2-21-1850/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1850 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus D. L. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post: info@pzu.ee); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ, asukoht Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, 76901 Harju maakond, e-post: arvi.luhakooder@gmail.com); Puudutatud isik: D. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 11.02.2021 loobumine avaldusest D. L. vastu kahju hüvitamise nõudes ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-1850. 2. Tagastada avaldajale tsiviilasjas nr 2-21-1850 tasutud riigilõiv summas 25 eurot ja kanda see AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele nr xxxx, makse selgitusega: „1094387-AL, tsiviilasi 2-21-1850“. 3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-21-1850 2

ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) esitas 05.02.2021 Harju Maakohtule avalduse D. L. vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis 10.02.2021 määrusega avalduse menetlusse.

2. Avaldaja esitas 11.02.2021 avalduse kahjunõudest loobumiseks. Puudutatud isik on tasunud avaldajale 1607 eurot, millest 1196,95 eurot on avaldaja põhinõue, 50 eurot riigilõiv ning 360,05 eurot on avaldaja menetluskulu. Kuna puudutatud isik on tasunud avaldajale menetluskulud, siis ei soovi avaldaja menetluskulude kindlaksmääramist. Avaldaja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole riigilõivu summas 25 eurot tagastamist avaldaja arveldusarvele nr xxxx, selgitus: „1094387- AL, tsiviilasi 2-21-1850“.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16).

4. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat õigust käsutada, saab avaldaja avaldusest ka loobuda. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

5. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuna puudutatud isikule ei ole menetlusdokumente kätte toimetatud ja ta ei ole menetluses osalenud, siis puudub kohtu hinnangul vajadus küsida TsMS § 429 lg 3 alusel puudutatud isikult seisukohta avaldusest loobumisele.

6. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 477 lg 1, TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-21-1850 3

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et menetlusosalised oleks menetluses kandnud kulusid. Puudutatud isikule ei ole käesolevaks hetkeks menetlusdokumente kätte toimetatud ja ta ei ole menetluses osalenud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.

9. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

11. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Avaldaja on tasunud avalduselt 05.02.2021 riigilõivu 50 eurot. Avaldusest loobumise avalduses on avaldaja taotlenud riigilõivust poole tagastamist. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu 25 euro tagastamiseks seoses avaldusest loobumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tagastamisele kuulub riigilõiv summas 25 eurot ja vastavalt avaldaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda avaldaja arveldusarvele nr xxxx, makse selgitusega: „1094387-AL, tsiviilasi 2-21- 1850“.

12. TsMS § 150 lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja taotluse, ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik