2-15-8367/105 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-8367

Kohtuasi

XX (X) hagi YY (Y) vastu 8 830 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.12.2020 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

Sulev Mander

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Mark

Obolenski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.12.2020 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebekord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. XX (hageja) esitas 02.06.2015 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu 8 830 euro

saamiseks. Kohus rahuldas 21.02.2019 hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohus muutis 05.06.2020 otsusega menetluskulude jaotust ja jättis

maakohtu kulud 72% ulatuses hageja kanda ja 28% ulatuses kostja kanda ning

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

2. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks 03.12.2020 määrusega. Kohus rahuldas

poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hageja

menetluskulude suuruseks maakohtus 971,60 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks

maakohtus ja ringkonnakohtus 4 665,41 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded

ja kohustas hagejat maksma kostjale 3 693,81 eurot koos kohustusega tasuda viivist.

Hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus oli 2 970 eurot (120 eurot x 24,75 tundi) ja riigilõiv

500 eurot (kokku 3 470 eurot). Kohus hindas hageja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks. Kuna

hageja kulud jäid 28% ulatuses kostja kanda, siis on sai kostjalt hageja kasuks välja mõista

971,60 eurot.

Kostja esindajakulud maakohtus olid kokku 3 220,30 eurot (619,30 eurot tunnitasuga

130,38 eurot 4,75 tunni eest ja 2 601 eurot tunnitasuga 102 eurot 25,5 tunni eest). Kohus

vähendas esindajakulusid 0,67 tunni võrra kohtuistungi eest, kuna kostja taotluses oli ajakulu

2,25 tundi, kohtuistung kestis vaid 1,58 tundi. Seega olid kulud maakohtus vajalikud ja

põhjendatud 3 151,96 euro ulatuses (619,30 eurot tunnitasuga 130,38 eurot 4,75 tunni eest ja

2 532,66 eurot tunnitasuga 102 eurot 24,83 tunni (25,5-0,67) eest). Kuna hageja kanda jäi 72%

kuludest, siis olid kostja kulud maakohtus põhjendatud 2 269,41 eurot.

Kostja esindajakulud ringkonnakohtus olid 2 983,50 eurot 29,25 tundi tunnitasuga 102 eurot

ning riigilõiv 50 eurot (kokku 3 033,50 eurot). Kohus leidis, et kostja kulud olid põhjendatud

23 tunni ulatuses, st kokku 2 396 eurot (riigilõiv 50 eurot + esindajakulud 2 346 eurot)

arvestades menetlusdokumentide sisu ja menetluse käiku.

Kostja kulud maakohtus ja ringkonnakohtus olid kokku 4 665,41 eurot. Kohus tasaarvestas

poolte nõuded selliselt, et hagejal tuli kostjale maksta menetluskulude hüvitist 3 693,81 eurot

(4 665,41-971,60).

Määruskaebus

3. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, millega palus määrus tühistada osas,

milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 693,81 eurot ja teha

uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks 2 111,81 eurot.

Kostja lepingulise esindaja menetluskulud 2 346 eurot ringkonnakohtus olid ülepaisutatud

arvestades, et kostjal oli sama esindaja, mis maakohtus ning kostja esindaja toimingute sisu ja

mahtu. Kohus ei märkinud, miks ta ei nõustunud hageja vastuväidetega, sh miks olid

ringkonnakohtus kantud menetluskulud põhjendatud samas summas, mis maakohtus.

Maakohus ei põhjendanud oma seisukohti nõuetekohaselt.

Apellatsioonkaebusega tutvumise, analüüsimise ja kliendile edastamise ajakulu sai olla

põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, kaebusele vastuse koostamine oli põhjendatud 4 tundi, kostja

apellatsioonkaebuse koostamine 1,25 tundi ja hageja vastusega tutvumine 0,25 tundi (kokku 7

tundi). Kohus oleks pidanud lugema kostja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks ringkonnakohtus

764 eurot (esindajakulud 714 eurot (7x102) + riigilõiv 50 eurot). Kokku sai kostja kuluks olla

3 083,41 eurot ja hagejalt sai välja mõista 2 111,81 eurot (3 083,41-971,60).

Menetluse edasine käik

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohus jättis

määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib

esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2 111,81 eurot ja kohustas hagejat maksma sellelt summalt

viivist. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Vastuseks

hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa

ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks

vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS §

174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt.

Hageja vaidlustas kostja kulusid ringkonnakohtus osaliselt. Maakohus hindas kostja esitatud

menetlusdokumente ja vähendas kostja kulusid 29,25 tunnilt 23 tunnini. Maakohus ei rikkunud

diskretsioonipiire, kui hindas kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus

2 396 eurot (23 tundi x 102 eurot + riigilõiv 50 eurot). Seejuures analüüsis ja arvestas kohus

õigesti kostja esindaja toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning

tasumääraga. Asjaoludest nähtub, et kostja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtus olid

3 151,96 euro (enne protsendi arvutamist) ja ringkonnakohus 2 396 eurot (sh riigilõiv 50 eurot).

Seega olid ringkonnakohtukulud väiksemad maakohtu omadest. Maakohus leidis õigesti ka

seda, et tasumäära näol 102 eurot tunnis on tegemist tavapärase tunnitasumääraga Eestis

õigusteenuse osutamise valdkonnas ja see vastab kohtupraktikale. Maakohus ei rikkunud

põhjendamiskohustust ja kontrollis kostja avaldust nõuetekohaselt. Hageja ei toonud esile

selliseid asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu määruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt

puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.

6. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

7. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 696 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)