2-19-10911/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

1. Rahuldada A A hagi J T vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista J Tlt põhivõlgnevus 2000 (kaks tuhat) eurot, intress 500 (viissada) eurot ja

viivis 2500 (kaks tuhat viissada) eurot A A kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulu J T kanda 91% ulatuses ja A A kanda 9% ulatuses.

2. Välja mõista J Tlt menetluskulu 386,75 eurot (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja

75 senti) A A kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. A A (edaspidi hageja) esitas hagi J T (edaspidi kostja) vastu laenulepingust tuleneva

põhivõlgnevuse 2500, intressi 500 euro ja viivise 2500 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse asjaolud

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja

koht

11. veebruar 2021.a Lubja 4, 10115 Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10911

Tsiviilasi

A A hagi J T vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A A (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja: J T (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx)

Kohtuistungi aeg

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

2. 21.07.2016 pöördus kostja hageja poole palvega 2500 euro saamiseks, lubades raha

tagastada ühe aasta pärast s.o 21.07.2017. Samal päeval koostasid pooled vastava

laenulepingu ja hageja andis kostjale laenu 2500 eurot üle sularahas, mida kostja kinnitas

allkirjaga laenulepingul. Vastavalt 21.07.2016 laenulepingule oli kostja kohustatud välja

maksma intressi 500 eurot laenu kasutamise eest. Hageja pöördus korduvalt kostja poole

palvega laen tagastada, kuid kostja andis hagejale vaid lubadusi, neid täitmata. Hageja

palus esitatud hagis kostjalt välja mõista põhivõla 2500 eurot ja intressi 500 eurot.

19.11.2019 esitas hageja kostja vastu viivise 2500 euro nõude. Pooled leppisid

laenulepingus kokku põhinõudelt 0,5% suuruse viivise tasumises, kui võlg ei ole

22.07.2017 koos intressiga tasutud. Kostja on viivituses 1095 päeva ja viivise nõue

moodustab kokku 13 687,50 eurot, kuid hageja piirdub viivise nõudega põhivõla ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostja tunnistas esialgu võlga ja intressi 3000 euro ulatuses, kuid pärast viivise nõude saamist ta

hagi 5500 euro väljamõistmiseks enam ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt töötab kostja

praegu Hispaanias ja tema kuupalk on ainult 669,03 eurot, mistõttu ta ei saa võlga tasuda.

Muud vara tal ei ole. Kostja palub sõlmida maksegraafiku igakuuse maksega mitte

rohkem kui 100 eurot, sest suuremat summat ta maksta ei saa. Täiendavalt märgib kostja,

et ta on laenust tasunud 500 eurot, mistõttu ei saa tema võlg kostja ees olla kokku suurem

kui 2500 eurot. Kostja leiab, et viivise määr on tema kui tarbija suhtes tühine, sest see

ületab 24% aastas. Samuti on kostja seisukohal, et viivise võlg on tal kahe mitte kolme

aasta eest, sest viivist ei saa arvestada enne 22.07.2017.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb

majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral

tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

5. 21.07.2016 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud hagiavalduse asjaolud, et hageja andis

kostjale laenu 2500 eurot, et kostja sai 2500 eurot kätte sularahas ja lubas laenusumma

koos intressidega tagastada 250 euroste maksetena kuni 21.07.2017. Vastavalt 21.07.2016

laenulepingule oli kostja kohustatud maksma intressi 500 eurot laenu kasutamise eest ja

põhinõudelt 0,5% suurust viivist, kui laenu ei tagastata tähtajaks. Kostja esitatud

maksekorraldustega on tõendatud, et kostja tasus oma abikaasa kaudu hagejale võlast 250

eurot 05.04.2017 ja 250 eurot 23.05.2017. Kuivõrd maksekorraldustele on märgitud „võlg

J T“, hageja ei ole esile toonud, millise makse, kas põhivõla või intressi ta loeb tasutuks ja

kostja selgitas kohtuistungil, et ta tasus põhivõlga, siis asub kohus VÕS § 88 lg-le 1

tuginedes seisukohale, et kostja tasus põhivõlga. Järelikult on tal hagejale tasumata

põhivõlg 2000 eurot ja intressid 500 eurot.

6. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes laenu ja

intressi tähtajaks tagastamata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot ja intressid 500 eurot.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

8. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et kui võlg ei ole 22.07.2017 koos intressidega

tasutud, siis tuleb tasuda põhinõudelt 0,5% suurust viivist iga ööpäeva eest. Kostja võla

tasumise tähtaeg oli 21.07.2017 ja põhivõla suurus 2000 eurot. Järelikult oli ta viivise

nõude esitamise ajaks 19.11.2019 viivitanud kokku 851 päeva ja viivise nõue moodustas

kokku 8510 eurot. Kuna hageja nõudis kostjalt 2500 euro viivise väljamõistmist, siis

kuulub see rahuldamisele. Kostja vastuväited, et temalt kui tarbijalt viivise, mis ületab

24% aastas nõue on tühine, ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ja poolte vahel sõlmitud leping ei ole

tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes. Seega ei ole viivise nõue selle 0,5%-se määra

tõttu tühine ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2500 eurot.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalselt hagi rahuldatud

osaga. Kuna kohus rahuldas hagi 91% ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta 91%

ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja

läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv

425 eurot, millest 91% moodustab 386,75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik