2-21-455/9 · 2-21-455/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

1

Kohtuasja number 2-21-455 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi D. T.i hagi M. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

D. T. (IK xxx, elukoht: xxx)

I. T. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx, e-post: xxx)

M. K. (IK xxx, viibib: xxx)

RESOLUTSIOON

1. D. T. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Tuvastada D. T.i (IK xxx) põlvnemine M. K.st (IK xxx) ja kanda M. K. isana lapse sünniakti.

3. Välja mõista M. K.lt elatis poja D. T.i kasuks alates 12.02.2021.a igakuise elatusrahana 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus kuni D. T. täisealiseks saamiseni so kuni xxx.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

4. Menetluskulud jätta kostja M. K. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

2

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sündis I. T. ja M. K. kooselust xxx .a poeg D.. D. T. palub seadusliku esindaja I. T. kaudu tuvastada, et põlvneb M. K.st. Hageja on täielikult ema ülalpidamisel ning kostja lapse ülalpidamises ei osale. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras.

2. 10.02.2021 hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses võtab M. K. hagis toodu õigeks - tunnistab, et D. on tema poeg ja põlvneb temast, tunnistab ka elatise nõuet ja on nõus kandma menetluskulud. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis oma vastuses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kirjeldava osa õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest isana kindlaks tehtud. D. T.i sünniaktis kanne isa kohta puudub (tl 8). PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud (§ 84 lg 1 p 1). Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Kostja võttis omaks, et D. on tema poeg (tl 31). Seega on lapse põlvnemine tuvastatud M. K. omaksvõtuga (PKS § 87).

6. Lapse põlvnemine on tagasiulatuv kuni laps sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Ülalpidamist saab üldjuhul nõuda alates elatisehagi esitamisest, erandina PKS § 108 järgi ka aasta eest enne hagi esitamist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 p 12 ja 13). Hageja seaduslik esindaja märkis oma hagiavalduses, et soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates põlvnemise tuavastamisest.

7. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on alaealine laps (hageja) õigustatud ülalpidamist saama ning PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PkS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

3

kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär on 2021. aastal 584 eurot, elatise miinimummäär 292 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.

8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus D. T. hagi M. K. vastu õigeksvõtuotsusega. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates 12.02.2021.a.

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad M. K. kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik