2-20-15427/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15427

Kohtuasi

Osaühingu UNV Varahaldus avaldus hüpoteekidega

koormatud kinnisasja sundvalitsemisele määramiseks

ja valitseja nimetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

27.11.2020

avalduse

menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu UNV Varahaldus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Osaühing UNV Varahaldus (registrikood

12789412), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik

Entsik ja Liisi Kents

Puudutatud isik I AS K-MOST (registrikood 10066253),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Puudutatud

isik

II

OÜ

Bauschmidt

(pankrotis)

pankrotihaldur Andrias Palmits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.11.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu UNV

Varahaldus kanda.

4. AS K-MOST taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

rahuldada

osaliselt.

Määrata

AS

K-MOST

määruskaebusmenetluse

menetluskulude suuruseks 1275 eurot.

5. Välja mõista Osaühingult UNV Varahaldus AS K-MOST kasuks menetluskulu

1275 eurot.

2-20-15427

2

6. Osaühingul UNV Varahaldus tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (1275 eurot)

tasuda AS-le K-MOST viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing UNV Varahaldus (avaldaja) esitas 21.10.2020 Harju Maakohtule avalduse AS K-

MOST (puudutatud isik I) ja OÜ Bauschmidt (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Andrias

Palmitsa (avalduse esitamise ajal Veli Kraavi) (puudutatud isik II) vastu hüpoteekidega

koormatud kinnisasja sundvalitsemisele määramiseks ja valitseja nimetamiseks.

2. Avalduse kohaselt omandas avaldaja Luminor Bank AS-lt nõude võlgniku vastu summas

4 715 982,30 eurot. Luminor Bank AS loovutas avaldajale ka nõuet tagavad Harju maakonnas

Tallinnas Lasnamäe linnaosas Vesse tn 12 asuvat kinnisasja (registriosa nr 191501, kinnisasi)

koormavad hüpoteegid ja kommertspandi. Avaldaja on kantud kinnisasja koormavate

hüpoteekide osas uue hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse.

3. Harju Maakohtu 17.03.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-18963 kuulutati välja

võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Veli Kraavi. 04.12.2020 määrusega vabastas

maakohus senise pankrotihalduri ja nimetas pankrotihalduriks Andrias Palmitsa.

4. Avaldajal ei ole võlgniku pankrotimenetluses olnud võimalik võõrandada hüpoteekidega

koormatud kinnisasja, kuivõrd seda on takistanud puudutatud isiku I poolt 30.06.2017 võlgniku

vastu esitatud hagi võlgniku pankrotivarast vara välistamiseks ja vara väljaandmiseks. Harju

Maakohtu 03.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10074 kanti hagi tagamiseks

kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge võlgnikule kuuluvale Vesse tn 12 kinnisasjale

puudutatud isiku I kasuks. Harju Maakohtu 30.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10074

keelati hagi tagamiseks puudutatud isikul II pankrotimenetluses kinnisasja võõrandamise

korraldamine kuni kohtumenetluse lõpuni nimetatud tsiviilasjas.

5. Kinnisasi on hetkel puudutatud isiku I valduses ja kasutuses, kusjuures kogu kinnisasjaga

seotud üüri- ja renditulu omandavad avaldajale teadmata õiguslikul alusel puudutatud isik I

ning selle juhatuse liige ja tegelik kasusaaja BL. Kuivõrd hüpoteek ulatub kinnisasja viljadele

ning kinnisasjaga seotud rendi- ja üürinõuetele, siis ei oma puudutatud isik I ega BL mistahes

seadusest tulenevat õiguslikku alust omandada kinnisasjaga seoses laekuvat üüritulu.

6. Avaldaja kui hüpoteegipidaja seadusega tagatud õiguste ja vabaduste kaitseks on oluline

tagada, et kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu ei laekuks mitte puudutatud isikule I, vaid

erapooletuks isikuks oleva ametiisiku ametialasele kontole. Kinnisasi tuleb määrata

sundvalitsemisele ja nimetada valitseja põhjusel, et tagada kinnisasjaga seotud üüri- ja

2-20-15427

3

rendilaekumise säilimine ja sellega tagada hüpoteegipidaja seadusest tulenevate õiguste ja

vabaduste kaitse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus keeldus 27.11.2020 määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

8. Maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna avaldusega ei ole

avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 162 lg-st 1 tuleneb, et kinnisasja sundvalitsemise saab

määrata siis, kui kinnisasi on eelnevalt täitemenetluse raames arestitud. Seega sundvalitsemise

kohaldamise eeldus on see, et võlgniku vastu on alustatud mõne täitedokumendi alusel

täitemenetlust.

10. Avaldusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikute vastu oleks

alustatud täitemenetlust. Samuti ei nähtu, et kinnisasi oleks täitemenetluse raames arestitud.

Avaldusest nähtub, et 17.03.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18963 kuulutati välja võlgniku

pankrot ja käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-17-10074, milles

puudutatud isik I on esitanud hagi puudutatud isiku II vastu pankrotivarast vara välistamise ja

väljaandmise nõude. Tsiviilasjas nr 2-17-10074 toimuv puudutatud isikute vaheline

õigusvaidlus ei anna alust TMS § 162 lg 1 kohaldamiseks. Samuti ei anna eelnimetatud sätte

rakendamise võimalust ka pankrotiseadus. Seega on sundvalitsemise määramise eeldused

täitmata.

11. TMS § 164 lg 1 sätestab, et kohtumääruse alusel tehakse sundvalitsemise ja sundvalitseja

kohta kanne kinnistusraamatusse. TMS § 164 lg 2 kohaselt toimetab kohus täitemenetluse

osalistele ja kohtutäiturile kätte teate kinnisasja sundvalitsemisele määramisest pärast

sundvalitsemise kohta kinnistusraamatusse kande tegemist. Kuivõrd kohus on tsiviilasjas nr

2-17-10074 rahuldanud kinnisasjale keelumärke seadmise taotluse, siis sellega on

kinnistusraamat n.ö lukustatud. Ilma keelumärke tühistamiseta/kustutamiseta ei saa

kinnistusraamatus teha ühtegi toimingut, k.a TMS § 164 lg-s 1 nimetatud toimingut.

Määruskaebus

12. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

13. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnormi. TsMS § 371 lg 2 alusel võib kohus jätta

avalduse menetlusse võtmata, kui sellise avalduse esitamine on õiguslikult võimatu. Kohtul on

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa

kohus hinnata tõendeid. Kui tegemist on õiguslikult keeruka küsimusega, tuleb eelistada

avalduse menetlusse võtmist.

14. Põhjendamatu ja väär on maakohtu seisukoht, et hüpoteekidega koormatud kinnisasja saab

määrata sundvalitsemisele ja nimetada valitseja üksnes juhul, kui võlgniku vastu on alustatud

mõne täitedokumendi alusel täitemenetlus ja kinnisasi on täitemenetluses arestitud. Avaldaja

hinnangul on see võimalik ka muul juhul, kui esineb õiguskaitsevajadus. TMS § 162 lg 1 tuleb

tõlgendada laiendavalt ja kohaldada analoogia korras ka kinnistusraamatusse kantud

hüpoteegipidaja õiguste kaitseks.

2-20-15427

4

15. Puudub vaidlus, et materiaalõiguse normide järgi peaksid kinnisasja koormava hüpoteegiga

tagatud nõude mittetäitmisel võlgniku poolt kinnisasjaga seotud viljad laekuma

hüpoteegipidajale hüpoteegiga tagatud nõude katteks.

Menetluse edasine käik

16. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

17. Maakohus puudutatud isikute seisukohta avaldaja määruskaebuse osas ei küsinud.

Ringkonnakohus kõrvaldas selle puuduse TsMS § 664 lg 1 järgi apellatsiooniastmes ja andis

puudutatud isikutele võimaluse esitada enda seisukoht avaldaja määruskaebuse osas.

18. Puudutatud isik II nõustub avaldajaga, et avalduses toodud asjaolud vajavad põhjalikku

analüüsi ja küsimuse, kas TMS § 162 lg 1 kohaldub või mitte, peaks kohus lahendama sisulise

lahendiga.

19. Puudutatud isik I palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna täitemenetluse läbiviimine

paralleelselt pankrotimenetlusega ei ole võimalik ning kinnisasja sundvalitsemisele määramise

eeldused on täitmata, s.o võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlust ja kinnisasi ei ole

arestitud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses

esitatud väidete alusel alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 2¹ alusel tuleb

osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldus tuleb jätta menetlemata TsMS § 371 lg 2

p 2 alusel, mille kohaselt ei võeta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja

(avaldaja) seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja (avaldaja) taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Nimetatud põhimõte on TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt kohaldatav ka hagita menetluse asjades,

sh käesolevas asjas. Eeltoodud sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ning

menetlusosalistele kulutuste tekkimise vältimine, sellise avalduse menetlemisega, mille

rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu 05.06.2007 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-56-07, p 10).

22. Avaldaja on määruskaebuses toonud esile hulgaliselt kohtupraktika ja erialakirjanduse

viiteid seoses TsMS § 371 lg 2 kohaldamisega, kuid ringkonnakohtule jääb selgusetuks, milles

täpsemalt seisneb avaldaja hinnangul maakohtu poolne menetlusnormi oluline rikkumine.

Maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna selle rahuldamine on

avaldaja poolt esiletoodud asjaoludel õiguslikult võimatu, põhjendades määruses enda

seisukohta piisavalt. Maakohus ei hinnanud selle järelduse tegemisel tõendeid, vaid tugines

avalduses esiletoodud asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

avalduse perspektiivi hindamisel ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 põhjendusi ei

korda.

23. Avaldaja soovib, et kohus määraks võlgniku hüpoteekidega koormatud kinnisasja

sundvalitsemisele ja nimetaks valitseja ning palub kohaldada analoogia korras TMS § 162 lg 1

avaldaja kui kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja õiguste kaitseks. Iseenesest on

2-20-15427

5

avaldajal õigus, et kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel peaksid

võlgniku poolt kinnisasjaga seotud viljad laekuma hüpoteegipidajale hüpoteegiga tagatud

nõude katteks. Samas ei tähenda asjaolu, et avaldajal on praegusel juhul raskusi oma nõude

maksma panemisel, et tegemist on õiguslikult keeruka küsimusega ja et seetõttu tuleb TMS §

162 kohaldamise otsustamiseks avaldus menetlusse võtta. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et praeguses asjas esile toodud asjaolud ei võimalda TMS § 162 lg 1 kohaldada ja

avalduse eesmärki ei ole võimalik saavutada.

24. Sundvalitsemist reguleeriv jagu 4 asub täitemenetluse seadustiku peatükis 8, mis kannab

pealkirja sissenõude pööramine kinnisasjale. Sissenõude saab pöörata kinnisasjale ainult

täitemenetluses. Sundvalitsemine on täitemenetluses üheks kinnisasjale sissenõude pööramise

viisiks, mida kohus ei saa ilma täitemenetluse alustamise ja läbiviimiseta rakendada. TMS §

162 ja sellele järgnevad sätted viitavad, et täitemenetlus on eelduseks sundvalitsemise

määramiseks. Nii tuleneb TMS § 162 lg-st 1, et pärast arestimist saab kohus määrata kinnisasja

sundvalitsemisele ja nimetab valitseja kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse alusel.

Aruandekohustus on kohtutäituri ees (TMS § 169 lg 2) ja sundvalitsemise lõpetamise üle

otsustab kohtutäitur (TMS § 173 lg 1). Kõiki neid sätteid ei saa hakata kohaldama

täitemenetluse väliselt.

25. Maakohus viitas määruse põhjendustes ka TMS § 164 lg-le 1 ja leidis, et kuivõrd kohus on

tsiviilasjas nr 2-17-10074 rahuldanud kinnisasjale keelumärke seadmise taotluse, siis sellega on

kinnistusraamat n.ö lukustatud ning ilma keelumärke tühistamiseta/kustutamiseta ei saa

kinnistusraamatus teha ühtegi toimingut, k.a TMS § 164 lg-s 1 nimetatud toimingut. Selles osas

maakohus eksis ringkonnakohtu hinnangul. Isegi kui registris on käsutamise keelumärge, siis

kehtib see vaid võlgniku käsutustele, mitte kohtumääruse alusel sissekantavate seaduses

lubatud märkuste suhtes. Seega tuleb eeltoodud põhjendus maakohtu määrusest välja jätta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

28. Puudutatud isik I esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isik I

kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid 1700 eurot (käibemaksuta), mis moodustub

esindajatasust 7 tunni töö eest tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes

maakohtu määrusega tutvumises (1 tund) määruskaebuse analüüsimises (6 tundi), puudutatud

isiku II esitatud seisukoha analüüsimises (0,5 tundi) ning nõupidamises kliendiga ja seisukoha

koostamises (2,5 tundi).

29. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud ringkonnakohtu hinnangul

vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on puudutatud isiku I esindaja koostanud

seisukoha määruskaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu määruse ja määruskaebusega

ning eeldatavalt suhtlema kliendiga. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku I lepingulise

2-20-15427

6

esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahtu arvestades

mõnevõrra ülepaisutatud. Maakohtu määruse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu

sellega tutvumiseks 0,5 tundi. Määruskaebuse analüüsimise ajakulu ei ole ringkonnakohtu

hinnangul puudutatud isiku I lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja kogemust arvestades

põhjendatud 6 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja määruskaebus on mahukas,

kuid seda peamiselt arvukate viidete tõttu erialasele kirjandusele ja kohtupraktikale. Pool

määruskaebuse mahust keskendub TsMS § 371 lg 2 puudutavale kohtupraktikale, mis

eeldatavasti ei vaja kogenud vandeadvokaadilt igakordset põhjalikku analüüsimist. Samas tuleb

nõustuda puudutatud isiku I seisukohaga, et vastaspoole esitatud menetlusdokumendi mahust

paratamatult sõltub sellega tutvumise aeg, mistõttu tuleb suuremahuliste menetlusdokumentide

koostamisel ja esitamisel arvestada, et vastaspoolel on samuti selle võrra suurem töömaht.

Eeltoodu tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks määruskaebusega

tutvumiseks ja selle analüüsimiseks 4 tundi. Puudutatud isiku II esitatud seisukoha

analüüsimise, kliendiga nõupidamise ning määruskaebusele seisukoha koostamise ajakulu on

kooskõlas menetlusdokumentide mahu ja sisuga ning põhjendatud menetluskulude nimekirjas

märgitud ulatuses. Eeltoodu tõttu ei ole praegusel juhul ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

ja vajalik puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses suuremas

mahus kui 7,5 tundi.

31. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe

tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse

hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist. Kolleegium peab puudutatud isiku I vandeadvokaadist esindaja tunnitasu

mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks.

32. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikule I hüvitamisele menetluskulu 1275 eurot

(7,5 x 170). Puudutatud isik I on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille

ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva

lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

33. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)