2-21-121/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

12.veebruar 2021. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

T.T. avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Tsiviilasja number

2-21-121

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: T.T. (isikukood XXX elukohta XXX tel XXX,

XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (isikukood XXX;

büroo

asukoht

Soola

Tartu

tel

XXX;

tiia.kalaus@civilex.ee )

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Välja kuulutada füüsilise isiku T.T. (isikukood XXX) pankrot 12.veebruar 2021 kell

12:00.

2. Nimetada T.T. pankrotihalduriks Tiia Kalaus.

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 02.märts 2021 kell 09:30 Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja saalis nr 348 (PankrS § 31 lg 5).

4. Võlausaldajatel on kohustus kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatada haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

5. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS 33 lg 1).

6. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).

7. Määrata ajutise pankrotihalduri töötasu suuruseks kokku koos käibemaksuga

621,20 eurot, maksa summa välja pankrotivarast O.C. arveldusarvele nr XXX.

Jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.

8. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 05.01.2021 pankrotiavalduse, mille kohaselt on temal kohustusi kokku

umbes 39 tuhat eurot, vara ei ole. Võlgnik on sattunud laenukeerisesse, ei suuda kohustusi täita

regulaarse sissetuleku arvelt. On võtnud korduvalt laene ja neid refinantseerinud uute

laenudega. Võlgnik on ülehinnanud enda maksevõimet ning ei ole osanud teha jätkusuutlikku

eelarvet. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavaid ei ole.

Kohus kuulas võlgniku ära 18.01.21. Võlgnik selgitas, et töötab täiskohaga XXX, sissetulek on

ca XXX eurot kuus neto. Võlgnik soovib menetluse läbiviimist ja kohustustest vabanemist.

Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri 22.01.2021 määrusega.

Ajutine pankrotihaldur esitas tegevuse aruande 10.02.2021, milles on toodud põhilised andmed

võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Võlgnik XXX O.H.M. (registrikood XXX), XXX, perekonnaseisult XXX, ülalpeetavaid ei ole.

Võlgniku elukohana nimetatud XXX kuulub käesoleval ajal J.F, kes on omandanud selle

XX.XX.XXXX lepingu alusel võlgniku XXX M.T. Võlgnik ise XXX käesoleval ajal XXX.

Kasutab üürikorterit XXX. Korteri eest on igakuine üür XXX eurot, millele lisanduvad

jooksvad halduskulud. Võlgniku kinnitusel on igakuised üürikorteri kulud kokku ca XXX eurot.

Võlgnikul oli kavatsus lähiajal kolida XXX, kuid kuna sellega kaasneks töökoha kaotus, siis

käesoleval ajal jääb edasi XXX.

Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole

käesoleval ajal. Liiklusregistri andmetel kuulus võlgnikule perioodil 2017-2018 sõiduauto

OPEL Signum (v.l. 2006), mis on võõrandatud XX.XX.XXXX K.H. Käesoleval ajal on võlgnik

kantud liiklusregistrisse tema XXX ja XXX kuuluvatele sõidukite kasutajana.

Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa

pankrotivarasse arvata. Võlgniku üürikorter sisaldab vajalikku mööblit ning tehnikat. Ajutine

haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud.

Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes:

Swedbank nr XXX, jääk XXX. Eelneva aasta jooksul on nimetatud kontole olnud laekumised

peamiselt eraisikutelt (M.T, H.-L.T.. Rahalisi vaheneid on kasutaud sisseostude tegemiseks

kaupluses, tanklas ja toitlustusasutustes. Pärast ajutise halduri nimetamist taotles võlgnik

rahaliste vahendite kasutamist SEB Pangas asuvalt kontolt. SEB Pangas omab võlgnik

arvelduskontot XXX, mille saldo 27.01.2021 seisuga oli XXX eurot. Konto saldo on muutuv,

sest ajutise halduri nõusolekul on võlgnikul õigus kasutada kontolt rahalisi vahendeid kuni 584

€/kuus. Kontol on kohtutäiturite aresti all. Konto analüüsi kohaselt on võlgniku kontole

laekunud töötasu, mitmel kuul on teostatud töötasu avansi makseid, ka töötasu ettemaksu.

Rahaliste vahendite kasutamine näitab, et võlgnik kasutab olemasoleva raha sisseostudeks

erinevates kauplustes, tanklates, toitlustuskohtades. Samuti esinevad mitmed rahalised

väljamaksed eraisikutele ja nendelt siis omakorda tagasimaksed. Samuti lühiajalised laenud

eraisikutelt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik peab edaspidi väga hoolikalt läbi mõtlema

oma ostud ning vähendama jooksvaid kulutusi. Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted

puuduvad.

Pensionikeskuse andmetel omab võlgnik pensionikontot nr XXX, mille saldoks on XXX XXX

K100 osakut, mille väärtus 2.02.2021 seisuga oli XXX eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 2019 - 2021 võlgnik saanud tulu O.H.M.. Enamikel

kuudel on võlgniku brutotasu üle XXX euro või natuke alla selle. Seega, võlgniku töötasu on

üle keskmise ning normaalsetes oludes, peaks sellest jätkuma kõikide normaalsele inimese

vajalike vajaduste rahuldamiseks. Perioodil 2020 – 2021 ei tuvastanud haldur kontodelt

kiirlaenude sissemakseid kontole, samuti kohustuste täitmist võlausaldajatele.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute

vastu. Võlgnik ise ei ole neid nõudeid esitanud.

Äriregistri andmetel ei ole võlgnik seotud juhatuse liikme või osanikuna äriühingutega.

Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu

realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Sissetulek on ulatuses, mis eelduslikult peaks

pankrotimenetluses rahaliste vahendite arestimist võimaldama.

Täitemenetluste registri kohaselt on käesoleval ajal menetluses 6 sundtäitmist.

Ajutisele haldurile on teatanud oma nõudest võlgniku vastu alljärgnevad võlausaldajad:

I.D.F.A. nõuded kokku summas 12 539,29 €. Võlausaldaja nõuete aluseks on Harju MK

XX.XX.XXXX tagaseljaotsus ts.asjas XXX. Kohtulahendi tegemisel oli põhivõlgnevus

7 145,35 eurot, intress 748,54 eurot, sissenõudmiskulud 65 eurot ja viivised 2 946,69 eurot.

Viivis on kohtulahendiga välja mõistetud 24% aastas põhivõlalt 7142,35 eurot alates

17.10.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1 591,42. Seisuga 22.01.2021

on viivis juba 1030,71 eurot.

N.C. on teatanud, et vastavalt kohtulahendile omab nõuet kogusummas 1 167,28 eurot.

PlusPlus Capital AS ees on võlgnikul täitmata kohustusi kokku summas 2 553,74 eurot.

Nõude aluseks on maksekäsu kohtulahend.

Aktiva Finants OÜ ees on kohustusi KOKKU summas 10 247,47 eurot. Võlausaldaja on

omandanud nõuded sissenõudmiseks endistelt võlausaldajatelt Placet Group, Ferratum ja BB

Finance). Ajutine haldur ei tuvastanud, et Aktiva Finants nõuded oleksid täitemenetluses

esitatud.

Renovum OÜ on teatanud, et nõuab sisse võlgniku ja Ühisraha vahel sõlmitud laenulepingust

tulenevat võlga, sõlmitud XX.XX.XXXX võlatunnistus, summas 1 658,41eurot.

Creditstar Estonia AS-l on nõue võlgniku vastu summas 1 864,78 eurot.

Bigbank AS andmetel on võlgnikul tasumata kohustusi summas 5 827,06 eurot

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevalt (väljastatud krediidisumma oli 7500 eurot).

XX.XX.XXXX sõlmis võlgnik krediidiasutusega vee ühe tarbijakrediidilepingu summale 5850

eurot. XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalakti kohaselt tunnistas võlgnik kohustust summas

12 585,76 eurot. Erinevate dokumentide vahel olnud erinevuste selgitamiseks, palus ajutine

haldur täiendavat infot võlausaldajalt ning saadud andmete kohaselt on sissenõutav summa

kahest lepingust kokku 5 827,06 eurot. Võlausaldaja kinnitusel on kohtutäitur tasunud nõuet

5318,70 eurot.

N.C. andmetel on nõue võlgniku vastu summas 1 167,28 eurot, mille aluseks on maksekäsu

kiirmenetluses tehtud kohtulahend.

R.C.E. on teatanud nõudest võlgniku vastu summas 837,10 eurot. Nõude aluseks on XXX.

sõlmitud tarbijakrediidileping.

Täitemenetluste registri kohaselt omab nõuet võlgniku vastu Eesti Inkasso OÜ summas

1 787,55 eurot. Nõude aluseks XX.XX.XXXX tehtud kohtulahend.

Enamus nõudeid on muutunud sissenõutavaks, nende aluseks on kas jõustunud kohtulahend või

koheselt sundtäitmisele kuuluva notariaalne leping. Tuginedes täitemenetluste registrile, siis

laekumisi mitte üheski täitemenetluses ei ole.

Pankroti väljakuulutamisel tuleb arvestada ka kohtutäiturite tasu ja kulude nõuetega, mis

ajutise halduri poolt kogutud andmetel moodustavad 4 536,00 eurot.

Ajutise halduri poolt kogutud andmetel on võlgniku vastu teadaolevaid täitmata kohustusi

33 822,90 eurot, mis on sissenõutavaks muutunud, s.t. lepingud on üles öeldud või nõue on

juba sissenõutav jõustunud kohtulahendi alusel.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks, sest tema vara ja

rahaline sissetulek ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid lähiajal.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on eelnevalt püüdnud oma kohustusi ümber kujundada

ning 19.03.2020 oli kinnitatud tema suhtes võlgade ümberkujundamise kava. Nimetatud kava

kinnitamise kohtumäärus on tühistatud 21.09.2020 kohtumäärusega. Seega, polnud võlgnik

võimeline (või ei soovinudki) oma kohustusi täitma igakuiselt. Nagu eelnevalt mainutud, siis

2020.a. jooksul ei täheldanud ajutine haldur ühtegi võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud

väljamakset VÜ kava alusel. Seega, eelneva aasta jooksul kasutas võlgnik aega ja vältis

täitemenetlusi võlgade ümberkujundamise kava esitamisega kohtule. Kuna kinnitatud oli

võlgade ümberkujundamise kava, siis polnud võlausaldajatel võimalik esitada ka nõudeid

võlgniku vastu, s.h. täitemenetlustes.

Ajutine haldur on tutvunud võlgniku esitatud avaldusega. Võlgnik on selgitanud, et esimesed

laenud võttis täiskasvanuks saamisel XXX, sest sissetuleku suurus ei vastanud igapäevastele

väljaminekutele. Kiirlaenude võtmisel tuli võtta järgmised, et eelmisi tasuda. Bigbankilt sai

refinantseerimislaenu, kuid osa kohustusi jäi ikka täitmata. Võlgnik on tunnistanud oma vähest

majandamisoskust ja kohustuste täitmise võimalusi.

Ajutine haldur on samuti tuvastanud, et võlgniku raha kasutamise harjumused vajavad muutusi

ning edaspidi tuleb hakata oma igapäevaseid harjumusi muutma.

Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on

pidev rahaliste vahendite puudujääk oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mille

kompenseerimiseks on olnud pikaajaline kiirlaenude võtmine.

Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109

tulenevalt. Käesolevaks ajaks kogutud andmete kohaselt tagasivõitmise alused puuduvad.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub likviidne vara. Sissetulek on käesoleval ajal

suuruses, mis võimaldab rahaliste vahendite arestimist võlgnikule makstava tulu arvelt.

Võlgnikule jääb kasutamiseks TMS § 132 lg 1 kohaselt töötasu alammäär, mis sel aastal on 584

eurot/kuus.

Võlgnik on oma vastuses esitanud igakuised kulud summas XXX eurot. Kuidas võlgnikul

õnnestub selle summa eest tasuda igakuiselt üür ja muud jooksvad kulud, on ajutise halduri

hinnangul problemaatiline.

Võlgnik on oma selgituses andnud mõista, et mõistliku kuumakse korral võib oma kohustused

täita. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik selle võimaluse juba minetanud, kui võlgade

ümberkujundamise menetluses ei suutnud kavast kinni pidada. Ajutise halduri poolt on

tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara. Olemasolev sissetulek võimaldab

pankrotimenetluse läbiviimist. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei

esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse

on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja võlgniku enda suuline seletus ärakuulamisel ning ajutise

pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid, kuivõrd võlgnikul puudub vara, s.h piisavad sissetulekud, millest oleks võimalik

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku selline seisund ei ole ajutine, puuduvad andmed

selle kohta, et võlgniku maksevime lähitulevikus suureneks sedavõrd, et ta suudaks koheselt

asuda sissenõuatavaks muutunud kohustused. Kuna võlgnik on taotlenud võlgadest

vabastamise menetlust, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada, vaatamata raugemise

tunnustele. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada T.T.

pankrotihalduriks.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad on kehtestatud

pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäära üks

viiendik kuupalga kehtivast alammäärast.

Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 621,60 eurot.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotivarast tuleb välja mõista ajutise halduri tasu

koos käibemaksuga kokku 621,60 eurot. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta

võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik