3-20-945/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-945

Haldusasi

QQ, GG ja CC kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse

28.01.2020 korralduse nr 72 ning 28.04.2020 korralduse

nr 399 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr

2012271/12547 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – QQ, GG ja CC

Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Anti Pärtel

Kolmandad isikud – HH ja RR

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindaja Kelli

Varov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.08.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

QQ, GG ja CC apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 26.01.2021

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde HH ja RR 15.10.2020 seisukoha lisa 2 ja tagastada selle seisukoha

lisa 1.

2. Jätta QQ, GG ja CC apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

11.08.2020 otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-945

2(9)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. QQ ja GG kaasomandis on Lääne-Harju vallas Laulasmaa külas asuv Rahuranna tee 8

kinnistu (registriosa nr 14478502, katastritunnus 29501:007:1858). CC-le kuulub Rahuranna

tee 6 kinnistu (registriosa nr 13116602, katastritunnus 29501:007:1859). Mõlemad kinnistud on

hoonestatud ning piirnevad HH-le ja RR-le kuuluva hoonestamata Metsalinnu maaüksusega

(registriosa nr 10778202, katastritunnus 29501:007:1073; sihtotstarve maatulundusmaa;

Metsalinnu kinnistu). QQ, GG ja CC kaasomandis on ka Rahuranna tee 6a kinnistu

(katastritunnus 29501:007:1861), millel asub Rahuranna tee 6 ja 8 kinnistuid veega varustav

puurkaev.

2. HH esitas Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse kooskõlastada puurkaevu asukoht

Metsalinnu kinnistul (kasutamise otstarve on tarbeveevõtt u 6 inimese tarbeks, kavandatav

veevõtt kuni 1 m3 ööpäevas).

3. Lääne-Harju Vallavalitsus kooskõlastas puurkaevu asukoha 28.01.2020 korraldusega nr

72, võttes arvesse ehitusseadustiku (EhS) § 124 lg-id 2 ja 3, Lääne-Harju Vallavolikogu

30.09.2019 määrust nr 16 „Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2019–2030“ (ÜVK kava) ja asjaolu, et Metsalinnu kinnistu ei asu ühisveevarustuse

teeninduspiirkonnas.

4. Metsalinnu kinnistu omanike volitusel esitati 02.04.2020 Lääne-Harju Vallavalitsusele

taotlus anda ehitusluba puurkaevu rajamiseks.

5. Keskkonnaamet kooskõlastas 22.04.2020 ehitusloa eelnõu.

6. Lääne-Harju Vallavalitsus andis 28.04.2020 korraldusega nr 399 (allkirjastatud

29.04.2020) ehitusloa nr 2012271/12547 Metsalinnu kinnistule puurkaevu rajamiseks

kooskõlas OÜ RK Keila Puurtööd koostatud projektiga (töö nr 692-20). Puurkaevu planeeritav

sügavus on 20 m.

7. Lääne-Harju Vallavalitsus algatas 22.06.2020 korraldusega nr 612 mh Metsalinnu kinnistut

hõlmava detailplaneeringu.

8. QQ, GG ja CC esitasid Tallinna Halduskohtule 19.05.2020 kaebuse korralduse nr 72 ning

korralduse nr 399 ja selle alusel väljastatud ehitusloa tühistamiseks.

Puurkaevu rajamine ei ole kooskõlas keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega nr 43 „Nõuded

salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,

rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või

kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja

salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja

3-20-945

3(9)

salvkaevu lammutamise teatise vormid“ (määrus nr 43) ning loob kaebajate kinnistuid olme- ja

joogiveega varustava puurkaevu vee saastumise ohu. Sellist ohtu kinnitab riiklikult tunnustatud

eksperdi Mart Poola arvamus (töö nr 20-404/2020). Kaebajate puurkaev asub Metsalinnu

kinnistu piiri lähedal planeeritavast puurkaevust ja mahutitest allavoolu. Ehitusprojektis ei ole

hinnatud mõju kaebajate kinnistutele ning kaebajaid ei ole kaasatud ehitusloa menetlusse.

Ehitusloa väljastamine eeldas detailplaneeringu kehtestamist. Puurkaev on hiljem püstitatava ja

detailplaneeringu kehtestamist nõudva elamu teenindamiseks vajalik tehnorajatis, mis tuleb

planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 4 järgi lahendada detailplaneeringus. Detailplaneeringu

menetluse käigus saab õiglaselt ja terviklikult kaaluda kõikide puudutatud isikute huve. Mh on

vaja kaaluda, kuidas tagada Metsalinnu kinnistut läbiva väljakujunenud raja jätkuv vaba

kasutamine (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 3), sest ehitusloa alusel

ehitatavad rajatised (puurkaev ja mahutid) püstitatakse just nimetatud rajale. Vastustaja oleks

pidanud ehitusloa andmisest keelduma EhS § 44 p-de 1, 3, 4, 5 ja 10 alusel.

Pärast kaebuse esitamist on algatatud Metsalinnu kinnistu detailplaneering, mille

dokumentidest ilmnevad vaidlusaluse puurkaevu tootlikkuse kohta teistsugused andmed kui

need, mille alusel anti ehitusluba. Ehitusloa-kohane puurkaev ei suuda varustada teenindatavaid

kinnistuid vajalikul hulgal tuletõrjeveega. Kui kolmandad isikud asuvad Metsalinnu kinnistule

püstitatud väikeehitises kasutama vaidlusalusest puurkaevust saadavat vett, tekib ka reovesi,

mille käitlemise küsimus on lahendamata, samas kui lihtsalt loodusesse lastes see ilmselgelt

reostab nii kaebajate kui ka teisi kaeve. Reovee küsimust ei saa käsitada isoleeritult.

9. Lääne-Harju vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Keskkonnaamet kooskõlastas puurkaevu projekti tingimusteta ega nõudnud täiendavate

uuringute tegemist. Puurkaevu projekt vastab kõigile määruse nr 43 §-s 7 sätestatud nõuetele,

kehtiv üldplaneering ega Metsalinnu kinnistu sihtotstarve ei välista sellise puurkaevu rajamist.

Puurkaevu asukoha kooskõlastamisel on detailplaneeringul oluline tähtsus juhul, kui sellega on

ette nähtud kinnistule või kinnistutele veevarustuse rajamine mõnest muust piirkonna ühisest

puurkaevust. Praegusel juhul puudusid selliseid planeeringud. Puurkaev ei ole rajatis, millele

ehitusloa andmine eeldaks detailplaneeringu koostamist ka siis, kui see soovitakse rajada

detailplaneeringu kohustusega alale. PlanS § 126 lg-st 1 ei saa järeldada, et mõnda seal loetletud

tegevust ei ole võimalik lahendada detailplaneeringuta.

Vaidlusaluse projekti koostamisel on kaebajate puurkaevu olemasoluga arvestatud – see on

kantud projektile lisatud kaardile, nagu määruse nr 43 § 7 lg 1 p 7 ette näeb. Metsalinnu

maaüksusele projekteeritud puurkaevu hooldusala ei ulatu kaebajate kinnistutele. Puurkaevu

projektile lisatud asukohaplaanil kajastatud muud rajatised peale puurkaevu (reoveemahutid ja

planeeritud tulekustutusvee mahuti) ei ole vaidlusaluste haldusaktide esemeks. Puurkaevu

rajamine ei tekita negatiivset mõju kaebajate kinnistutele.

10. HH ja RR palusid jätta kaebus rahuldamata.

Puurkaevu rajamine vastab määruse nr 43 nõuetele ega ei loo ohtu kaebajate puurkaevu

saastumiseks. Kaebajate tellitud hinnangu järeldused ei ole asjakohased. Puurkaevu asukoht on

kooskõlas EhS §-s 124 sätestatud tingimustega, kuna see on paigutatud võimalikult kaugele

kaebajate puurkaevust ja samal ajal ka maanteest. Keskkonnaamet on ehitusloa kooskõlastanud.

Kolmandad isikud püstitavad esialgu Metsalinnu kinnistule umbes 20 m2 suuruse ehitusaluse

pindalaga väikehoone, mille rajamine ei eelda detailplaneeringut, ent selle hoone kasutamiseks

on vaja vett, milleks rajataksegi puurkaev. Puurkaevu rajamine ei eelda ühelgi juhul

detailplaneeringu koostamist. Kuna piirkonnas puudub tsentraalne veevarustus ja asustus on

hõre, siis on selles piirkonnas seni rajatud just 20 m sügavusi puurkaeve, millega tagatakse

3-20-945

4(9)

veevarustus ühele või kahele elamule (sh enne detailplaneeringu kehtestamist). Kuigi reovee

käitlemine pole vaidluse esemeks, ei ole kolmandatel isikutel kavas reovett maasse juhtida.

11. Keskkonnaamet leidis, et ehitusprojekt vastab määruse nr 43 nõuetele.

Metsalinnu kinnistu puurkaevu asukoha valikul on arvestatud piirkonna geoloogiliste ja

hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde

toiteala moodustamise võimalikkusega. Metsalinnu kinnistule ei jää ühtegi puurkaevu rajamist

takistavat objekti, selle kuja või sanitaarkaitseala. Ligikaudu 60 m planeeritavast puurkaevust

lõunas Rahuranna tee 6a kinnistul paikneva puurkaevu nr 52999 (kaebajate puurkaevu) kohta

on olemas keskkonnaregistris info veeanalüüsi akti kohta, mille kohaselt vastavad vee näitajad

joogivee nõuetele, v.a mangaan ning raud, ent kaevudes kasutatakse nende ainete sisalduse

vähendamiseks vastavaid filtreid. Vaidlusaluse puurkaevu projekti koostamisel on arvestatud,

et kvaternaari põhjaveekiht tagab olme-joogivee varustuseks vajaliku veekoguse 1 m3 ööpäevas,

kuid vajalik võib olla veetöötlus, et vesi vastaks kõigi näitajate poolest joogivee kvaliteedile.

Puurkaevu eeldatavat tootlikkust hinnatakse lähimate puurkaevude proovipumpamisel saadud

andmete põhjal ning kuna projekteeritud puurkaevu tootlikuseks hinnati projektis 0,3 l/s,

veevajadus on aga maksimaalselt 1 m3 ööpäevas ehk 0,01 l/s, siis ei avalda Metsalinnu

kinnistule

rajatavast

puurkaevust

vee

tarbimine

põhjaveekihile

negatiivset

mõju.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole rajatava puurkaevu hooldusalal veeseaduse § 154 lg 5

kohaseid keelatud tegevusi, samuti ei ole rajatavast puurkaevust 200 m ulatuses ohtlike

kemikaale ja väetisehoidlaid.

12. Tallinna Halduskohus jättis 11.08.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Puurkaevu rajamiseks ei olnud vaja detailplaneeringut. PlanS § 125 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab

detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneeringu koostama hoonete püstitamiseks või

enam kui 33% võrra laiendamiseks või olulise avaliku huviga rajatise või olulise ruumise

mõjuga ehitise ehitamiseks. Puurkaev ei kuulu ühessegi nimetatud kategooriasse. PlanS § 126

eesmärk ei ole PlanS §-s 125 sätestatud detailplaneeringu kohustuse ulatuse laiendamine, vaid

detailplaneeringuga lahendamisele kuuluvate küsimuste täpsustamine olukordades, kus

detailplaneeringu koostamine on PlanS § 125 järgi kohustuslik. PlanS §-de 125 ja 126

koosmõjust ei saa teha järeldust, et elamu funktsionaalseks kasutamiseks mõeldud tehnorajatise

rajamine eeldab detailplaneeringut tulenevalt sellest, et detailplaneering on nõutav elamu

püstitamiseks.

Puurkaevu rajamise õiguslik lubatavus ei sõltu selle tulevasest kasutamisotstarbest.

Vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatav puurkaev ei määra etteulatuvalt ja siduvalt kindlaks mitte

ühtki tulevase detailplaneeringu tingimust ega anna kolmandatele isikutele tulevase krundi

ehitusõiguse kindlaksmääramisel mingisugust täiendavat õigust ega eelist. Puurkaevu rajamine

olukorras, kus tegelikult ei ole teada, kas üldse, millal või milline ehitusõigus Metsalinnu

kinnistule detailplaneeringuga antakse, on küll ebaloogiline, ent ei ole lubamatu ega vastuolus

planeerimise üldiste põhimõtetega. Võimalikud riskid jäävad kolmandate isikute kanda. Kui

detailplaneeringu menetluses ilmneb, et kavandatava elamu veega varustamine vaidlusalusest

(ja selleks ajaks juba rajatud) puurkaevust kahjustab keskkonda või naaberkinnistute omanike

huve ülemääraselt, tuleb selline planeeringulahendus kehtestamata jätta, ilma et kolmandad

isikud saaksid tugineda sellele, et puurkaev on rajatud õiguslikul alusel.

Eeltoodud asjaoludel ei ole vaja hinnata, millised võimalikud mõjud oleksid tulevikus

vaidlusaluse puurkaevu kaudu veega varustatava, Metsalinnu kinnistule rajatava elamu

kasutamisel. Need on elamu mõjud ning neid saab vältida krundi ehitusõiguse ja elamu

3-20-945

5(9)

ehitusloa väljastamisel, mitte puurkaevu mõjud, millega peaks arvestama puurkaevu ehitusloa

andmisel. Ükski õigusakt ei välista puurkaevu rajamist maatulundusmaa sihtotstarbega maale

ega sea sellise sihtotstarbega maale puurkaevu rajamise eelduseks puurkaevu vajalikkust just

maatulundusmaa sihtotstarbest lähtuva maakasutuse seisukohast. Järelikult ei puutu asjasse ka

Metsalinnu kinnistule tulevikus (võib-olla) rajatava elamu kasutamisega seotud reoveekäitlust

puudutavad asjaolud ega reovee- või tuletõrjeveemahutite asukoht. Vaidlusalune ehitusluba ei

anna õigust paigaldada selliseid mahuteid Metsalinnu kinnistule ega loo kolmandatele isikutele

õiguspärast ootust sellele, et tulevikus kehtestatakse detailplaneering ja antakse elamu

ehitusluba, kus on nende mahutite paiknemine ette nähtud nii, nagu need kajastuvad

vaidlusaluse puurkaevu projektis esitatud joonisel. Reo- ja tuletõrjevee mahutid ei ole projekti

ega vaidlustatud ehitusloa esemeks ning kajastuvad projektis pelgalt põhjusel, et projekteerija

on puurkaevu asukohaskeemina kasutanud detailplaneeringu eskiisjoonist. Ka kaebajate

viidatud asjaolu, et kaev on projekteeritud ilma reoveekäitluslahenduseta, ei puutu asjasse.

Puurkaevu rajamine ei eelda kanalisatsiooni- või reovee kogumise süsteemi samaaegset

projekteerimist. Kaevust saadava vee kasutamise tulemusena tekkiva reovee võimalikke

mõjusid ei saa pidada selle kaevu mõjudeks, millega kaevu rajamisel tuleks arvestada. Võimalik

reoveekahju Metsalinnu kinnistul ei sõltu – vähemalt seni, kuni seal kinnistul ei ole

detailplaneeringut nõudvat ehitist, – märkimisväärselt sellest, kas seal on vaidlusalune puurkaev

või tuuakse vesi sinna kohale mingisuguste mahutitega.

Vaidlusaluse puurkaevu mõju kaebajate kinnistul asuvale puurkaevule peab hindama

Keskkonnaamet puurkaevu ehitusprojektile kooskõlastust andes (EhS § 126 lg 2). EhS § 126 lg

3 p 2 kohaselt võib Keskkonnaamet kooskõlastamisest keelduda, kui puurkaevu asukoha valikul

ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase

sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega või

piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja -aukude mõjuraadiustega. Seega peab eeskätt

Keskkonnaamet kontrollima, kas puurkaevu rajamine on kooskõlas määruse nr 43 § 6 lg 1 p-ga

1, mille kohaselt tuleb puurkaevu ehitusprojekti koostamisel arvestada olemasolevate

puurkaevude või -aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või -augu toiteala, sanitaarkaitseala

või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ning nõuet,

et puurkaev ei tohi põhjustada põhjavee seisundi halvenemist ega avaldada negatiivset mõju

läheduses asuvatele puurkaevudele või -aukudele, salvkaevudele, maakasutusele ning

ökosüsteemidele. EhS §-s 126 sätestatud kooskõlastusmehhanismi eesmärk on kaasata

puurkaevu kui erilise ehitise ehitusloa menetlusse valdkonnaspetsiifilist teavet ja kogemust

omav asutus. Kohalik omavalitsus võib ehitusloa andmise otsustamisel kooskõlastamise aluseks

oleva hinnangu õigsust eeldada ega pea ise täiendavalt kontrollima projekti vastavust määruse

nr 43 § 6 lg 1 p-le 1. See ei tähenda, et kaebajad ei saaks põhimõtteliselt ehitusluba vaidlustada

argumendiga, et selle andmisel ei ole nende lähedalasuva kaevu ohutus tagatud, küll aga ei piisa

üldisest väitest, et projektis ei ole seda küsimust piisavalt käsitletud või projekti ja ehitusloa

pinnalt ei ole võimalik veenduda, et vaidlusaluse puurkaevu rajamine on kaebajate kinnistute

veevarustuse ja vee kvaliteedi seisukohast ohutu. Kui Keskkonnaamet on ehitusloa heaks

kiitnud, saaks kaebajate argument edukas olla juhul, kui oleks veenvalt ära näidatud, et

mingisugused olulised asjaolud on jäetud arvesse võtmata. Praegusel juhul ei ole see nii.

Kaebajad seavad puurkaevu rajamise kahtluse alla eeskätt seetõttu, et see puuritakse samale

sügavusele nagu Rahuranna tee 6a kinnistul olev kaebajate puurkaev ning see asub kaebajate

puurkaevust vaid umbes 60 m kaugusel. Kaebajate kaevu võib esiteks kahjustada see, et

põhjaveekihi varud ei ole piisavad juba olemasolevate ja vaidlusaluse kaevu teenindamiseks.

Keskkonnaameti selgituse järgi ei ole sellist ohtu: Metsalinnu kinnistule rajatava puurkaevu

veetarbimine ei avalda põhjaveekihile negatiivset mõju, kuna vaidlusaluse puurkaevu

tootlikkuseks on hinnatud 0,3 l/s ning tarbitavaks veevajaduseks maksimaalselt 1 m3 ööpäevas.

3-20-945

6(9)

Kaebajad ei ole esitanud ühtki argumenti, mis selle käsitluse ümber lükkaks või põhjendatult

kahtluse alla seaks. Ka kaebajate tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus on selles osas

üldsõnaline ega määratle, milles arvamuse andja nimetatud ohud konkreetselt seisnevad. Teine

ja põhjavee kvaliteedi kahjustamise seisukohast põhiline puurkaevu rajamisega seotud oht

seisneb selles, et selle kaevu kaudu võib põhjavette jõuda reostus. Selle ohu peavad aga

neutraliseerima eeskätt puurkaevu ehitus ning 10-meetrine hooldusala, kus suurema reostamise

ohuga tegevused ei ole lubatud. Kaebajad ei ole veenvalt näidanud, et puurkaevu rajamisel

projektis kirjeldatud ehituslikul meetodil ja seal nimetatud materjale kasutades võiks sattuda

puurkaevu kaudu põhjavette reostust. Keskkonnaamet on puurkaevu projekti ka selles osas

hinnanud. Kaebajate esitatud asjatundja arvamuses on osutatud sellele, et „[s]amast

põhjaveekihist vett ammutavad, lähestikku asuvad puurkaevud võivad põhjustada põhjavee

seisundi halvenemist“, kuid ei ole täpsustanud, milles võib halvenemine seisneda. Arvamuse

järelduse osas on märgitud, et „[u]ue puurkaevu ja reoveemahutite ning tuletõrjeveemahuti

rajamine töötava puurkaevu, PRK0052999, vahetusse lähedusse ohustab otseselt selle

puurkaevu normaalset toimimist ja suurendab põhjavee saastumise ohtu“. Seega ei ole

asjatundja piirdunud mitte üksnes puurkaevu võimalike mõjudega, vaid on arvesse võtnud ka

reovee- ja tuletõrjemahuti olemasolu, mille rajamiseks või kasutamiseks vaidlusalune

ehitusluba õigust ei anna.

Kaebajate tellitud asjatundja arvamuses on puurkaevu projektile õigesti ette heidetud

mittearvestamist Rahuranna tee 6a puurkaevuga. Määruse nr 43 § 7 lg 1 p 7 kohaselt peab

projekt sisaldama Eesti põhikaardi väljavõtet, millel on märgitud mh põhja-lõuna suund,

põhjaveevoolu suund, ning kavandatavast puurkaevust või -august ühe kilomeetri raadiuses

asuvad sama põhjaveekihti avavad puurkaevud ja -augud. Projekti lk-l 10 on toodud Metsalinnu

maaüksuse projekteeritavat puurkaevu ümbritsevate põhjaveehaarete kaart M 1:10000, kuhu on

kantud põhjavee eeldatud liikumise suund ja projekteeritava puurkaevu asukoht ning lisaks

kollaste või lillade ringide ja punaste kolmnurkade või rombidega tähistatud elemendid. Kaardi

juures ei ole legendi, ent visuaalne võrdlus Maa-ameti geoportaalis avalikult kättesaadava

katastriüksuste piire kajastava kaardiga veenab, et ükski neist ringi-, kolmnurga- või

rombikujulistest tähistest ei ole kantud Rahuranna tee 6a kinnistu asukohta. Ka projekti

seletuskirjast ei nähtu, et projekteerija oleks kaebajate kaevu silmas pidanud. See viga ei anna

siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Määruse nr 43 § 7 lg 1 p-s 7 nimetatud objektide

(reostusallikad, teised kaevud) näitamine puurkaevu projektis on vajalik selleks, et hinnata

projekti vastavust selle määruse § 6 lg 1 nõuetele. Hinnangu annab kooskõlastamise käigus

Keskkonnaamet. Kõigi õiguspäraselt rajatud puurkaevude asukohad on Keskkonnaametile

kättesaadavad keskkonnaregistri kaudu, seega ei olnud projekti puudustel määravat tähtsust.

Nõustuda ei saa seisukohaga, et kolmandad isikud on ehitusloa taotlemisel esitanud

valeandmeid ning ka Keskkonnaamet on lähtunud oma kooskõlastuse andmisel ekslikest

andmetest. Ehitusloa taotlusele lisatud projekt kajastab projekteeritud puurkaevu otstarvet ja

tarbimisvajadust õigesti. Asjaolu, et selle kaevu kasutama asumine kavandataval otstarbel

eeldab ehitise püstitamist, mis omakorda eeldab seda lubava detailplaneeringu kehtestamist, ei

tähenda taotluses valeandmete esitamist. Kolmandad isikud ei ole varjanud, et kaevu eesmärk

on hiljem ehitatava elamu veega varustamine.

Kaebajaid ei pidanud ehitusloa menetlusse kaasama. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus

ehitusloa andmise menetlusse vajadusel piirneva kinnisasja omaniku. Puurkaevu rajamise

võimalikkusele geoloogilistest ja hüdroloogilistest tingimustest ning lähedal asuvate kaevude

olemasolust lähtudes annab hinnangu Keskkonnaamet. Puurkaevu rajamiseks ehitusloa

andmisel tuleb menetlusse kaasata isikud, kelle õigusi puurkaev otseselt puudutab, eelkõige

3-20-945

7(9)

veehaarde piiranguvööndusse või hooldusalale jäävate kinnistute omanikud. Kaebajate

kinnistutele ei tulene vaidlusaluse puurkaevu rajamisest ühtki kasutuspiirangut.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. QQ, GG ja CC paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 11.08.2020 otsus ja

teha uus otsus, millega nende kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad varasemate seisukohtade

juurde ja rõhutavad järgmist.

Puurkaevu ehitusluba ei oleks tohtinud väljastada enne detailplaneeringu kehtestamist. Puudub

vaidlus, et Metsalinnu kinnistule (sihtotstarve maatulundusmaa) hoone püstitamine eeldab

detailplaneeringu

koostamist.

Asjakohast

detailplaneeringut

alles

menetletakse.

Detailplaneeringuga kavandatakse maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning mh Metsalinnu

kinnistu veega varustamine vaidlusalusest puurkaevust. Seega on puurkaev tehnorajatis, mis on

vajalik detailplaneeringu kohustusliku hoone toimimiseks ning peab PlanS § 126 lg 1 p 4 järgi

olema määratud detailplaneeringus. Kõnealusel puurkaevul ei ole muud eesmärki peale

rajatavate elamute veega varustamise. PlanS eelnõu seletuskirja järgi määratakse

detailplaneeringuga asukoht ja ehituslikud tingimused ehitistele, mis on vajalikud

detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste kasutamiseks; ala vaadeldakse tervikuna.

PlanS § 124 lg 2 järgi on detailplaneeringu eesmärk üldplaneeringu elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine ning see on lähiaastate ehitustegevuse alus.

Seega detailplaneeringu eesmärki ja sisu arvestades on halduskohtu tõlgendus ekslik.

Halduskohtu otsuse tulemusel saab enne detailplaneeringu kehtestamist rajada mitut kinnisasja

mõjutava puurkaevu, kuid selle mõjusid tuleks hinnata detailplaneeringu menetluses. Hiljem ei

ole puurkaevu asukohta enam võimalik nihutada, s.o üks detailplaneeringu menetlemisel

arutlusel olev element koos kaitsevööndiga on pöördumatult paigas. Sellega võib ohtu sattuda

kaebajate kaevu joogivee kvaliteet. Keskkonnaameti kooskõlastus, mida halduskohus pidas

piisavaks, lähtus puurkaevu projektis toodud puudulikest alusandmetest

14. Lääne-Harju vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus leidis õigesti, et detailplaneeringu koostamine enne puurkaevu ehitusloa andmist

ei olnud vajalik. Vastustaja lähtus määruse nr 43 nõuetest. Puurkaevu hooldusala on 10 m,

ulatudes vaid Laululinnu kinnistule ning selle omanikud on andnud nõusoleku puurkaevu

rajamiseks. Keskkonnaamet on puurkaevu rajamise kooskõlastanud, võttes arvesse kõiki

tähtsust omavaid asjaolusid. Negatiivseid mõjusid kaebajate kinnistutele ei teki.

Detailplaneeringus tuleks puurkaevu asukoht valida samadest asjaoludest lähtuvalt.

15. HH ja RR paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Metsalinna kinnistule on 2020. a juulis rajatud väikehoone, mida kasutatakse suvilana. Valla

ÜVK kava järgi ei rajata piirkonda ühisveevärki ja suvila veevarustuse tagamiseks ei ole muud

mõistlikku võimalust peale puurkaevu. Vaidlusaluse ehitusloa taotluses oli märgitud, et

puurkaev on vajalik suvila veega varustamiseks. Kui muud varianti ei teki, on plaanis kasutada

puurkaevu ka tulevikus detailplaneeringu kohustusliku hoone teenindamiseks. Puurkaevu

rajamine on kooskõlas määrusega nr 43. Puurkaev on paigutatud võimalikult kaugele kaebajate

puurkaevust ja samal ajal ka maanteest. Kaebajad on käimasolevas detailplaneeringu

menetluses esitanud vastuväiteid, kuid mitte puurkaevu asukoha kohta. Halduskohus leidis

õigesti, et ehitusloa võis anda ka enne detailplaneeringu kehtestamist. Mõistlik pole lähenemine,

et detailplaneering tuleks koostada iga üksiku PlanS § 126 lg-s 1 nimetatud ülesande jaoks (nt

haljastuse rajamine). Kaebajate väide, et puurkaevu rajamisega satub ohtu nende joogivee

3-20-945

8(9)

kvaliteet, ei vasta tõele. Keskkonnaamet on leidnud vastupidist. Kaebajate esitatud tellitud

eksperdihinnangu järeldused on halduskohus veenvalt ümber lükanud.

16. Keskkonnaamet selgitab, et tal puudus võimalus kooskõlastuse andmisest õiguspäraselt

keelduda.

Keskkonnaamet lähtus puurkaevu projekti kõrval ka keskkonnaregistri ning Maa-ameti

kaardirakendusest saadud andmetest. Projekt on kooskõlas määruse nr 43 nõuetega.

Detailplaneeringu puudumist ei saanud Keskkonnaamet arvesse võtta. Kooskõlastuse andmetel

arvestati ka kaebajate puurkaevuga, nagu ka kõigi teiste puurkaevudega, mis asusid 1 km

raadiuses. Kaebajate puurkaevule ei teki reostuse ohtu, sest see asub küll vaidlusalusest

puurkaevust ja mahutist allavoolu, kuid põhjavee suund on edela poole. Kuna vaidlusalusest

puurkaevust planeeritav veevõtt on väike ja puurkaev rajatakse kooskõlas määruse nr 43

nõuetega, ei avalda see negatiivset mõju kaebajate puurkaevule ega põhjaveele eeldusel, et

puurkaev on tehniliselt korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus jätab HKMS § 62 lg 2, § 185 lg 1 ja § 198 lg 3 alusel asja juurde võtmata

kolmandate isikute 15.10.2020 seisukoha lisa 1 (foto Metsalinnu kinnistule 2020. a suvel rajatud

ehitisest), kuid võtab asja juurde lisa 2 (taotlus puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks).

Toimikus on olemas foto Metsalinnu kinnistul asuvast ehitisest (kolmandate isikute 23.07.2020

seisukoha lisa 1) ja selle kohta apellatsioonimenetluses täiendavate tõendite esitamine ei ole

asja õigeks lahendamiseks vajalik. Puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotlus on osa

haldusasja toimikust, mille vastustaja oleks pidanud esitama halduskohtule (vt halduskohtu

20.05.2020 määruse resolutsiooni p 5), mistõttu on selle asja juurde võtmine põhjendatud.

18. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

19. Puurkaevu ehitusloa võis anda enne Metsalinnu kinnistut hõlmava detailplaneeringu

kehtestamist. Praeguses asjas ei ole tegemist ühegi PlanS § 125 lg-tes 1–3 nimetatud juhtumiga,

mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik.

PlanS § 126 näeb ette detailplaneeringuga lahendatavate küsimuste ringi olukorras, kus

detailplaneering tuleb koostada. PlanS § 126 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 nende koostoimes tuleneb, et

koostatavas detailplaneeringus tuleb määrata detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms küsimused. See

tagab, et detailplaneeringu kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat ala

tervikuna ega jäeta lahendamata neid aspekte, mis on nimetatud hoone(te) toimimiseks

vältimatult vajalikud. Sellega tekib kindlus, et detailplaneering on realiseeritav. Neist sätetest

ei saa aga tuletada täiendavat alust detailplaneeringu koostamiseks olukorras, kus soovitakse

ehitada üksnes tehnorajatist, mis PlanS § 125 järgi ei eelda detailplaneeringu koostamist.

Halduskohus selgitas õigesti ka seda, et puurkaevu rajamine maatulundusmaa sihtotstarbega

maale ei ole õigusaktidega keelatud, samuti on võimalik puurkaevu rajada selliste hoonete

teenindamiseks, mille püstitamiseks ei ole vaja eelnevalt koostada detailplaneeringut.

20. Vaidlusaluse puurkaevu rajamisel ei ole selle asukoht koostatavas Metsalinnu kinnistut

hõlmavas detailplaneeringus pöördumatult ära otsustatud. Detailplaneeringu ülesanne on luua

planeeringualale ruumiline terviklahendus (PlanS § 124 lg 2). Detailplaneering peab

tasakaalustama erinevaid huve (PlanS § 10, haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). See tähendab,

3-20-945

9(9)

et Metsalinnu kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb ühelt poolt arvestada ehitistega, mis

on planeeritaval kinnisasjal juba olemas. Samas on kaebajatel võimalik esitada

planeerimismenetluses oma arvamus ja vastuväited, sh seoses puurkaevu asukohaga, ning

detailplaneeringu kehtestajal on kohustus kaebajate seisukohti kaaluda ja vajadusel leida

puurkaevule alternatiivne asukoht (PlanS §-d 135–137). Kolmandad isikud peavad arvestama

võimalusega, et puurkaevu asukoha muutmine detailplaneeringu menetluse käigus võib neile

kaasa tuua täiendavaid kulusid.

21. Puudub mõistlik alus kahelda Keskkonnaameti seisukohas, et nad lähtusid puurkaevu

ehitusloa menetluses kooskõlastust andes ehitusprojekti kõrval ka keskkonnaregistri ja Maa-

ameti kaardirakenduse andmetest, sh võtsid arvesse kaebajate puurkaevu olemasolu.

Keskkonnaamet on kohtumenetluses põhjendanud oma kooskõlastuse aluseks olevat

seisukohta, et Metsalinnu kinnistule rajatavast puurkaevust ei teki kaebajate puurkaevu vee

reostumise ohtu – kaebajate puurkaev jääb küll Metsalinnu kinnistu puurkaevust allavoolu, kuid

põhjavee suund ei ole kaebajate puurkaevu poole. Halduskohus on piisavalt ja asjakohaselt

selgitanud, et kaebajad ei ole esitanud selliseid väiteid ja tõendeid, mis Keskkonnaameti

järeldused veenvalt ümber lükkaks.

22. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Otsus tehakse kaebajate kahjuks,

kuid teised menetlusosalised ei ole kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud

iga menetlusosalise enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)