2-20-18409/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-20-18409 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.veebruar 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi

V. Z. hagi V. R. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja: V. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris xxx; e-post: xxx) Kohtuistung 09.veebruar 2021, osalesid hageja V. Z. ja tema tõlk - tütar V. Z. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. Z. hagi V. R. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada V. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja V. R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx. aastal Pärnu Maavalitsuses.

3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

V. Z. esitas 14.12.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse V. R. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt poolte abielu registreeriti Pärnu Maavalitsuses xx xx xxxx. Abielu lõppes 3 aastat tagasi, kostja elab teise naisega Soomes.

2-20-18409

Eesti perekonnaseisuametis ei ole võimalik lahutustoiminguid läbi viia, sest V. R. elukoht on välisriigis. 09.02.2021 kohtuistungil hageja jäi abielulahutuse nõude juurde: hageja ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi kostjaga kooselu jätkata, palub abielu lahutada. KOSTJA VASTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 395 alusel kohus lubas kostjal hagile vastata suuliselt 09.02.2021 kohtuistungil. Kostja 06.01.2021 kinnitas dokumentide kättesaamist, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud, et kohtusse ilmumist takistab mõjuv põhjus. Oma seisukohta lahutuse kohta kostja ei ole esitanud. Teadaoleval telefoninumbril (+xxxxxxxxxxxx) kohtul ei õnnestunud kostjaga ühendust saada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja taotlusel ja TsMS § 410 alusel kohus lahendas asja sisuliselt kohtuistungil kostja osavõtuta. Kostjale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei ole teatanud kohtuistungile tulemata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolust. Kohus, kuulanud ära hageja ning tutvunud hagiavaldusega, leiab, et V. Z. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS §-ide 64 ja 641 tulenevalt saab abielu nii perekonnaseisuasutuses kui notari juures lahutada üksnes poolte ühise avalduse alusel. Perekonnaseisuasutuses lahutamiseks peab lisaks olema mõlema abikaasa elukoht Eestis. Kostja elukoht on Soomes, hageja on esile toonud, et ka kostja soovib lahutust, kuid tal ei ole olnud raha vajalike kulude maksmiseks. Seetõttu ei ole pooltel võimalik abielu lahutada perekonnaseisuasutuses ning põhjendatud on abielu lahutamise hagi esitamine kohtule.

3. Kohus on hagi menetlusse võtmisel pooltele selgitanud, et Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, 27.november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 3 lõikes 1(a) sätestatu alusel on hagejal õigus esitada abielulahutuse hagi enda elukoha järgsele Eesti Vabariigi kohtule, kuna abielu sõlmiti Eesti Vabariigis, siin oli abikaasade ühine elukoht ja hageja elab siin.

4. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Esitatud tõendite kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses. Abielust lapsi sündinud ei ole. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et poolte abielulised suhtes lõppesid kolm aastat tagasi, praegu abikaasa elab teise naisega Soomes. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 2019.a maikuust registreeritud aadress Soome Vabariigis. 27.02.2017 – 01.01.2019 oli kostja elukoht registris kohaliku omavalitsuse täpsusega Pärnu linn. See kinnitab hageja väiteid, et kostja elab juba kolm aastat Soomes. Hageja leiab, et abielu on pöördumatult lõppenud, hageja abielulise kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. Pooled on elanud lahus rohkem kui 2 aastat, kostja alaline elukoht on välisriigis, hageja väidetel on kostjal ka uus pere. Kuna kumbki pool ei ole avaldanud soovi leppida, hageja abielu taastamist võimalikuks ei pea, siis ei ole poolte lepitamine ei ole võimalik. Abielu taastamiseks PKS § 67 lg

3 alusel leppimisaja andmine ei annaks tulemust ega ole mõistlik.

2-20-18409

5. Kõige eeltoodu alusel on kohus jõudnud veendumusele, et V. Z. ja V. R. abielu (mis on nendevaheline teine abielu) on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada. PKS § 66 p 2 järgi kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus

6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks asjas on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp Kohtunik