2-20-131199/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-131199

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi V.Õ. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

391 eurot 24 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond.

Hageja esindaja: A.Ž.

e-post XXX

Kostja: V.Õ, isikukood XXX; tegelik XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaühing Aktiva Finants hagi V.Õ. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista V.Õ. osaühing Aktiva Finants kasuks välja:

2.1. 366 eurot 82 senti (sealhulgas põhivõlg 305 eurot 25 senti ja 24. septembri 2020

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 61 eurot 57 senti);

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt 305 eurolt 25 sendilt alates 25. septembrist 2020 kuni

tagastamata põhivõla 305 euro 25 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid

1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud V.Õ. kanda.

7. Mõista V.Õ. osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 240 eurot.

8. Mõista V.Õ. osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi V.Õ. (kostja)

vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 305

eurot 25 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 61 eurot 57 senti ning viivise alates 25.

septembrist 2020 kuni põhinõude 305 euro 25 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja XX.XX.XXXX liitumislepingu nr

XXX, osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, liitumislepingu nr XXX ja osamaksetega

vara müügilepingu nr XXX. Telefoninumbritega XXX ja XXX seotud liitumislepingutega

sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada tasulisi

telekommunikatsiooniteenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulisi

teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale (nt rahvusvahelised ja rändlusteenused,

eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms). Kostja

nõustus, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest

vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Telefoninumbriga XXX seotud liitumislepingu alusel

sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Huawei B525 4G Cat 6 ruuter ostmiseks.

Osamaksete summa oli kokku 100 eurot. Osamaksete tasumise periood oli 36 kuud. Igakuise

osamaksete suurus oli 2 eurot 778 senti. Telefoninumbritega XXX seotud liitumislepingu

alusel sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Nokia 230 Dual SIM ostmiseks.

Osamaksete summa oli kokku 64 eurot. Osamaksete tasumise periood oli 24 kuud. Igakuise

osamaksete suurus oli 2 eurot 667 senti.

Elisa Eesti AS esitas ajavahemikul 1. detsember 2017 - 1. märts 2018 kostjale teenuste

kasutamise eest arveid. Kostja jättis arved nr XXX (maksetähtaeg 18. detsember 2017), XXX

(maksetähtaeg 18. jaanuar 2018), XXX (maksetähtaeg 18. veebruar 2018) ja XXX

(maksetähtaeg 18. märts 2018) tasumata. Kostja põhivõlg on 305 eurot 25 senti.

Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10 näeb ette, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete

summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata

summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale

järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast

päevast ehk 19. märtsist 2018 kuni hagiavalduse esitamise päevani 24. septembril 2020

seadusjärgses viivisemääras 8% aastas kokku summas 61 eurot 57 senti.

AS Elisa Eesti loovutas 22. jaanuaril 2020 kostja vastased nõuded hagejale.

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse,

kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei

õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis

oleksid

viinud

dokumentide

kostjale

kättetoimetamiseni.

Dokumentide

kostjale

kättetoimetamine ei õnnestunud ka Politsei- ja Piirivalveameti kaasabil. Kohus toimetas

hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg

1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 6. jaanuaril 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg

5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest.

Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule

tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada

tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega

kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid

kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse

ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus,

menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused

kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 100 eurot ja esindaja tasu 420 eurot,

kokku 520 eurot. Hageja esindajakulu tekkis seoses maksekäsu kiirmenetluse (ajakulu

30 minutit) ja hagiavalduse (ajakulu 3 tundi) koostamise ja esitamisega.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulu on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Tsiviilasja hinnast

suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes

asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi oli õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Hageja esindajakulud

on koos maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele kuuluva 20 euroga seega põhjendatud ja

vajalikud 140 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega kokku 240 eurot (100 + 140 eurot). Kuna menetluskulud jäid

kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 240 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik