1-07-1427/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2010 Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend

nr 1-07-1427 Tartu Maakohtu 16. mai 2007 otsus D.I

süüdimõistmises KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistamises rahalise karistusega 500 päevamäära, s. o 32 350 krooni Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kohtutäitur Jane Rumjantseva Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu D.I (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xxxx-xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustused

1. Kohtutäituri avalduses D.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks asendada Tartu

Maakohtu 16. mai 2007 otsusega D.I-le mõistetud tasumata rahaline karistus 208 päevamäära üldkasuliku tööga 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. november 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada D.I KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx . Täiendavad otsustused 2.1 Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldustalitusele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele;

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud D.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16. mai 2007 otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud rahalise karistusega 500 päevamäära, s. o 32 350 krooni.

Kohtutäitur on esitanud kohtule (™S) § 206 lg 2 kohaselt täitemenetluse seadustiku

avalduse D.I-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (KarS) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata

rahaliseks karistuseks 208 päevamäära, s. o 13 470 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kohtus nõustus üldkasuliku töö tegemisega, andes selle kohta allkirja. Prokurör pidas kohtus võimalikuks süüdimõistetule asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemise. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik

KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS § 431. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab

täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja

süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus

lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamine. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja

faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena

vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest on D.I on tasumata rahaline karistus 208 päevamäära, mis vastab vangistusele 69 päeva. D.I-le määratavaks üldkasuliku töö ajaks on 139 tundi. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja,

mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus, et süüdimõistetu jõuab üldkasuliku töö ära teha. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

01. november 2010. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu

järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada D.I üldkasuliku töö tegemisel käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xxxx-xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx .

2.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik