõistlikult suur, siis tuli KAPO poolt ka

negatiivne sisend. Tegemist ei saanud olla tähelepanematusega või hooletusega.“ Kuigi

vaidlustatud haldusaktis on vastustaja piirdunud üsna üldise põhjendusega, ei saa sellest veel

järeldada, et tegemist oleks läbikaalumata otsusega. Esiteks on otsuses viidatud

Kaitsepolitseiameti 17.06.2020 kirjale. HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt esitatakse haldusakti

põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on

viidatud. Seega tuginemine Kaitsepolitseiameti kirjale ei ole lubamatu. Vastavat järeldust

toetab ka taustakontrolli regulatsioon ja LennS seletuskiri. Nagu nähtub haldusasjas esitatud

tõenditest, on vastustaja pöördunud asjaolude täpsustamiseks Kaitsepolitseiameti poole ning sai

laekunud vastust ning Kaitsepolitseiameti esindaja antud täiendavat selgitust otsuse tegemisel

arvesse võtta. See, et vastustaja on nõustunud Kaitsepolitseiameti hinnanguga, seda

vaidlustatud otsuses taasesitamata, ei tähenda veel, et vastustaja on jätnud diskretsiooni

teostamata. Samas tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuses tulnuks vastustajal enda motivatsiooni

põhjalikumalt avada.

13. Haldusorgani ebapiisavad põhjendused on siiski võimalik korvata vaidemenetluses, kui see

on nõuetekohaselt läbi viidud. Käesoleval juhul on vastustaja vaidemenetluses kontrollinud

langetatud otsuse õiguspärasust. Sealjuures on toimunud kaebaja ärakuulamine. Asjaolu, et

kaebaja ei ole vaideotsust kohtus vaidlustanud, ei tähenda, et vaidemenetluses toodud

seisukohti ja esitatud tõendeid ei tule vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel arvesse

võtta. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega tuleb antud asjas hinnata

ka vaidemenetluses esitatud seisukohti ja tõendeid. Kaebus ja vaie sisaldavad sarnaseid väiteid.

14. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusreegleid rikkunud.

15. Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei ole välja selgitanud valeandmete esitamise asjaolusid.

Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja on valeandmete esitamist selgitanud 07.07.2020 dokumendis

„Selgitused“ (dtl 26) ning enda ärakuulamisel (19.08.2020 protokoll nr 4.8-13/20/2346-8, dtl

36‒37). Hiljem veel kaebuse p-s 6 ja 13.01.2021 kohtuistungil (14:30:56 jj). „Selgitustes“ tõi

kaebaja välja: „Arvan, et taustakontrolli andkeedis jätsin märkimata väärtegude „jah“ lahtri,

kuna arvestasin aega eelmisest taustakontrolli ankeedist alates ja kiirustades unustasin, et just

alles oli kiiruse ületamine 08.02.2020“. Ärakuulamisel selgitas kaebaja, et väärteomenetlused

(kiiruse ületamine nt) ei tulnud tol hetkel üldse meelde. Ankeedis oli kaebaja mälu järgi küsitud

teavet viimase viie aasta rikkumiste osas. Kaebuse p-s 6 viitab kaebaja inimlikule unustamisele

ja arusaamale, et kustunud andmete esitamiseks puudus vajadus. Kohtuistungil vastas kaebaja

vastusena kohtu küsimusele, et talle ei tulnud kõik karistused meelde ning ei teagi, miks ta

kirjutas, et ei ole. Kaebaja selgitas veel: „Enne kui läksin seda täitma, vaatasin karistusregistrit

ja sealt tuli välja vaid info, et mul ei ole kehtivat karistust.“

16. Tuleb möönda, et kaebaja on esitanud ankeedi täitmisega seonduvalt mõneti vastuolulisi

selgitusi. Juhul, kui isik karistusregistriga tutvus, pidid seal siiski nähtuma kehtiv karistus ja

arhiveeritud karistused (vastav väljatrükk on kohtule ka esitatud). Kohtu arvates on vastustaja

vaideotsuse p-s 2.8 õigesti leidnud, et inimlik unustamine ei välista LennS § 469 lg 5 p 4

kohaldamist. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et eluliselt ei ole usutav, et äsja saadud ja

kantud karistus kohe ära ununeb. Arvestades kaebajale määratud karistuste arvu (6), pole

usutav, et ükski neist ankeedi täitmisel ei meenunud. Ka selgitus, et kaebaja sai ankeedi

küsimusest valesti aru (eeldas, et kustunud karistusi ei tulnud kajastada), ei kõla usutavalt,

arvestades et ankeedi küsimus on sõnastatud konkreetselt „Kas Teid on kunagi väärteo korras

karistatud?“) ning ei jäta ruumi erinevateks tõlgendusteks. Ka ei kõla usutavalt selgitus, et

taustakontrolli ankeedi täitmise näol on tegemist niivõrd pingelise olukorraga, mille käigus

inimesel ununevad elusündmused, mh paar päeva varem toimunud. Põhjendatult on vastustaja

välja toonud, et kui unustamise väide ka tõele vastab, ei pea vastustaja tunnustama iseseisvalt

julgestusmeetmeid

kohaldatavaks

isikuks

isikut,

kes

ei

mäletada

päevataguseid

dokumentaalselt fikseeritud tema poolt toime pandud tegusid, kuivõrd isiku suhtumine enda

tegevustesse ei loo usaldust ja veendumust, et isik täidab tööülesandeid hoolsasti ja on seeläbi

võimeline tagama julgestusmeetmete kohaldamise viisil ja moel, mis hoiab ära võimalikku

ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse. Iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldav isik täidab

tööülesandeid alati nn pinge olukorras ja peab olema valmis reageerima julgestusnõuete

rikkumistele kooskõlas kehtestatud nõuetega.

17. LennS § 469 lg 5 p 4 viitab tahtlikule andmete varjamisele ning valeandmete esitamisele.

Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole tuvastanud tahtlikku valeandmete esitamist. Kohus seda

kaebaja seisukohta ei jaga. LennS ei defineeri tahtluse mõistet. Tahtlus on seotud eeskätt

subjektiivsete tunnustega ning tähendab teadlikkust oma käitumise õigusvastasusest ja sellise

tagajärje soovimist. Tahtlikult käituv isik peab mõistma, et ta on eiranud seaduses toodud

kohustusi. Kuna kaebaja pidi taustakontrolli teostamiseks täidetud isikuandmete ankeedis

omakäeliselt allkirjaga kinnitama ankeedis esitatud andmete õigsust ja teadlikkust, et

Kaitsepolitseiamet kontrollib esitatud andmete õigsust ja töötleb neid LennS § 469 lõigetes 4 ja

5 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks, pidi ta olema teadlik ka sellest, et ebaõigete andmete

esitamisel võivad tema jaoks olla negatiivsed tagajärjed. Kuna isikuandmete ankeedi küsimus

nr 19 oli sõnastatud selgelt ning eluliselt ei ole usutav, et isik kõik talle määratud

väärteokaristused ära unustas, pole vale vastustaja järeldus, et valeandmete esitamine pidi

toimuma tahtlikult. Vaidemenetluses ega kohtumenetluses kogutud andmed pole selle järelduse

paikapidavust kohtu arvates kummutanud. Kohtu arvates pole usutav, et „ei“ ning „jah“

vastusevariandiga konkreetsele faktiküsimusele saab vastata valesti hooletusest, arvestades mh

väärteoepisoodide arvu ja seda, et viimane karistus täideti mõned päevad enne ankeedi

esitamist.

18. Kuna menetluslikke minetusi saab korvata vaidemenetluses, ei ole põhjendatud kaebuse

rahuldamine ja uue hindamise käivitamine seetõttu, et kaebajat ei kuulatud algse otsuse

tegemisel ära. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema ärakuulamine vaidemenetluses on tehtud vaid

vormi täiteks. Kohtule nähtuvalt on põhjalikult motiveeritud nii vaie kui ka vaideotsus. Ka on

haldusorgan ärakuulamise käigus põhjalikult välja selgitanud valeandmete esitamise asjaolud.

Ka kaebuses pole võrreldes vaidega uusi asjaolusid esitatud. See, et vastustaja esialgset otsust

ei muutnud, ei tähenda, et ärakuulamine oli vaid formaalne. Kohtu arvates ei ole vastustaja

õigusvastaselt jätnud teostamata diskretsiooni. Vastustajal ei olnud kohustust lugeda XXi antud

selgitusi piisavaks ning esialgne otsus tühistada. Käesolevas asjas ei tulnud vastustajal hinnata

seda, kas kaebaja sooritatud väärteod välistaksid põhimõtteliselt tema tunnustamise LennS §

469 lg 5 p 3 alusel (kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole

karistusregistrist kustutatud). Vastustaja on keeldumisel viidanud üksnes LennS § 469 lg 5 p-le

4 ja sellele alusele tuligi keskenduda. Tähtsust ei oma ka see, kas valeandmete esitamine toimus

kehtivate või kustunud karistuste kohta.

19. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebajat oli

varasemalt tunnustatud julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldava isikuna. Samuti see, et ta on

AS Tallinna Lennujaama poolt läbi viidud teises menetluses taustakontrolli edukalt läbinud

ning talle on väljastatud lennujaama läbipääsuluba. Vastustajal ei ole kohustust välja selgitada

seda, kas isik on varasemates või paralleelselt toimuvates menetlustes esitanud õigeid andmeid

ning kui see nii ka on, siis ei tee see rikkumist konkreetses menetluses olematuks. Kui teistes

menetlustes ei ole rikkumist peetud samavõrra tõsiseks, ei tule sellest vastustajale kohustust

hinnata valeandmete esitamise asjaolusid enda poolt läbiviidavas menetluses samal moel.

20. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)