1-17-7441/177 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-7441

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2021, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-7441 (16230104826)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Aleksei Galotini vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Aleksei Galotin (isikukood 37302272232; viibimiskoht

Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 20.04.2017 ja lõpp 20.10.2021

Kaitsja

Valeryi Gimaev

Kohtuistungi toimumise aeg 09.02.2021

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Aleksei Galotin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Aleksei Galotinilt menetluskuluna riigituludesse 76

(seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta

jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99919700018821. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1-17-7441

2

1. Viru Vangla esitas 04.02.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Galotini

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. A. Galotin tunnistati süüdi Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2019 otsusega KarS § 199 lg 2

p-de 7, 8, 9 ja KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 4 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel

karistati teda vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. Karistusaja algust arvestati alates A. Galotini

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 20.04.2017.

3. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, nimetades teda

väheohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. Isik

on sooritanud tegusid, mille tagajärjeks on olnud materiaalsed kahjud (nt vargus, kelmus) või

kahjud, mis ei ole põhjustanud vigastusi (nt elatise mitte maksmine, asja omavoliline

kasutamine). Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus 68%.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab A. Galotini tingimisi enne tähtaega

vabastada, määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 20.10.2021.

Lisaks tuleb A. Galotinile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 1, 21 ja 4 ettenähtud kohustused.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab A.

Galotini ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Süüdimõistetu A. Galotin palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta selgitas, et

kui ta pääseb vabadusse, siis hakkab ta elama nagu korralik kodanik – jätkab tööl käimist ning

asub tasuma oma võlgu, kuna neid on tal palju. Distsiplinaarkaristuse kohta märkis A.

Galotin, et neil on avavanglas võimalus poes käia ning ta käis Maximas, kus pani ostukorvi ka

likööriga kompvekke, mille hinnaks oli 1 euro ning tagasi tulles ütles valvur, et tegemist on

alkoholi sisaldavate komvekkidega. A. Galotin arvas, et tegelikult tal alkoholiprobleeme ei

esine kuigi võib praegu küll tarvitada, kas siis pidudel või vahepeal, kuid sageli ikkagi mitte.

Mh oli ta seisukohal, et suudab täita kõiki kohustusi, mida kohus talle määrab, sh kohustust

mitte tarvitada alkoholi. Lisaks märkis A. Galotin, et läbis vanglas AA teenuse ning

kriminaakorras karistatud isikutega ta ei suhtle.

7. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et A. Galotinit tuleb käsitleda kui isikut, kes on esimest

korda kriminaalkorras karistatud. Iseloomustuses on kirjas, et A. Galotin on 6-l korral

kriminaalkorras karistatud, kuid 5 neist on siiski arhiveeritud. Samuti, mis puudutab Rootsi

karistust, siis ka seda ei saa käesoleva taotluse läbivaatamisel arvestada, kuna Riigikohus on

öelnud, et neid EL otsuseid saab arvestada ainult siis, kui need on saadetud rahvusvahelise

taotluse raames. Iseloomustusest nähtub, et A. Galotin kannab karistust avavangla osakonnas

ning käib tööl väljaspool vanglat. Seega karistuse kandmise katmine vangistuse näol on

muutunud formaalsuseks, kuna enam aega viibib ta vabaduses. Vanglas Galotin on aktiivselt

tegelenud enda valmistamisega asuda seaduskuulekale teele, ta on omandanud eriala, läbinud

sotsiaalprogrammi „Elusviisitreening“ ja avavanglas viibimine näitabki seda, et isik on

muutunud ja asunud õiguskuulekale teele. Tõsi küll, et teda on vangistuses karistatud ühel

korral distsiplinaarkorras, kuid kaitsja leiab, et see distsiplinaarrikkumine ei ole suur.

Ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed samamoodi räägivad A. Galotini

ennetähtaegse vabastamise kasuks. Galotinil on võimalus jätkata tööd samas ettevõttes, kus ta

praegu töötab ning tal on vabanedes olemas elukoht.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu

ja tema kaitsja, leiab, et A. Galotinit ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1-17-7441

3

9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg,

mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda,

et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda

võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega

(RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

12. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Galotinile koostatud individuaalne täitmiskava,

millest

tulenevalt

läbis

ta

ajavahemikul

22.06.2020-20.08.2020

sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“. Kinnipeetav tegi järeldused, et tarbimine on otseses seoses kuritegudega,

tunnistab oma probleemi ja on valmis muutma oma eluviisi. A. Galotin on valmis otsima abi,

kui tekivad sõltuvusega seotud probleemid. Isik on motiveeritud kasutama saadud teadmisi ja

oskusi vabaduses. Perioodil 18.02.2020-28.09.2020 omandas ta xxx eriala I -V

kutsehariduskeskuses. A. Galotin töötas alates 07.10.2020 kuni 10.12.2020 xxx -ja xxx. Isik

käis Eesti Töötukassas 23.11.2020, kus registreeris end aktiivseks tööotsijaks, kuna A.

Galotin vormistati väljaspoole vanglat tööle, siis vajadus Eesti Töötukassas käimiseks

puudub. Alates 10.12.2020 on kinnipeetav A. Galotin lubatud väljaspool vanglat tööle H E

AS-i tähtajatu töölepinguga. 13.11.2020 viibis A. Galotin lühiajalisel väljasõidul kodus, mille

raames tugevdas suhteid emaga. Alates 14.09.2020 paikneb kinnipeetav Viru Vangla

Avavanglaosakonnas.

13. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Galotin on saanud ühel korral, s.o 30.11.2020

distsiplinaarkaristuse, põhjuseks keelatud eseme omamine. Kinnipeetav rikkus Vangla

sisekorraeeskirja § 641 p-st 7 tulenevat nõuet, kui tõi avavanglasse keelatud eseme, milleks oli

alkoholi sisaldav toode (Šokolaadikompvekid kirss Likööris). Isiku hea käitumine vanglas on

üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-

91-06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus aga täidetud ei ole. On igati positiivne, et A.

Galotin on osalenud sotsiaalprogrammis ja omandanud eriala. Lisaks on A. Galotin

vangistuses viibimise perioodil olnud hõivatud tööga. Kohus on seisukohal, et kahtlusteta

näitab töö tegemise soov ja valmisolek kinnipeetava valmisolekusse panustada ühiskonna

toimimisse läbi oma aktiivse tegevuse. Samas on distsiplinaarüleastumine märk sellest, et A.

Galotin ei ole suutnud viimaste kuude jooksul siiski alati reeglitele alluda.

Isiku elutingimused

1-17-7441

4

14. Vangla iseloomustusest tulenevalt elas A. Galotin enne vangistust xxx asuvas

ühiselamutüüpi majas, milles üüris tuba. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama

asuda aadressile xxx. Tegemist on ühiselamuga, kus osaliselt elavad ka kriminaalse

minevikuga isikud. Antud elamispind kuulub J M OÜ-le. J M OÜ andis oma nõusoleku isiku

elama asumiseks antud aadressile. A. Galotin on Eesti Vabariigi kodakondsusega ning omab

isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 13.08.2025.

15. A. Galotini iseloomustus näitab, et ta alustas alghariduse omandamist A koolis, õppis seal

kuni 3.klassini. Seejärel asus õppima K –J I. Põhihariduse omandas Rummu vanglas, Murru

vanglas on lõpetanud 10.klassi. Keskharidust ei oma ning riigikeelt ei valda. Varasema

vangistuse ajal Viru Vanglas 2014. aastal osales riigikeele A1 taseme õppes, kuid ei

sooritanud eksamit. 2018. aastal on Tallinna Vanglas osalenud inglise keele õppe algkursusel.

Käesoleva vangistuse ajal omandas keevitaja eriala. A. Galotin usub, et eriala annab talle

võimaluse lõpetada kuritegude toimepanemine. Vestlusel on väitnud, et puudulik haridus on

olnud tema elus takistuseks ja soodustanud ka kuritegelikku käitumist. Avavanglaosakonnas

soovib täiendada keevitaja eriala läbi Töötukassa.

16. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et A. Galotin ei töötanud enne

vangistust, teenis majanduslikku kasu kuritegelikul teel ning tal puudus legaalne sissetulek.

Kinnipeetav ei oma pikaajalist töökogemust, ent on teinud vahel juhutöid (mitteametlikud,

remonditööd). Väidab, et 2000. aastal töötas ametlikult M S M ühe kuu. Töölt lahkumise

põhjusena märgib madala töötasu. Töötamise registri 01.10.2020 väljavõttest nähtub, et isik ei

ole ametlikult töötanud. Ta tunnistab, et pole oma elus eriti töötanud ning on valdavalt

varastanud selleks, et raha saada. Kuriteo tulemusena on tekitanud kannatanutele olulist

varalist kahju. A. Galotini majanduslikku olukorda enne vangistust võib pidada halvaks, kuna

tal puudus igakuine kindel sissetulek, majanduslikku kasu teenis vaid varavastaseid

kuritegusid toime pannes. K-raha andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 6923,75 eurot.

Vabaduses ei ole olnud huvitatud nõuete täitmisest, kuritegude käigus saadud majanduslik

tulu kulus enamasti sõltuvuskäitumise rahuldamiseks - alkoholi ja narkootikumide

soetamiseks. Ise ei tunnista, et vajas raha eeltooduks, nimetab, et varastas, kuna oli vaja ära

elada. A. Galotini majanduslikku toimetulekut iseloomustab pidevate varavastaste kuritegude

toimepanemine. Vanglas on osalenud Töötukassa poolt läbi viidud karjäärinõustamisel. Alates

10.12.2020 on isik vormistatud tööle väljaspoole vanglat H E AS-i, kuhu ta plaanib tööle

asuda ka peale ennetähtaegset vabanemist, mida kinnitab ka H E AS personali juht. Hetkel on

isik tööle vormistatud tähtajatu lepinguga, katseajaga neli kuud.

17. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka

negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht ühiselamu näol, mis on

käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha

puudumisel

pole

võimalik

kohaldada

ennetähtaegsel

vabastamisel

obligatoorset

käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2017 määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 12-20).

Ka on H E AS garanteerinud A. Galotinile vabanemisel töökoha, mis toob kaasa igakuise

sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Töökoha ja sissetuleku olemasolu maandab

mingil määral uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteod pani ta muuhulgas toime

materiaalse kasu saamiseks, kuid tuleb arvestada ka asjaolusid, et isikul on tasumata rahalisi

kohustusi pea 7000 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses

negatiivselt mõjutama. Sellest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused, mis

soodustavad uue kuriteo toimepanemise riski majanduslike raskuste leevendamiseks.

Negatiivsena toob kohus välja ka asjaolu, et A. Galotin ei ole näidanud ülemäära suurt huvi

riigikeele omandamise vastu.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

1-17-7441

5

18. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

19. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Galotin on varasemalt kuuel korral

kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab viiendat korda (sh üks vangistus

Rootsis). Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristus,

mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad

arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks A. Galotini

vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu

ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr

1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).

20. Nagu eelpool märgitud, on kinnipeetaval üks kehtiv kriminaalkaristus. A. Galotin kannab

käesolevat karistust süstemaatiliste varguste ja elamiseks kasutatavasse ruumi omavolilise

sissetungi katse ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest. Kohtuotsusest nr 1-17-7441 nähtub,

et kinnipeetav mõisteti süüdi üheksas erinevas varguse episoodis, mis oli sooritatud alates

2016. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta aprillini ehk vaid ligikaudu poole aasta jooksul. Antud

vargused oli toime pandud grupi poolt sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Kuriteo

episoodid olid toime pandud ettekavatsetult. Soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid

(alkoholi ja narkootikumide tarvitamine), majanduslikud probleemid ja puudulik

probleemilahendusoskus.

21. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et meditsiiniosakonna info kohaselt Tallinna

Vanglast saabudes kinnipeetaval väliseid joobe tunnuseid ei esinenud. Küll on aga A.

Galotinil diagnoositud xxx (anamneesis). Enne vangistust tarvitas igapäevaselt peamiselt

kokaiini ja kanepit, lisaks erinevaid tablette (suukaudselt). Esimest korda tarvitas

narkootikume (kanep) 14-aastaselt. Tunnistab narkootikumidest saadud üledoosi. Ei ole

kunagi viibinud võõrutusravil. Eelnevalt on kinnipeetav tunnistanud narkootikumide

tarvitamist (kokaiini ja kanepit) koos alkoholiga. Viimane tarvitamine oli veebruaris 2017.

Isik möönab, et varastas selleks, et saada raha narkootikumide soetamiseks. Varasemalt on

vestlusel väitnud, et on mõistnud narkootikumide tarvitamisest loobumise olulisust, kuid

siiski on jätkanud narkootikumide tarbimist ja kuritegude toime panemist. Narkootikumide

tarvitamise sagedust hinnates alahindab isik tugevasti oma sõltuvuskäitumist. Kinnipeetav

väidab, et proovis kanepit igakuiselt umbes 10 korda kuus ja kokaiini igal nädalavahetusel. A.

Galotin ei suuda aru saada, et tema narkootikumise tarvitamise sagedus viitab sõltuvusele,

mitte proovimisele. Iseloomustuse kohaselt puuduvad faktilised andmed selle kohta, et

viimase kuriteo toimepanemise ajal oleks A. Galotin olnud alkoholijoobes. Kinnipeetav

tunnistab, et joob õlut, viina ja brändit ning väidetavalt vaid tähtpäevadel. Ametniku

hinnangul ei ole kinnipeetava väide usutav, kuna on vähe tõenäoline, et kinnipeetav sooritab

kuritegusid vaid tähtpäevadel. Samuti on A. Galotin tunnistanud, et sooritas varavastaseid

kuritegusid muuhulgas ka selleks, et alkoholi ostmiseks raha hankida. Alkoholi tarvitamisest

tingitud vägivaldset käitumist ei ole fikseeritud. A. Galotini arvates tarvitas ta alkoholi nii

ammu aega tagasi, et sellega probleemi ei esine. Kinnipeetav ei suutnud varasemalt aru saada,

kuidas alkoholi tarvitamine mõjutab tema käitumist ja igapäevast tegevust. Samuti ei suutnud

ta mõista alkoholi kuritarvitamise tagajärgi ja ohtlikkust. Ajavahemikul 22.06.2020-

20.08.2020 läbis A. Galotin sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija hinnangul on isik

teinud järeldused, et tarbimine on otseses seoses kuritegudega, tunnistab oma probleemi ja on

muutma enda eluviisi. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.

22. Vangla iseloomustuse kohaselt väljendub kinnipeetava mõningane impulsiivne käitumine

korduvates seaduserikkumistes samalaadsete kuritegude toimepanemises. A. Galotin suudab

planeerida oma kuritegelikku käitumist vastavalt plaanile, mis on eelnevalt kuriteokaaslastega

kokku lepitud. On võimeline oma eesmärkide saavutamiseks kuritegusid toime panema ja ei

pea oma käitumist taunitavaks. Otsuste tegemisel ei ole võimalik täheldada emotsionaalsust

1-17-7441

6

või mõtlematust. Majandusliku kasu saamine on A. Galotini jaoks üles kaalunud hilisema

võimaliku tagajärje, milleks on süüdimõistmine kohtus ja vangistus. A. Galotin teadvustab

oma probleemi, mis seisneb kuritegelikul viisil majandusliku kasu saamises. Tulevikuks on

seadnud eesmärgiks täiendada keevitaja eriala ja seejärel asuda tööle keevitajana. Käesolevalt

on kinnipeetav vanglas olles omandanud keevitaja eriala. Kinnipeetav on näidanud, et ta

püüdleb oma eesmärkide poole. Vangla hinnangul väljenduvad kuritegelikud hoiakud A.

Galotini suhtumises enda toimepandud kuritegudesse. A. Galotinil on käesolevaks ajaks

väljakujunenud harjumus elatuda kuritegevusega saadud tulust. Seda harjumust on

süvendanud kriminaalse taustaga isikutega pidev suhtlemine ja koos kuritegude

toimepanemine.

23. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest A. Galotiniga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et

peamiseks probleemiks, mis muudab A. Galotini kuritegelikult ohtlikuks, on raske

finantsolukord ja sõltuvusprobleemid. A. Galotin on möönnud, et pani varguseid toime

selleks, et saada raha narkootikumide soetamiseks. Sõltuvusprobleeme kinnipeetav aga selgelt

alahindab. A. Galotini seisukohtadest kohtus saab järeldada, et tema arvates on alkoholist

loobumine üksnes otsustamise küsimus. Ei saa välistada, et mõni kindla iseloomuga ja selge

motivatsiooniga inimene, kes on oma senise käitumisega tõestanud, et on võimeline tegema

puhtalt tahtejõu najal kardinaalseid elumuutusi, oleks tõesti võimeline lihtsalt otsustama

alkoholist loobumist, aga miski A. Galotini andmetes ei viita sellele, et just tema on selline

isiksus. Käesolevalt ei saa välistada, et probleemide/raskuste ilmnemisel, leiab A. Galotin taas

tee sõltuvusainete juurde, mis omakorda viib õigusrikkumiste toimepanemiseni. Seda

süvendab kohtu hinnangul ka asjaolu, et A. Galotini õlul lasub suur võlgnevus, mis raskendab

vabaduses seaduslikul teel teenitud vahendite arvelt toimetulekut.

24. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et vabanedes võib A. Galotin pöörduda oma endise

elustiili juurde ning hakata taas tarvitama sõltuvusaineid, mis suurendavad uute kuritegude

toimepanemise tõenäosust. Nimetatut mõjutab kohtu arvamusel ka asjaolu, et A. Galotini

vabanemisjärgseks elukohaks oleks ühiselamu. Selline elukoht ei soosi kohtu hinnangul

süüdimõistetu edasist õiguskuulekust. Ühiselamu on eelkõige selliseks kohaks, kus elavad

teiste elukohtade puudumisel vangistusest vabanenud isikud, sh ka sõltlased, kes võivad

üksteisele soovimatut negatiivset mõju avaldada. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et

meditsiiniosakonna andmetel on A. Galotinil diagnoositud xxx. Ühiselamusse elama asumine

tõstab kohtu hinnangul riski, et A. Galotin asub taas sõltuvusaineid tarvitama ning see

omakorda tõstab uute õigusrikkumiste tõenäosust. Lisaks ei saa kohus jätta märkimata

asjaolu, et A. Galotini käitumine pole olnud vanglas üheselt õiguskuulekas – nii omab ta üht

distsiplinaarkaristust keelatud eseme omamise eest. Neid asjaolusid arvestades poleks

ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt.

25. Küll aga ei jäta kohus tähelepanuta A. Galotini pingutusi (vanglas töötamine, eriala

omandamine, sotsiaalprogrammis osalemine ning kindla töökoha olemasolu) ning hindab neid

kiiduväärseks, kuid on siiski seisukohal, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu

ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul on vara olla veendunud A. Galotini

valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema

poolt toime pandud kuriteod ja sõltuvusprobleemid ning lisaks ka vangistuse kestel saadud

distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses

on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, sest nimetatu näitab

seda, et süüdimõistetu on mõistnud seda, et tuleb püüelda õiguskuuleka käitumise suunas.

26. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata arvukatele A. Galotini vabanemist

toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse

kahtluse alla seavad ja toovad kaasa järelmi, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises

1-17-7441

7

õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt

vabastada. Kohtu hinnangul vääriks süüdimõistetu käesoleval juhul kohtu poolset usaldust

kanda karistus ära teistel tingimustel siis, kui tema käitumisele vanglas poleks võimalik

mingeid etteheiteid teha. Käesoleval juhul ei võimalda aga kehtiv distsiplinaarkaristus kohtul

öelda, et süüdimõistetu puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ning põhjendatud on tema

ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine.

27. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei

ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende

argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Seda, et vangla

ohuhinnang (antud juhul märgitud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 68%)

on sisutühi ja ebausaldusväärne, on põhjendatud juba Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018

määruses. Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 on nimetatud ammendavalt põhjused,

miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Nii

pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja

missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub

uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul

võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.

28. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Galotini kaitsjana määratud korras kaitsja V.

Gimaev. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 76,80 eurot. Vastavalt KrMS

§ 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu A. Galotinilt välja mõista. Kohus leiab, et A.

Galotinile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta

mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Galotini vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik