1-10-7791/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2010.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-7791 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi

M.T süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav M.T

M.T; isikukood: xxx; xxxxxxx Kaitsja Matti Reinsalu Prokuröri abi Svetlana Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus : otsustas

Süüdi tunnistada M.T KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 180 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 9000 (üheksa tuhat) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.05.2010a., s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 8700 (kaheksa tuhat seitsesada) krooni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.T-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista M.T-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni.

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

2

SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „M.T 1-10-7791, rahaline karistus“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „M.T, 1-10-7791, menetluskulud“.

Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.05.2010a. kella 16.19 ajal x linnas x

tänaval maja nr x juures suunaga x tänava poole sõiduautot Mercedes-Benz

registreerimismärgiga x, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Kontrollimisel mõõdeti tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 seeria nr ARAF-0005 tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,38 mg/l, arvestades laiendmääramatust +/- 0,12 on lõplikuks tulemuseks 1,26 mg/l alkoholi, seega rikkus ta Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3¹ nõudeid.

Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. M.T on ennast kuriteo toimepanemises süüdi

tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole

ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. M.T on varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades M.T poolt tema

puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus

karistuse mõistmisel, et M.T on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema

poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et M.T-le tuleb määrata sanktsiooni keskmäära lähedane rahaline karistus.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 180 päevamäära, s.o 9000 krooni,

suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse

3 päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära

suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on

viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistatava

päevasissetulek on 50 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda

päevamääraks 180 krooni. Lisakaristusena võtta M.T-lt ära mootorsõiduki

juhtimisõigus kolmeks kuuks. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179

lg 1 p 2. Kohus mõistab sundraha välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus

põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 420 krooni.

Anu Tammeniit kohtunik