3-20-605/67 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-605

Haldusasi

MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus Keskkonnaameti

metsateatiste

nr

50000366729,

50000366731,

50000366747,

50000366743,

50000366749,

50000366733,

50000367383,

50000366769,

50000319491,

50000301822,

50000366745

ja

50000296101 ning 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/45

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Metsa Abiks, esindajad Merlyn

Mannov ja Triin Jäädmaa

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik I – Riigimetsa Majandamise Keskus,

esindaja Tavo Uuetalu

Kolmas isik II – KOIVAKONNU OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07. septembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Metsa Abiks apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keskkonnaameti taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Rahuldada

MTÜ Eesti Metsa Abiks 02.02.2021 taotlus ja jätkata metsateatiste tühistamise nõuetes

kaebuse menetlemist metsateatiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

2. Keelduda

MTÜ Eesti

Metsa

Abiks

02.02.2021

esitatud

keelamiskaebuse

menetlemisest.

3. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2.

4. Jätta MTÜ Eesti Metsa Abiks apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 07. septembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-605 muutmata.

5. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3-20-605

2(15)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.03.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet registreeris metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregister)

23.09.2019, 22.11.2019 ja 29.01.2020 harvendusraiete kohta metsateatised nr 50000317917,

50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000317929,

50000338105, 50000339477, 50000366729, 50000366731, 50000366733, 50000366743,

50000366745, 50000366747, 50000366749, 50000366769 ja 50000367383. Keskkonnaamet

registreeris metsaregistris 26.06.2019 lageraie kohta metsateatise nr 50000296101, 24.09.2019

sanitaarraie kohta metsateatise nr 50000319491 ja 10.01.2020 harvendusraie kohta metsateatise

nr 50000301822.

2. MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas 16.03.2020 Keskkonnaametile vaide metsateatiste kehtetuks

tunnistamiseks, mille Keskkonnaamet tagastas 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/45.

3. MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas 03.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse metsateatiste

ja Keskkonnaameti 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 tühistamiseks.

Tallinna Halduskohus lõpetas 20.05.2020 määrusega metsateatiste nr 50000317917,

50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927,

50000338105 ja 50000339477 osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud metsateatistega antud luba harvendus-, sanitaar-

ja lageraieteks ulatuslikul alal metsise elupaigas. Metsateatisega nr 50000319491 anti nõusolek

sanitaarraie, metsateatisega nr 50000296101 lageraie ja ülejäänud vaidlustatud ja kehtivate

metsateatistega harvendusraie teostamiseks Mustjõe metsise elupaigas kanade sigimisalal.

Teatiste alusel tohib raietöid teha ajavahemikul 01.07–14.04, ehk väljaspool metsise

pesitsusperioodi. Metsateatistes kehtestatud tähtajad pole piisavad metsise häirimise

vältimiseks metsise paljunemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaministri

13.01.2005 määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (määrus nr 1) § 4 lg 7

kohaselt on piiranguvööndis lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini. Kuigi

harvendusraie pole piiranguvööndis keelatud, pole metsise kaitse seisukohalt põhjendatud nii

lühike piirang raietööde teostamise ajavahemikule ning järgida tuleks pigem lage- ja turberaiele

3-20-605

3(15)

kehtestatud piiranguid. Metsisemäng kestab märtsist mai keskpaigani, sooja talve korral võivad

mängud alata varem. Lisaks veedavad metsised nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega

olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad erinevatel aastaaegadel

olulised toitumis- ja puhkepaigad. Seetõttu peaks raie olema keelatud vähemalt veebruarist, kui

algavad metsise mängud, kuni suve lõpuni (analoogselt kaitsekorras kehtestatud lage- ja

turberaie piirangutega), arvestades metsise väikest liikumisraadiust ning erilist tundlikkust

häiringute suhtes. Keskkonnaagentuuri 2019. a uuringu „Ülevaade metsadega seotud linnustiku

seisundist“ arvukuse trendi hinnang (1948–2018) näitab, et metsise arvukus on mõõdukas

languses – arvukus on vähenenud selle aja jooksul 64%. Keskkonnaagentuuri aruandes

„Metsise mängud 2017“ on märgitud, et Mustjõe metsisemängude alal oli kõige rohkem

kukkesid (12). Seega on Mustjõe ka kukkede mänguala, mitte ainult kanade pesitsuspaik. Metsis

on häirimise suhtes tundlik ka metsise mänguajal.

Kuigi metsateatistega nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743,

50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000301822, 50000366745 ja

50000296101 anti luba raiete teostamiseks mitte metsise püsielupaigas, vaid elupaigas, on

oluline kehtestada rangemad ajalised piirangud metsise kaitseks ka seal. Keskkonnaagentuuri

aruande „Metsise mängud 2017“ kohaselt on Mustjõe mänguala kese nihkunud püsielupaiga

sihtkaitsevööndist välja, kuna on toimunud lageraied püsielupaiga piiril. Lisaks on Läti pool

teada suured metsise mängud, mistõttu on ala sidususe tagamise seisukohalt võtmetähtsusega.

Seejuures tehakse aruandes metsisele sobiva kaitsekorra tagamiseks ettepanek ajakohastada

püsielupaiga piire ja laiendada sihtkaitsevööndit.

Metsise kaitse tegevuskavas on selgitatud, et metsised eelistavad toitumiseks tihedamat ja

kõrgemat metsa ning pesakonnaga metsisekanad näivad kasutavat ühte ja sama toitumisala

järjestikulistel aastatel. Seega pole harvendusraie metsise püsielupaigas näidustatud, mistõttu ei

tohiks lubada harvendusraiet sedavõrd suurel metsise elupaiga alal. Koos realiseeritud raietega

(mille osas kohus menetluse lõpetas) on antud luba raiete tegemiseks ligikaudu 95 hektaril

Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise

mängudeaegses elupaigas. Seega, isegi kui ühe metsateatisega lubatud raietöödega metsist

oluliselt ei häiritaks, võib olla oluline häiring see, kui raietöid teostatakse metsise elupaigas

kokku sedavõrd suurel alal. Vastustaja pole hinnanud lubatud tegevuste kumulatiivset mõju,

kuigi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 1

kohaselt oli vastustaja selleks kohustatud.

Metsateatisega nr 50000296101 on antud luba lageraieks Mustjõe metsise elupaika kanade

sigimisalal 1,76 ha suurusel alal. Kui tegemist ei ole püsielupaigaga, vaid uue leiukohaga või

metsise ala piiride nihkumisega, tuleb olemasolevat sihtkaitse- või piiranguvööndit laiendada,

et metsise sigimisala oleks kaitse all ning selle suhtes kehtiksid vajalikud piirangud, sh

kaitsekorras kehtestatud lageraie keeld 1. septembrist 31. jaanuarini ning piirang langi

suurusele. Keskkonnaregistris metsise liigi kohta välja toodud info kohaselt peaksid metsise

mängualad ja seda ümbritsev elupaik olema tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

4. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Metsateatised on õiguspärased

haldusaktid ja antud kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. Vastustajal puudus

alus keelduda raiete registreerimisest metsaregistris. Keskkonnaamet (KA) kontrollib

nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele

(metsaseaduse (MS) § 41 lg 7) ning õigus keelduda raiete registreerimisest on vaid juhul, kui

kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 81).

Metsise püsielupaikades (sh Mustjõe metsise püsielupaigas) kehtib looduskaitseseaduses (LKS)

sätestatud kaitsekord määruse nr 1 erisustega. Piiranguvöönd on LKS § 31 lg 1 järgi kaitseala

3-20-605

4(15)

maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades LKS-s sätestatud kitsendusi.

Kaitseala piiranguvööndi kitsendused on kehtestatud LKS §-ga 31 ning raietest on

piiranguvööndis keelatud LKS § 31 lg 2 p 5 järgi üksnes uuendusraie (MS § 28 lg 4 p 1 kohaselt

lage- ja turberaie) ja seda juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisti. Sel põhjusel pole

harvendusraie piiranguvööndis keelatud ning seda nii püsielupaigas kui ka muul kaitstaval

loodusobjektil, siinsel juhul Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal. Lageraiele seab määruse nr 1 §

4 lg 7 tingimused seoses metsa vanuse ja raielangi suurusega. Harvendusraie korral tuleb

arvestada kitsendusega, et püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu

külmumata pinnaselt. Arvestada tuleb ka LKS-st tulenevate isendikaitse sätetega, täpsemalt

LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tuleneva kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise

keeluga paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal, samuti pesade ja

munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise keeluga. Vastustaja ei saa

keelata raiete tegemist metsise kaitse tegevuskava alusel.

Metsateatisele seatud ajalised piirangud on metsise soodsa seisundi tagamiseks piisavad ja

seatud selliselt, et need oleks metsateatise esitajale võimalikult vähe koormavad. Ajalised

piirangud raieajale on kehtestatud määrusega nr 1 üksnes lage- ja turberaiete osas. Kuivõrd

harvendusraiele ei ole nimetatud määrusega piiranguid ette nähtud, tuleb piirangute seadmisel

juhinduda LKS § 55 lg-test 6 ja 61. Tööprotsesside ühtlustamiseks on Keskkonnaameti

peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 on kinnitatud „Metsade väärtuspõhise kaitse

korraldamise ja majandamise juhis“. Vastavalt 12.01.2017 uuendatud metsamajandamise

tabelile on hooldusraietele metsise püsielupaikades ja ka kõikidele raietele metsise elupaikades

seatavad ajalised piirangud järgnevad: 1) raied (sh metsamaterjali kokkuvedu) metsise

elupaigas kanade sigimisalal on keelatud pesitsusperioodil, s.o 15. aprillist kuni 30. juunini; 2)

raied (sh metsamaterjali kokkuvedu) metsise mänguaegses elupaigas on keelatud

mänguperioodil, s.o 01. veebruarist kuni 31. maini. Ajalised piirangud lähtuvad Eestis

korraldatud metsise elupaigakasutuse uuringute raames kogutud andmetest elupaiga ajalise

kasutuse kohta. Uuringud on näidanud, et sõltuvalt fenoloogilise kevade saabumisest võivad

metsisekuked liikuda mängupaika või selle vahetusse lähedusse juba veebruaris–märtsis ja

lahkuvad mängualalt hiljemalt mai keskpaigaks. Metsisekanad, kes pesitsusvälisel ajal võivad

paikneda laialdasel alal (isegi kuni 10 km kaugusel mängupaigast), alustavad mängu

külastamist aprillis ja liiguvad seejärel mängualalt aprillis pesitsusaladele ning kasvatavad

pesakonna üles tavaliselt kaugemal kui 1 km mängu keskmest (reeglina mitte kaugemal kui 3

km). Seetõttu on metsise mänguaegsetes elupaikades raied keelatud 1. veebruarist 31. maini,

vältimaks mänguaegset ja mängueelset häirimist. Metsisekanad alustavad munemist aprilli

lõpul ning juuni alguseks on enamikel edukatel pesakondadel pojad koorunud. Juuli alguses on

metsise pesakond veel koos, kuid pojad lendavad küllalt hästi ning on võimelised häirimise

korral edukalt ja kiiresti raietööde piirkonnast lahkuma. Seetõttu on metsise elupaigas kanade

sigimisalal isendite kaitseks piisav, kui raied on keelatud 15. aprillist 30. juunini.

Kehtivate metsateatistega on lubatud harvendusraied eraldistel, mille suuruseks on kokku 30,39

ha (metsateatised nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749,

50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000301822, 50000366745), sanitaarraie

eraldisel, mille suurus on 1,28 ha (metsateatis nr 50000319491), ning lageraie eraldisel, mille

suurus on kokku 1,76 ha (metsateatis nr 50000296101). Metsateatistega nr 50000366729,

50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383,

50000366769, 50000319491 ja 50000296101 hõlmatud alad jäävad täies ulatuses metsise

elupaika kanade sigimisalale ning metsateatisega nr 50000301822 hõlmatud ala jääb osaliselt

(u 2,4 ha) metsise elupaika kanade sigimisalale. Metsateatistega nr 50000366729,

50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383,

50000366769, 50000319491, 50000296101 ja 50000301822 hõlmatud aladele ei kohaldu

3-20-605

5(15)

määrus nr 1 ning rakendub LKS § 48 lg-st 4 tulenev isendi kaitse. Muid piiranguid MS ega LKS

neil aladel ette ei näe. Kuivõrd õigusaktid raieid metsise elupaigas ei keela, ei saa vastustaja

raiete registreerimisest keelduda (MS § 41 lg 8). Vastustaja seatud kõrvaltingimusi järgides ei

kahjusta raied kaitstava loodusobjekti seisundit.

Metsateatisega nr 50000366745 hõlmatud ala jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (Koiva-

Mustjõe MKA) Koiva piiranguvööndisse. Ala jääb ka metsise elupaika kanade sigimisalale.

Kaitsekord Koiva-Mustjõe MKA-l on sätestatud Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määrusega nr

259 „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (määrus nr 259). Koiva-Mustjõe MKA

piiranguvööndis kehtib LKS kohane kaitsekord kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega. Koiva

piiranguvööndis ei ole harvendusraie LKS ega kaitse-eeskirja kohaselt keelatud ning seega ei

saa vastustaja harvendusraieid keelata.

Metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes ning seega ei tehta KeHJS kohast eelhindamist.

Siiski on ilmne, et lubatud harvendusraietega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kaitstava ala

tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel hinnatakse alal lubatavate tegevuste mõju

väärtustele. Kaitsekorrad kehtestatakse sellised, et oleks tagatud väärtuse seisundi säilimine ja

paranemine.

Telemeetriauuringud näitavad, et metsised kasutavad aastaringse elupaigana (eelkõige

väljaspool sigimisperioodi) oluliselt suuremaid alasid, kui seda on keskkonnaregistrisse kantud

elupaigad. 2016. a-l Tartu Ülikooli juhtimisel valminud uuringu „Metsise elupaigakvaliteeti

määravate tegurite kompleksuuring“ soovitab metsise kaitseks kompleksseid lahendusi – ühest

küljest suuri suhteliselt range kaitsekorraga kaitsealasid loodusmaastikes ja teisest küljest

kaitsta majandusmetsades metsist metsade sihtotstarbelise majandamise kaudu. Katsealadel,

kus viidi läbi harvendusraie, on kasvanud metsisele tähtsa mustika ohtrus ning ülepinnaline

harvendusraie mõjus positiivselt metsisetibude põhitoidu, lülijalgvastsete (sh liblikaröövikud)

ja ämblike arvukusele. Metsise elupaigamudeli loomisel on leitud, et metsisele sobivaimad on

puistud, mille metsatäius on vahemikus 60–70%. Valdavalt on kavandatud harvendusraiete alal

puistute täius üle 70%. Harvendusraie tegemata jätmisel, st kui jätta need puistud looduslikule

harvenemisele, võivad need puistud jääda metsisele ebasobivateks pikemaks perioodiks.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ kohaselt on

alammäär, milleni männikuid võib harvendusraiete käigus raiuda, 60% lähistel, nooremates

puistudes natuke alla 60% ja vanemates puistutes üle 60%. Seega pole ohtu, et harvendusraiete

käigus raiutaks metsad metsise elupaigale sobimatuks. Mustjõe metsise mäng kuulub metsise

Hargla tuumalale ning esimese (2009–2012) ja teise (2013–2018) seireperioodi vahel on sel

tuumalal kukkede arv suurenenud 4 võrra. Seega ei saa öelda, et metsise seisund järjest

halveneb. Nimetatud tuumalal on metsise arvukus stabiilne. Kõik kavandatavad harvendusraied

moodustavad 8% kogu elupaiga puistute pindalast. Arvestades, et kavandatavatele

harvendusraietele on kehtestatud ajalised piirangud ning tõendeid nii Eestis kui ka

naabermaadest

harvendusraiete

mõjust

metsisele

ja

metsise

toidutaimedele,

võib

harvendusraiete puhul eelpoolnimetatud metsakasvukohtades eeldada metsise seisukohtadele

pigem pikaajalist positiivset mõju.

Metsise mängualad võivad nihkuda (keskmine aastane nihkumistõenäosus on 6% ning kaugus

1–3 km). Seetõttu ei ole otstarbekas püsielupaikade piire pidevalt uuendada, vaid teha seda

pikema ajavahemiku järel ning kaitseta mängude suhtes rakendada raietele LKS alusel seatavaid

ajalisi piiranguid. Mustjõe metsise püsielupaigas on mänguala nihkunud piiranguvööndisse ja

seetõttu on metsateatistele nr 50000338105 ja 50000339477 seatud tingimus, et raied on

keelatud mänguperioodil 01. veebruarist 31. maini.

3-20-605

6(15)

5. Tallinna

Halduskohus

jättis

07.09.2020

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Kuna vaidlusaluste metsateatiste alusel kavandatavad raied ei toimu määruse nr 1 alusel kaitse

alla võetud püsielupaikade aladel, pidi vastustaja kontrollima nende metsateatistega kavandatud

raiete vastavust LKS-le (LKS-s kehtestatud isendi kaitsekord, sh §-d 55–63) ning MS-le. Et

metsateatisega nr 50000366745 hõlmatud ala jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Koiva

piiranguvööndisse, pidi vastustaja selle metsateatisega kavandatud raie osas kontrollima raie

vastavust ka määrusele nr 259.

Vaidlusaluste eraldiste suhtes puudus õigusaktidest tulenev keeld kavandatud raiete

teostamiseks. Seega tuli vastustajal rakendada metsateatiste alusel kavandatavate raiete

kontrollimisel kaalutlusõigust ning hinnata kaalutlusõiguse alusel, kas ja millistel tingimustel

on võimalik raiete teostamist lubada, arvestades LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevaid keelde.

Vastustaja kaalutlusruum metsateatise registreerimisel, raietele tingimuste seadmisel või sellest

keeldumisel sõltub otseselt sellest, kui täpsed on nõuded, mille vastavust tuleb kontrollida, aga

ka olemasolevast puistute olukorrast ja kavandatud raiemahtudest, samuti ala elupaigana

kasutatavatest liikidest ning nende pesitsusperioodidest.

Vaidlusalustes metsateatistes on konkreetselt metsise kaitse tagamiseks seatud tingimused.

Vaidlusaluste raiete kontrollimisele, sh raie lubamise tingimuste kehtestamisele, seab metsiste

kaitsest lähtuvalt teatavad piirid ka määrus nr 1, mis kehtib püsielupaiga maa-alal, st rangema

ja erisustega kaitsekorraga alal, kus kohalduvad kitsendused peaksid tagama liigikaitse, sh

elupaiga kaitse eesmärgid. Püsielupaigas on oluline osa elupaigast kaitsekorraga määratud

sihtkaitsevööndis, kus on kehtestatud rangeimad kitsendused ning ümber sihtkaitsevööndi on

piiranguvöönd ehk puhver, mille kitsendused on leebemad. Seejuures peab kaitsekord tervikuna

ühes kitsenduste ja piirangutega tagama kohalduval alal nii liigi kui ka elupaiga kaitse. Kuigi

määrus nr 1 ei kohaldu vaidlusaluste metsateatiste menetlemisel, ei saa vastustaja üldjuhul seada

metsise kaitseks selles toodud tingimustest rangemaid tingimusi ega keelata neid raieid, mis

määrusega nr 1 on lubatud. Selline seisukoht ei ole aga absoluutne. Metsise elupaigas saab

keelata ka rangema kaitsekorraga (st püsielupaiga kaitsekorraga) lubatud raie, kui see on

põhjendatud (arvestades kavandatavat raie mahtu ja olemasolevat olukorda) isendi kaitse

eesmärkide tagamiseks (sh kaitsealuse liigi säilimiseks vajaliku elupaiga suuruse ja sobivuse)

tagamiseks.

Vaidlusalustes metsateatistes on antud nõusolek raieteks vaid juhul, kui raietööd tehakse

väljaspool metsise pesitsusperioodi, s.o ajavahemikul 1. juuli – 14. aprill. Seega on vastustaja

metsateatise andmisel arvestanud metsise kaitse tagamise vajadusega ning vajadusega vältida

lindude häirimist pesitsusajal. Määruses nr 1, mis kohaldub metsise püsielupaikade aladel, on

seatud ajaline piirang vaid lage- ja turberaiele (piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1.

septembrist 31. jaanuarini, § 4 lg 7). Kuna määruses nr 1 kehtestatud ajalised piirangud ei

kohaldu elupaikadele, mis ei ole püsielupaigad, siis ei ole põhjendatud kaebaja nõue järgida

ajaliste piirangute kehtestamisel lage- ja turberaiele kehtestatud piiranguid. Liiatigi on praegusel

juhul kavandatud harvendusraied (v.a lageraie ühel eraldisel), kusjuures püsielupaikade

piiranguvööndis pole harvendusraiele ajalisi piiranguid seatud. Samuti pole harvendusraie

keelatud Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga Koiva piiranguvööndis ning

puuduvad ajalised piirangud. Vastustaja on ajaliste piirangute seadmisel lähtunud põhjendatult

Eestis korraldatud metsise elupaigakasutuse uuringutest. Vastustaja on metsateatiste

menetlemisel arvestanud ka sellega, millisele alale on nihkunud kukkede mänguala ja

kehtestanud vastavate metsateatiste puhul mänguaega arvestavad ajalised piirangud.

Metsateatisega on küll lubatud ka lageraiet 1,76 ha-l, kuid et tegemist on elupaiga alaga, ei

saanud vastustaja kohaldada ka selle metsateatise menetlemisel määruses nr 1 toodud

3-20-605

7(15)

piiranguid. Seetõttu ei ole vastustaja metsateatiste menetlemisel ajaliste piirangute

kehtestamisel kaalutlusõigust rikkunud.

Metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes ja vastustaja ei pidanud andma

kavandatavatele raietele KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohast eelhinnangut. KeHJS kohase eelhinnangu

andmise kohustuse puudumine ei tähenda siiski seda, et Keskkonnaamet ei peaks raiete

lubamisel hindama nii kavandatavate kui ka juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba

mõjutanud raiete koosmõju. Selline hindamine on vajalik muu hulgas LKS § 55 lg-tes 6 ja 61

sätestatud keelu järgmise tagamiseks, samuti kaitsealuste liikide kaitse tagamiseks. Vastustajal

tuleb ühes piirkonnas (praegusel juhul metsise elupaigas) kavandatavate raiete puhul hinnata

kõigi kavandatavate raiemahtude mõju ka vahetus läheduses asuvatele püsielupaikadele, samuti

vahetusse lähedusse jäävatele mängualadele (kui ajaline piirang kehtestatakse üksnes

pesitsusperioodile) ning välistada ei saa, et arvesse tuleb võtta ka varasemalt teostatud raiete

mahtu ja ulatust.

Vastustaja on esitanud raiete mõjude hindamise hinnangu alles kohtumenetluses. Ehkki

metsateatistest ei nähtu põhjendusi raiete koosmõju kohta, tuleb hinnata ka vastustaja

kohtumenetluses esitatud selgitusi. Vastustaja on selgitanud, et lubas Mustjõe metsise

püsielupaiga piiranguvööndis ja seda ümbritsevas metsise elupaigas harvendusraiet kokku

78,86 ha ning lageraiet metsise elupaigas 1,76 ha ja sanitaarraiet 1,28 ha. Harvendusraie

kavandati valdavalt keskealistes ja nooremates männikutes täiusega 75–97%. Vastustaja viitab

uuringutele, mille alusel kasutavad metsised aastaringse elupaigana oluliselt suuremaid alasid,

kui seda on keskkonnaregistrisse kantud elupaigad, samuti uuringutele, mis näitavad metsisele

sobivatena metsi, mille täius on vahemikus 60-70%. Arvestades, et valdavas enamuses oli

harvendusraieks kavandatud puistute täius üle 70% ja ca 53 hektaril üle 80%, võinuks

harvendusraie teostamata jätmisel jääda need puistud metsisele sobimatuks. Harvendusraie

käigus ei teki metsa majandamise eeskirjast tulenevate piirangute tõttu ohtu, et puistud raiutakse

metsisele sobimatult hõredaks, sest männikuid võib harvendusraie käigus raiuda täiuse 60%

lähistel. Harvendusraied kavandati põhiliselt pohla kasvukohatüüpi puistutes ja mitte siirdesoo-

ning kõdusoomännikutes, millised on uuringute kohaselt metsise pesakondadele sobivateks

elupaikadeks. Seireandmete kohaselt on Mustjõe tuumalal metsise kukkede arv suurenenud ja

arvukus olnud stabiilne. Kõik kavandatavad harvendusraied moodustavad 8% kogu elupaiga

puistute pindalast ning koosmõjus ajaliste piirangute ja tõenditega harvendusraiete mõjust

metsisele ja metsise toidutaimedele, võib eeldada harvendusraiete tulemusel pigem pikaajalist

positiivset mõju. Eeltoodud põhjendustest nähtub, et raiete liiki ja koosmõju on arvestatud ning

metsiste osas suudetakse vältida LKS §-s 55 sätestatud keeldude rikkumist (arvestades mh

metsateatistega seatud ajalisi piiranguid) ja metsise püsielupaikade ohustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. MTÜ Eesti Metsa Abiks palub 07.10.2020 apellatsioonkaebuses (ja 22.01.2021

seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 07.09.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Halduskohtu otsus on vastuoluline. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Vastustaja

pidanuks andma kavandatavatele raietele KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohase eelhinnangu, sest selline

kohustus tuleneb määruse nr 224 § 15 p-st 8. Kõik vaidlusalused eraldised asuvad kas Natura

alal või selle vahetus läheduses ning on alus arvata, et raietel on ebasoodne mõju kaitstava ala

kaitse-eesmärkidele. Kohus ei analüüsinud tegevusloa mõistet. Tegevusloaks on ka muu

dokument, mis lubab eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust. KeHJS ei sisalda ühtki

normi, millest saaks järeldada, et metsaraie ei saa tuua kaasa olulist keskkonnamõju. KeHJS §

3-20-605

8(15)

6 lg 1 p 311 osutab otsesõnu juhule, kus raie olulist keskkonnamõju tuleb eeldada, ilma et oleks

vaja mõju eelhinnata. KeHJS kohaldamata jätmine metsamajandamisele üldiselt ei ole

kooskõlas ka EL õigusega, eelkõige osas, millega see reguleerib Natura hindamist. Euroopa

Liidu Kohus on otsuses C-127/02 selgitanud, et Natura hindamise algatamiseks ei pea projekti

mõju olema kindel – piisab olulise mõju võimalusest või riskist.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et vastustaja on kumulatiivseid mõjusid hinnanud. Vastustaja ei

ole seda üheski oma seisukohas väitnud. Vastupidi, vastustaja on korduvalt mõista andnud, et

ta ei lähtu raielubade välistamisel mitte metsise elupaiga või metsise kaitsest, vaid annab loa

kõikideks raieteks, mis ei ole otseselt õigusaktidega vastuolus, hindamata seda, kuidas raied

tegelikult metsist mõjutavad, sh milline on kõigi raiete kumulatiivne mõju. Kaalutlusotsuse

tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh kumulatiivseid mõjusid (HMS § 4 lg 2,

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 8) ning nende mõjude hindamisel lähtuda

ettevaatusprintsiibist (KeÜS § 11). Mõjude hindamata jätmine on keskkonnaasjades sedavõrd

oluline menetlusviga, mis tingib haldusakti tühistamise.

Vastustaja lähteandmed metsise kaitse kohta olid ilmsete puudustega. Metsise tegevuskavast ja

AL eksperthinnangust nähtub, et harvendusraie on pigem potentsiaalne ohutegur.

Harvendusraie ohtudele on juhtinud tähelepanu ka ML oma eksperthinnangus, märkides, et

reeglina raiutakse riigimetsa harveraielankidel kogu ala ühtlaselt täiusele 50% ja alla selle.

Selline elupaik on kanalistele sobimatu. On suur tõenäosus, et ulatuslikud harvendusraied ning

eelkõige valesti tehtud harvendusraied võivad muuta elupaiga liigi elutingimusteks sobimatuks.

Raiete ajalised piirangud on ebapiisavad ega võimalda tagada LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevate

nõuete täitmist. Teaduskirjandusest nähtub, et metsis on häirimise suhtes tundlik kogu

pesitsusperioodi vältel. Pesitsusperiood hõlmab nii mänguperioodi kui ka haude- ja tibude

kasvatamise perioodi. Häirimise mõttes pole vahet, kas pesitsusperioodil tehakse elupaigas

harvendusraiet, lageraiet vm raieliiki või metsamaterjali väljavedu. Teaduslikes uuringutes on

leitud, et metsis on talvel häirimise suhtes eriti tundlik. Ebaõige on vastustaja arusaam, et kuna

juuli alguses on tibudega kanade lendutõusmise kaugused väga väikesed, siis see näitab, et sel

perioodil on pesakonnad tolerantsed nii liikumise kui ka müra suhtes. AL on selgitanud, et

tibudega kanade lendutõusmise kaugus vaatlejast ei näita pesakondade tolerantsust liikumise ja

müra suhtes. Pesakonnad tõusevad lendu alles ohuallika kriitilise läheduse korral. Juulis on

metsisepesakonnad veel koos, mistõttu nende pidev häirimine liikumise ja müraga mõjutab

otseselt nende röövlusriski kiskjate poolt. Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleks samu

püsielupaiga piiranguid kohaldada ka püsielupaiga ümbruses.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et vastustaja ei ole metsateatiste registreerimisel kaalutlusõigust

rikkunud. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et tal on õigus kavandatud raiete registreerimisest

keelduda vaid juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Seega ei tunnista

Keskkonnaamet isegi kaalutlusõiguse olemasolu. Keskkonnaameti otsustest pole näha, et oleks

kaalutud täiendavate meetmete võtmise vajadust ega võtnud arvesse ettevaatuspõhimõtet.

Metsaraiele täiendavate piirangute seadmine ei ole metsateatise esitaja õigustele

ebaproportsionaalne riive.

AL ja ML on Eesti eriala tippspetsialistid ning nende hinnangud sobivad vaidlustatud

metsateatiste registreeringute õiguspärase hindamiseks. Vastustaja pole sisuliselt hinnanud ei

Natura võrgustiku alale antud metsateatise mõju Natura alale ega ka seda, milline mõju on

väljaspool Natura ala kavandatud raietel. Asjaolu, et tegevust kavandatakse väljaspool Natura

ala, ei tähenda, et see ei võiks alale mõju avaldada või et mõju ei peagi hindama. Vastustaja

seisukoht, et LKS § 55 lg-tega 6 ja 61 saab kaitsta isendit, kuid ei saa kaitsta liigi elupaiku, on

meelevaldne. Isendi häirimine hõlmab ilmselgelt teatud elupaiga mõjutamise. Isendit ei saa

3-20-605

9(15)

käsitleda lahus tema elupaigast. Lisaks tuleb järgida kaitsealuse liigi loodusliku elupaiga soodsa

seisundi tagamist. Harvendusraie ei ole Eesti tingimustes soovitatud ega tõendatud metsise

soodsa seisundi saavutamise meede. Keskkonnaameti andmed puistu täiuse kohta ei ole

kooskõlas tegelikkusega.

7. Keskkonnaamet palub 10.11.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Apellatsioonkaebusele lisatud AL ja ML eksperthinnanguid ei saa praeguses kohtumenetluses

käsitada kui eksperthinnanguid. Tegemist on pigem erialaspetsialistide arvamustega, mis ei saa

olla aluseks vaidlustatud registreeringute õiguspärasuse hindamisel.

Metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes. Eelhinnangu andmise kohustuse puudumine

ei tähenda seda, et vastustaja ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate kui ka

eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju. Seda on vastutaja teinud.

Vaatamata sellele, et metsateatiste puhul ei anta KeHJS kohast eelhinnangut, et kahjusta

vaidlusalused harvendusraied Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Vaid üks

vaidlustatud harvendusraie 3,54 ha alal (metsateatis nr 50000366745) jääb Natura 2000

võrgustiku alale. Kõik ülejäänud eraldised asuvad Natura 2000 võrgustiku ala vahetus

läheduses. Metsis ei ole Koiva-Mustjõe luha loodusala ega Koiva-Mustjõe linnuala kaitse-

eesmärgiks. Koiva-Mustjõe linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest lindudest ei ole ükski metsa

elupaigana kasutav liik, mistõttu ei kahjusta linnuala vahetus läheduses kavandatavad

harvendusraied linnuala kaitse-eesmärke.

Asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud. Keskkonnaameti

pädevusse metsateatise menetluses kuulub kontrollida kavandatud raie vastavust õigusaktide

nõuetele. Kui kavandatud raie vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, siis registreerib

Keskkonnaamet selle metsaregistris. Metsateatise menetlemisel tuleb jälgida seda, et

kavandatav raie ei läheks vastuollu isendikaitsega (LKS § 55 lg-d 6 ja 61). Viidatud sätete alusel

saab kaitsta isendit, kuid ei saa kaitsta liigi elupaiku. Seega ei mahu elupaiga kaitse väljaspool

selleks ette nähtud kaitstavat ala LKS § 55 isendikaitse sätete alla. Kui on oluline konkreetset

elupaika kaitsta, siis võetakse elupaik kaitse alla kaitstava alana ning seal kohaldub LKS-st või

kaitse-eeskirjast tulenev kaitsekord. Kui kaitse-eeskirjaga on harvendusraie lubatud, tuleb

Keskkonnaametil rakendada kaalutlusõigust ja veenduda, et kavandatud raied ei lähe vastuollu

isendikaitsega. Vaidlustatud metsateatistele rakendub isendikaitse. Seega ei ole vastustaja

eitanud võimalust kaalutlusotsuse alusel raietele kõrvaltingimusi seada ja vajadusel raiete

keelamist LKS isendikaitse sätete alusel.

Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja ei ole kumulatiivseid mõjusid hinnanud. Vastustaja on

seda selgitanud 12.05.2020 vastuse p-s 2.2.8.

Kaebaja viidatud ML paljasõnaline väide, et „reeglina raiutakse riigimetsas harvendusraiega

puistu täiusele 50% ja alla selle“, ei saa olla aluseks harvendusraiete üleüldiseks keelamiseks.

Keskkonnaamet ei tuvastanud metsaregistri andmetele tuginedes Mustjõe metsise elupaigas

varasemalt tehtud harvendusraiete puhul ühtegi puistut, mille täius oleks harvendusraiega

viidud 50%-ni.

Metsisemäng on laienenud alale, kus metsaregistri andmetel on aastatel 2007–2013 tehtud

hooldusraieid ca 72 hektaril, s.o 50% sellest alast on viimase kümne aasta jooksul hooldusraiete

poolt mõjutatud. Samas on Mustjõe metsise mänguasurkonna kukkede arvukus olnud viimasel

aastakümnel stabiilne (2012. a-l 12 kukke, 2017. a-l 12 kukke) ning võrreldes käesoleva sajandi

algusega isegi oluliselt kasvanud (2003. a-l 5 kukke). Keskkonnaamet on 12.05.2020 vastuse p-

s 2.2.9 selgitanud, miks ei ole otstarbekas püsielupaikade piire pidevalt uuendada.

3-20-605

10(15)

Metsateatistele seatud ajalised piirangud on piisavad metsise soodsa seisundi tagamiseks ning

seatud selliselt, et need oleks metsateatise esitajale võimalikult vähe koormavad.

Olles Soomaal 2014–2016 eksperimentide tulemuslikkuse hindamise eesmärgil tehtud seirete

tellija, on Keskkonnaamet teadlik seirearuannetes (L, 2017, 2018) toodud tulemustest ja

soovitustest. Teadusartiklites toodud tulemusi saab arvestada aga alles pärast nende avaldamist.

Esimeses etapis on vajalik viia uued teadmised soovituslikesse dokumentidesse (sh metsise

tegevuskava ja „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis“) ning

seejärel vajadusel alustada õigusaktide muutmist. Lisaks on oluline kriitiliselt analüüsida

Soomaal saadud tulemuste rakendamist kogu Eestile.

Harvendusraiete aladel paiknevad domineerivalt pohla ja sambliku kasvukohatüübi puistud, mis

Soomaa uuringute andmetel ei ole metsise pesakondadele eelistatud elupaigaks. Seireandmetele

tuginedes võib väita, et Mustjõe mänguasurkonna seisund on viimase 20 aasta jooksul

paranenud ning viimasel kümnendil püsinud stabiilne olukorras, kus on toimunud küllaltki

ulatuslikud harvendusraied alale jäävatesse kuivadesse metsakasvatuskohtadesse rajatud

kultuurmännikutes. Mängivatel kukkedel ilmneb suundumus liikuda mängima hõredamatesse

puistutesse, kus on hiljuti tehtud harvendusraiet. Harvendusraie korral tuleb arvestada sellega,

et tegu on lühiajalise ühekordse häiringuga, mistõttu ei ole kohane rääkida pidevast häiringust,

samuti ei saa siia laiendada Kesk-Euroopa suusaturismiga kaasneva häirimist käsitlevate

uuringute tulemusi. Erinevalt AL peavad paljud teadlased just lindude lendutõusmise distantsi

nende häirimistundlikkuse mõõdikuks.

8. Riigimetsa Majandamise Keskus ja KOIVAKONNU OÜ oma seisukohta ei esitanud.

9. Keskkonnaamet esitas 29.01.2021 taotluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja

menetluse lõpetamiseks, sest kõigi vaidlustatud metsateatiste registreeringute kehtivus on

lõppenud.

10. Kaebaja esitas 02.02.2021 taotluse menetluse jätkamiseks ja kaebuse muutmiseks,

asendades kehtivuse kaotanud metsateatiste tühistamise nõude nende õigusvastasuse

tuvastamise nõuetega. Lisaks esitas kaebaja uue nõude – keelata vastustajal metsateatiste

heakskiitmine vaidlustatud metsateatistega kaetud eraldistel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

lahendab esmalt asjas veel lahendamata taotlused (I), seejärel lahendab apellatsioonkaebuse (II)

ja jagab menetluskulud (III).

I

12. 29.01.2021 esitas vastustaja ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel, kuna esitatud on tühistamiskaebus ning vaidlustatud metsateatised on

kaotanud kehtivuse. 02.02.2021 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse menetluse

jätkamiseks metsateatiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes, ning esitas lisaks uue nõude –

keelata vastustajal metsateatiste heakskiitmine vaidlustatud metsateatistega kaetud eraldistel.

Ringkonnakohus jätab vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata ja rahuldab

kaebaja taotluse tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuks. Riigikohus on

selgitanud, et kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud haldusakti peale esitatud

tühistamiskaebust on põhjust menetleda juhul, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka

pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik

3-20-605

11(15)

tugineda selle varasemale kehtivusele. Kohtul pole alust lahendada kohtumenetluse ajal

kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet juhul, kui kohus veendub, et kehtetu

haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (otsused asjades nr 3-3-1-

44-14, p-d 10 ja 11 ning nr 3-3-1-41-11, p-d 10–12). Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis

annaks alust järeldada, et praegusel juhul oleks kaebaja õiguste kaitseks vaja kehtivuse

kaotanud raieload tühistada. Sellist vajadust ei ilmne ka asja materjalidest. Seetõttu on

tühistamiskaebus muutunud ainetuks.

Riigikohus on selgitanud lisaks, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152

lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja

menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust

tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal

õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude

tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse

muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise

piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2 (määrus nr 3-20-580, p 12). Ehkki praeguses

asjas ei ole kaebus esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebuse muutmist tuleb lubada menetlusökonoomiast ja metsateatiste kehtivuse

eripärast tulenevalt. Metsateatised on kehtivad 12 kuud ning üldjuhul ei jõua kohtumenetlus

sellise aja jooksul lõpptulemuseni. Seetõttu võib metsateatiste peale tühistamiskaebuse

esitamise kaebeõigus osutuda illusoorseks. Kuna kohtumenetlus on praeguses asjas jõudnud

juba apellatsiooniastmesse ning haldusasjas menetluse lõpetamise tagajärjeks oleks suure

tõenäosusega

samasisuliste

metsateatiste

uus

registreerimine,

tuleb

metsateatiste

õiguspärasusele anda sisuline hinnang. Ringkonnakohtul pole alust arvata, et juhul kui

tuvastamiskaebus praeguses asjas rahuldataks, ei võtaks vastustaja asjas võetud seisukohti

arvesse uute metsateatiste menetlemisel. Seetõttu aitab tuvastamiskaebusele üleminek ja asja

sisulise menetlusega jätkamine kaasa kaebaja eesmärkide saavutamisele.

13. Ringkonnakohus keeldub 02.02.2021 esitatud keelamiskaebuse menetlemisest. Uue nõude

lisamine kaebusele ei ole praeguses menetlusetapis võimalik ega lubatav, sest mööda on lastud

HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kaebuse muutmiseks ning täidetud ei ole keelamiskaebuse

esitamise eeldused (HKMS § 45 lg 1). Uue nõude esitamist alles apellatsiooniastmes tuleb

pidada väga erandlikuks ja praegu selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

14. Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud 2 uut tõendit – AL ja EP ning ML kommentaarid

ja vastused. Ehkki tõendid on esmakordselt esitatud alles apellatsioonimenetluses, peab

ringkonnakohus vajalikuks võtta need asja materjalide juurde asja õigemaks lahendamiseks

HKMS § 198 lg 3 alusel. Tõendid on asjakohased (HKMS § 62 lg 2), vastustajal on olnud

võimalus esitada nende suhtes oma seisukoht ning nende asja juurde võtmine ei venita

menetlust.

II

15. Halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Vaidluse lahendamise põhiküsimus on, millistest õigusaktidega ette nähtud nõuetest, mis

sisustavad Keskkonnaameti

diskretsiooni

piirid, pidi Keskkonnaamet

metsateatiste

registreerimisel lähtuma ja kas Keskkonnaamet on neid diskretsioonipiire otsuse langetamisel

rikkunud (keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete

3-20-605

12(15)

loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 lg

2). Asja materjalidest tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et Keskkonnaamet

on metsateatiste registreerimisel kasutanud kaalutlusõigust. See nähtub kasvõi metsateatistele

seatud kõrvaltingimustest. Metsateatise formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist.

Ringkonnakohtul puudub siiski kahtlus selles, et Keskkonnaamet on metsateatiste

registreerimisel lähtunud samadest kaalutlustest, mis on esitatud kohtumenetluses.

17. Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse (Vabariigi Valitsuse

20.05.2004 määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“) ja

on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Vaidlus puudub selles, et

vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud alad jäävad metsise elupaika kanade sigimisalale

(keskkonnaregistri kood KLO9101753) ning ükski eraldis ei jää metsise püsielupaiga alale.

Samuti puudub vaidlus, et metsateatisega nr 50000366745 hõlmatud ala jääb Koiva-Mustjõe

maastikukaitseala Koiva piiranguvööndisse (KLO1101075). Metsateatisega nr 50000319491

on lubatud sanitaarraie 1,28 ha suurusel alal, metsateatisega nr 50000296101 lageraie 1,76 ha

suurusel alal ja ülejäänud vaidlusaluste metsateatiste osas harvendusraie kokku 30,39 ha

suurusel alal. Mustjõe metsise püsielupaik KLO3000067 ei kuulu Natura 2000 võrgustikku ja

metsis ei ole Koiva-Mustjõe linnuala kaitse-eesmärgiks (Keskkonnaameti 20.11.2020

menetlusdokument).

18. Kuna ükski metsateatistega hõlmatud ala ei asu metsise püsielupaigas, tuli Keskkonnaametil

vastavalt LKS § 48 lg-le 4 kontrollida metsateatise vastavust LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse

sätetele (lg-d 6 ja 61) ja metsateatise nr 366745 puhul ka määruse nr 259 nõuetele. LKS § 55

lg-te 6 ja 61 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Keelatud on ka looduslikult

esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Määruse

nr 259 § 14 p-de 6 ja 7 kohaselt on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel ja

uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse

mitmekesisus. Sama määruse § 15 kohaselt on Koiva piiranguvööndis poollooduslike koosluste

esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade

karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Lisaks sai vastustaja lähtuda

Keskkonnaameti peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 kinnitatud „Metsade

väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhisest“ (kättesaadav Keskkonnaameti

veebilehelt), mille koostamisse on juhisest nähtuvalt olnud kaasatud Keskkonnaministeeriumi

spetsialistid, liigieksperdid ja looduskaitsebioloogid Tartu Ülikoolist, Eestimaa Looduse

Fondist, Eesti Ornitoloogiaühingust jt institutsioonidest. Vaidlus puudub selles, et nimetatud

juhise lisaks oleva 12.01.2017 uuendatud metsamajandamise tabeli kohaselt on hooldusraietele

metsise püsielupaikades ja ka kõikidele raietele metsise elupaikades seatavad ajalised piirangud

järgnevad: 1) raied (sh metsamaterjali kokkuvedu) metsise elupaigas kanade sigimisalal on

keelatud pesitsusperioodil, s.o 15. aprillist kuni 30. juunini; 2) raied (sh metsamaterjali

kokkuvedu) metsise mänguaegses elupaigas on keelatud mänguperioodil, s.o 01. veebruarist

kuni 31. maini. Ehkki määruse nr 1 nõuete täidetuse kontrollimiseks polnud Keskkonnaametil

alust, on võrdlusmomendina püsielupaiga kaitse eelduslikult karmimate nõuetega kaitse

tingimused asjakohased välja tuua – piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1.

septembrist 31. jaanuarini, kusjuures raielangi suuruse ja kuju osas tuleb arvestada järgmiste

piirangutega: 1) lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1,0 ha ning laius 30 meetrit;

2) turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha. Piiranguvööndis tuleb raiete tegemisel

arvestada järgmisi piiranguid metsa vanuselisele koosseisule ja raielangi kujule: 1) üle 60 aasta

vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%; 2) raielankide vahele tuleb jätta üle 60

aasta vanust puistut vähemalt 100 m laiuse ribana. Püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud

puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku-

3-20-605

13(15)

ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab (§ 4 lg-d 7–9). Harvendusraiete osas ei näe määrus nr

1 erisusi ette.

19. Halduskohus viitas otsuse p-s 42 õigesti, et püsielupaiga kaitsekord peab kitsenduste ja

piirangutega tagama kohalduval alal nii liigi kui ka elupaiga kaitse ning vastustaja ei saa

üldjuhul seada metsise kaitseks püsielupaiga kaitsekorras toodud tingimustest rangemaid

tingimusi ega keelata neid raieid, mis määrusega nr 1 on lubatud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et vastustaja ei ole metsateatiste menetlemisel ajaliste piirangute kehtestamisel

kaalutlusõigust rikkunud. Kõigis vaidlusalustes metsateatistes on antud nõusolek raiete

teostamiseks vaid juhul, kui raietööd tehakse väljaspool metsise pesitsusperioodi, s.o

ajavahemikul 1. juuli–14. aprill. Selline luba on kooskõlas ülalviidatud metsade väärtuspõhise

kaitse korraldamise ja majandamise juhise metsamajandamise ajakohastatud tabeliga. Asjas ei

ole esitatud väiteid ega tõendeid sellest, et vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud ala oleks

ühtlasi ka kukkede mänguala. Seetõttu pole põhjendatud kaebaja väide, et raiekeeld peaks

ajaliselt hõlmama ka kukkede mängu perioodi (keeld alates 01.02). LKS § 55 lg-s 6 märgitud

kaitsealuse loomaliigi üldise häirimise keelust talvitumise ajal ei saa järeldada igasuguse raie

keeldu talvel (vrdl Riigikohtu 11.12.2020 määrus praeguses asjas p 12). Ringkonnakohtu

hinnangul on siin silmas peetud eelkõige talvituvaid (talveund magavaid või talveuinakuid

tegevaid, s.o talvel puhkeseisundis olevaid) loomi, mitte lihtsalt kõiki talve üleelavaid

kaitsealuseid looma- ja linnuliike. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et Keskkonnaamet ei

saa raietele ajaliste piirangute seadmisel lähtuda üksikute teadlaste või üksikutes teadustöödes

väljendatud arvamustest (apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2). Nagu näha, ei ole teadlaste

arvamused konsensuslikud ning võivad olla vastuolulised (nt praeguse vaidluse puhul – kas

tibudega kanade lendutõusmise kaugusest saab järeldada pesakondade tolerantsust liikumise ja

müra suhtes või mitte; kas harvendusraietega muudetav metsa terviklikkus on metsiste

arvukusele pigem soodustav või hoopis seda pärssiv), mistõttu peaks avalikke ja erahuve

hõlmavas teaduslikus diskussioonis ideaalis kooruma mingi konsensus. Selline konsensus on

praeguse vaidluse puhul väljendatud metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja

majandamise juhises ning selle lisaks olevas metsamajandamise tabelis. Nagu öeldud, on

vaidlusalused metsateatised sellega kooskõlas. Kui juhises ja tabelis ning metsise püsielupaiga

kaitsekorras sätestatud piirangud ei ole metsise kaitsmiseks piisavad, siis tuleb neid õigusakte

korrigeerida. Praeguse vaidluse kontekstis ei ole asjakohased kaebaja apellatsioonkaebuse

teoreetilised arutelud sellest, kas metsise elupaikade kaitsealasid tuleks laiendada või

kaitsekorra tingimusi karmistada, kas Koiva-Mustjõe maatikukaitseala kaitse-eesmärkidesse

tuleks lisada metsis, kas metsise elupaikades tuleks üldse keelustada metsamajandamine, et

metsise elupaigad on üldiselt halvas seisundis ja nende kaitset mõjutavad õigusaktid puudulikud

jne. Nagu öeldud, ei saa Keskkonnaamet raietele ajaliste piirangute seadmisel lähtuda üksnes

teoreetilistest teaduslikest aruteludest.

20. Metsateatise kui tegevusloa ja sellega seotud keskkonnamõju hindamise ning KeHJS § 6 lg

2 p 1 kohase eelhinnangu osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-des 46 ja 47

väljendatud seisukohtadega. Halduskohus on esitanud nendes küsimustes piisava ja põhjaliku

analüüsi, mistõttu puudub ringkonnakohtul vajadus neid põhjendusi üle korrata (HKMS § 201

lg 4). Asjaolu, et üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamist on seadusandja pidanud

olulise keskkonnamõjuga tegevuseks (KeHJS § 6 lg 1 p 311), ei saa järeldada, et igasugusel

metsamajandmisel on oluline keskkonnamõju, mis vajab eelhinnangut KeHJS § 6 tähenduses.

Eelhinnangu andmise kohustus ei tulenenud vastustajale ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 § 15 p-st 8 – metsateatistega hõlmatud alast jääb vaid üks Natura 2000

võrgustiku alale ning selle kaitsekord on sätestatud määrusega nr 259. Nagu praeguse

kohtuotsuse p-des 17 ja 18 viidatud, on Koiva piiranguvööndis poollooduslike koosluste

esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks hoopis vajalik rohu niitmine,

3-20-605

14(15)

loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine, ning metsis ei ole Koiva-Mustjõe

linnuala kaitse-eesmärgiks. Koiva-Mustjõe linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest lindudest ei ole

ükski metsa elupaigana kasutav liik, mistõttu ei kahjusta linnuala vahetus läheduses

kavandatavad harvendusraied linnuala kaitse-eesmärke. Eelnev ei tähenda aga, et

Keskkonnaamet ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate kui ka juba eelnevalt

toimunud ja keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju LKS § 55 kontekstis. Praegusel juhul

on Keskkonnaamet kohtumenetluses välja toonud (vt halduskohtu otsuse p-s 50 esitatud

põhjendused), et kõiki lubatud raieid koosmõjus arvestades ei saa neid pidada liigi ja isendi

kaitse eesmärke (püsielupaiga alal ja väljaspool seda) ohustavaks. Apellatsioonkaebusele

lisatud AL ja EP arvamusest nähtuvalt ei ole Eestis tehtud metsise häirimise mõjude uuringut

ning Eestis pole konkreetset näidet, kus harvendusraie oleks asurkonna seni soodsat seisundit

kahjustanud. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole ka teadlased jõudnud ühtsele järeldusele, kuidas

raied metsise populatsiooni mõjutavad. ML seisukohast tulenevalt tuleb häirimisest

olulisemaks pidada häiringu tagajärgi elupaigale – valesti tehtud raietega võidakse muuta

elupaik liigi elutingimustele sobimatuks. Lisaks on ML leidnud, et metsis talub

metsamajanduslikku tegevust, sh harvendusraieid, kui need on tehtud kooskõlas liigi

elutingimustega. Ehkki ka siinkohal lähevad arvamused lahku, milline peaks ideaalis olema

metsatäiuse protsent, et see oleks metsise arengule kõige soodsam, nähtub raiemahtude

võrdlusest kogu elupaiga puistute pindalaga (8%) ning harvendusraietele puistute täiuse kohta

seatud piirangutest (täius 60%), et raiete liiki ja koosmõju arvestades ei ole siiski põhjust

kahtlustada LKS §-s 55 sätestatud keeldude rikkumist (sh arvestades, et metsateatistes on

esitatud ajalised piirangud raieteks ning lisaks soovitus raiete käigus säilitada suuri haralisi

mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana).

Keskkonnaamet on vastuses apellatsioonkaebusele välja toonud, et metsisemäng on liikunud

Mustjõe püsielupaiga sihtkaitsevööndist välja ja laienenud alale, kus metsaregistri andmetel on

aastatel 2007–2013 tehtud hooldusraieid (valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie) ca 72 ha-

l, s.o 50% sellest alast on viimase kümne aasta jooksul olnud hooldusraiete poolt mõjutatud,

kuid metsisekukkesid see häirinud ei ole. Lisaks on Keskkonnaamet viidanud Euroopa Liidu

liigikaitsesoovitustele. Metsise kaitsejuhise kohaselt vajab metsis elupaigana vanemaid,

mitmekesist rohke puhmarindega avatud okasmetsakooslust, mille võrade liitus on keskmiselt

50–60%. Juhitakse ka tähelepanu, et metsamaastikul on vajalikud ka noorema metsa laigud,

mis tekivad väikeste uuendusraiete või häiringute käigus. Juhis soovitab vältida ulatuslikke

lageraieid ning majandada metsi viisil, mis muudab neid mosaiiksemaks (sh väikesi lagealasid

tekitavate uuendusraietega) ning hoida puistu liitus mitte tihedam kui 50–60%. Juhises tuuakse

ka näide Rootsi kohta, kus harvendusraieid kui majanduslikult vähetasuvat aga liigikaitseliselt

vajalikku tegevust soodustatakse toetustega. Asjas kogutud tõendid ja Keskkonnaameti

selgitused näitavad, et Keskkonnaamet on kursis metsise kaitse ja sellega seonduva

metsamajandamise võimalikkuse teadusuuringutega, rahvusvaheliste soovitustega, nn parima

praktika juhistega ning ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et vaidlusaluste metsateatiste

registreerimisel on raiete kumulatiivse mõju hindamisel lähtutud nendest teadmistest (mingit

õigusaktidest või sisemistest töödokumentidest tulenevat juhist selleks kehtestatud ei ole). Kuna

sellist tuvastatud negatiivset keskkonnamõju ei esine, mida saaks metsateatiste registreerimise

korral käsitada asjakohaste õigusnormide ja tingimuste rikkumisena, on kaebaja viited

ettevaatuspõhimõtte

ja

keskkonna

kõrgetasemelise

kaitse

põhimõtte

rikkumisele

põhjendamatud.

21. Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1).

3-20-605

15(15)

III

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus

tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)