2-21-1725/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-1725

Tsiviilasi

E. N. hagi E. V. J. kaudu vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. N.; isikukood XXX; viibimiskoht XXX.

Kostja: E. V. J. kaudu; registrikood XXX; asukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta E. N. hagi E. V. J. kaudu vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud E. N. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

E. N. (hageja) esitas 3. veebruaril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi E. V. J. kaudu

(kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju

hüvitise 1000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt rikkus XXX ajavahemikul 1. september 2020 kuni 23. oktoober 2020

hageja õigust lahtioleku ajale, milleks on päevas ette nähtud neli tundi. Mõne nädala vältel jäi

ajast puudu isegi 10 tundi, mis tähendab kaks ja pool päeva vabalt liikumist eluosakonna

piirides. XXX vabandas, ent hageja hinnangul ei ole see piisav. Hageja soovib kahju hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja soovib, et XXX hüvitaks talle kahju, mis tekkis seetõttu, et hagejal ei olnud võimalik

vangla eluosakonna piirides vabalt liikuda päevas selleks ettenähtud aja jooksul.

Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme

kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Kohtu pädevuse määramiseks tuleb seega tuvastada, kas kinnipeetava

vanglasisese liikumise üle otsustamisel tekib kinnipeetava ja vangla vahel eraõiguslik või

avalik-õiguslik suhe.

Vangla on vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev

valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses

sätestatud korras. Vangistust viib VangS § 1051 lg 1 järgi täide vanglateenistus.

Kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole

Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 vangla sisekorraeeskiri (edaspidi: vangla

sisekorraeeskiri) § 8 lg 1 kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava

tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras

selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema

vähemalt neli tundi. Taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetaval võib vangla

sisekorraeeskirja § 8 lg 11 järgi oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olla vähem

kui neli tundi päevas. Sellisel juhul peab sellist ettenähtud vaba aega nädalas olema keskmiselt

vähemalt neli tundi päeva kohta. Kinnipeetava päevakava ja vaba aja veetmise võimalused

sätestatakse VangS § 105 lg 21 p 2 ja 4 järgi ka vangla kodukorras. Vangla kodukorra kinnitab

VangS § 105 lg 3 järgi vangla direktor.

Kinnipeetava vanglasisest liikumist, sh kinnipeetavale vaba aja andmist, saavad eeltoodust

tulenevalt lubada või piirata vanglateenistuse ametnikud. Eraõiguslik isik ei saa seda teha.

Kinnipeetava vanglasisese liikumise lubamisel või piiramisel tekib kinnipeetava ja vangla vahel

seega alluvussuhe, milles vanglateenistuse ametnik ehk avaliku võimu kandja teostab avalikku

võimu. Vanglateenistuse ametnik teostab kinnipeetava vanglasisese liikumise üle otsustamisel

avalikku võimu avalik-õiguslike normide, so vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 ja 11 ning vangla

kodukorra alusel. Tegemist on seega avalik-õigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused

kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus.

Kahju, mis tekkis seetõttu, et hageja ei saanud vanglas piisavalt liikuda, tuleneb seega

avalik-õiguslikust suhtest. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevat kahju hüvitamise nõuet tuleb

riigivastutuse seaduse § 7 ja § 17 lg 1 ning VangS § 11 lg 8 järgi arutada haldus-, mitte

maakohtus. XXX viitas oma 5. jaanuari 2021 vastuses samuti, et kahju hüvitise saamiseks tuleb

pöörduda halduskohtu poole.

Tartu Maakohus ei ole pädev kohus. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse

võtmata. Hagejal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik