2-19-1906/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 09.veebruar 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-1906

Kohtuasi

Kreditex Liising OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.novembri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Kreditex Liising OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Kreditex Liising OÜ

(registrikood 12291095, aadress Vambola tn 6 10144,

Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana

Sobko (e-post: xxx)

Kostja (vastustaja): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri

Luik (e-post: xxx)

Kolmas

isik

hageja

poolel:

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Inna

Bodagovskaja (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.novembri 2020. a määrus jätta muutmata.

2. Kreditex Liising OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Kreditex Liising

OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-19-1906

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kreditex Liising OÜ (hageja) esitas 05.veebruaril 2019.a Harju Maakohtule AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kindlustuslepingu kehtivus,

välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 16186 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

3228,33 eurot ja viivis alates 06.veebruarist 2019.a põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni

seadusjärgses määras 8% aastas ning kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

XX. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XX 23.juulil 2015.a kapitalirendi tüüpi

liisingulepingu nr L50723-1. Liisingulepingu alusel omandas hageja YY-lt XX ülesandel ja

huvides sõiduauto MERCEDES-BENZ E220 CDI (reg.nr XXX XXX, edaspidi liisinguese)

ning andis liisingueseme XX valdusse ja kasutusse. XX (kindlustusvõtja) ja kostja

(kindlustusandja) vahel on sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping (kaskokindlustus,

poliisi nr 1318823198) liisingueseme kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli 08.juuni 2016.a–

07.juuni 2017.a ja soodustatuks isikuks on märgitud hageja. 08.juulil 2016.a varastati hagejale

kuuluv liisinguese Läti Vabariigis Riia linnas. Sõiduki varguse puhul on tegu

kindlustusjuhtumiga.

Kostja

kindlustusandjana

on

kohustatud

hüvitama

hagejale

kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju. Hageja esitas kostjale korduvalt lepingu

täitmise nõude, millele kostja vastas, et asjas on käimas kriminaalmenetlus. 18.juunil 2018.a

tegi kostja otsuse ja tehingu tühistamise avalduse, millega keeldus kahju hüvitamisest,

tuginedes sõidukikindlustuse üldtingimuste p 11.1 rikkumisele. Kostja on hageja arvates

tahtlikult venitanud oma kohustuste täitmisega. Hageja nõue on sissenõutavaks muutunud

09.augustist 2016.a lähtudes VÕS § 450 lg-st 1. Hageja on õigustatud saama kindlustushüvitist.

Alust keelduda kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ei ole.

3. 06.mai 2019.a menetlusdokumendis täpsustas hageja, et nõuab kostjalt hüvitist

kindlustuslepingu, mitte liisingulepingu alusel. Hageja on loovutanud liisingulepingust

tuleneva nõudeõiguse Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Hageja ei ole loovutanud kindlustushüvitise

saamise õigust ehk kostjaga sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva hüvitise nõudeõigust Rävala

Õigusbüroo OÜ-le. Sõlmitud liisingulepingu alusel on liisinguvõtjaks XX, kes vastavalt

lepingule kohustus sõlmima kaskokindlustuslepingu ja märkima soodustatud isikuks hageja.

XX täitis oma kohustuse. Kindlustuslepingust tulenevalt on hageja soodustatud isikuna

õigustatud kindlustushüvitist saama, seega on hageja õigustatud seda ka kohtu kaudu nõudma

ja kostjal on kohustus nõue täita. Hageja nõudeõigus ei pea tingimata tulenema hageja ja kostja

vahel sõlmitud lepingust, vaid võib tuleneda ka lepingust, mis on sõlmitud hageja kui kolmanda

isiku kasuks.

4. 21.oktoobri 2020.a istungil jäi hageja oma seisukoha juurde, et tal on nõudeõigus. Hageja on

sõiduki omanik ja nõue tuleneb liisingulepingust, mille kohaselt liisinguvõtja on kohustatud

sõidukile tegema kaskokindlustuse ja märkima soodustatud isikuks hageja. Hageja kinnitas

2-19-1906

istungil, et hagi esitamise seisuga ei ole kindlustusvõtja hagejale kindlustuslepingust tulenevat

nõudeõigust loovutanud.

5. Kostja palus 18.märtsi 2019.a vastuses hagiavaldusele jätta hagi läbi vaatamata. Kostja

vaidles asja menetlusse võtmisele vastu. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt

kindlustushüvitise väljamõistmist ehk sõiduauto Mercedes-Benz E 220 CDU (XXX XXX,

edaspidi: sõiduk) kindlustuslepingu täitmist. Hageja ja kostja vahel puudub kehtiv

kindlustusleping. Kostja sõlmis sõiduki kindlustuslepingu XX-ga, mitte hagejaga. Kuigi hageja

on märgitud poliisis nr 1318823198 (edaspidi poliis) soodustatud isikuks, puudub hagejal

kindlustusandja ehk kostja vastu täitmise nõue. Kindlustushüvitise väljamõistmiseks peab

kindlustusvõtja esitama kindlustusandja vastu nõude, et kindlustusandja täidaks soodustatud

isikule.

6. 21.oktoobri 2020.a istungil jäi kostja seisukohale, et hagi on menetlusse võetud ebaõigesti.

Kindlustuslepingus on kindlustusvõtjaks XX ja kindlustusandjaks AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal. Hagiga pole kohtusse pöördunud mitte XX, vaid kohtusse on pöördunud Kreditex

Liising AS, kes on poliisi peal soodustatud isik. Soodustatud isiku osas vaidlust pole.

Soodustatud isikul on küll õigus täitmisele, kuid tal ei ole nõudeõigust kindlustusandja vastu.

Kostja selgitas, et ta pole liisingulepingu pool. Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata

jätmiseks või alternatiivselt vaheotsuse tegemiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 11.novembri 2020.a määrusega hagi läbi vaatamata ning

menetluskulud hageja kanda.

8. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagejal puudub nõudeõigus, mistõttu tuleb

jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

9. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kindlustusvõtja ja kostja vahel sõlmitud vabatahtliku

sõidukikindlustuslepingu (kaskokindlustus) puhul on tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud

lepinguga VÕS § 80 tähenduses. Leping kolmanda isiku kasuks võib olla ehtne või ebaehtne.

Ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks on tegemist siis, kui kohustuse täitmist lisaks

võlausaldajale võib nõuda ka kolmas isik ise (VÕS § 80 lg 2). Kui kolmandal isikul iseseisvat

täitmisnõuet ei ole, on leping ebaehtne. Lepingu ehtsus peab tulenema vahetult lepingust või

seadusest (P. Varul jt Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 381).

10. Vaidlusaluse kaskokindlustuse lepingu ehtsus ei tulene seadusest. Kostja väitel ei tulene

lepingu ehtsus kindlustuslepingust ja seda ei ole ümber lükanud ka hageja. Hageja leidis, et

tema nõudeõigus tuleneb liisingulepingust. Kohus nõustus kostjaga, et kostja ei ole

liisingulepingu pool, mistõttu ei saa talle nimetatud lepingust õigusi ega kohustusi tekkida.

Hageja kinnitas istungil, et kindlustusvõtja XX ei ole hagejale hagi esitamise seisuga

kindlustuslepingust tulenevat nõudeõigust loovutanud.

11. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hageja puhul on tegemist isikuga, kellele ei ole antud

iseseisvat õigust nõuda lepingu täitmist kostjalt ehk kindlustusandjalt. VÕS § 425 järgi on

hagejal (soodustatud isikul) kindlustusjuhtumi toimumise korral küll õigus saada

kindlustusandjalt kindlustushüvitist, kuid ta ei saa esitada täitmise nõuet kindlustusandja vastu.

Kindlustusandja vastu peab nõude esitama kindlustusvõtja ja nõudma lepingu täitmist

soodustatud isikule.

12. Kohus jättis kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

2-19-1906

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi

maakohtule menetluse jätkamiseks; juhul, kui ringkonnakohus ei saada asja tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks, tühistada menetluskulude jaotus ja määrata jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

14. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt peab kohus TsMS § 2 mõtte kohaselt nii vara kui

võimalik olema veendunud, et hagejal on olemas hagemisõigus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-

1-23-12 nimetanud taunitavaks maakohtu käitumist olukorras, kus oli teada, et hagejal ei pruugi

olla hagemisõigust, kuid kohus ei võtnud selles osas pooleteise aasta jooksul midagi ette.

15. Antud juhul jättis maakohus aegsasti täitmata TsMS § 392 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustuse

selgitada välja, kes on menetlusosalised ja sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud kohustuse

kontrollida eelmenetluses hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Ei

saa pidada seadusega kooskõlas olukorda, kus maakohus alles peale 1,5 aasta menetluse

alustamist on leidnud, et hagejal puudub nõudeõigus.

16. Eelnimetatud kohustuste rikkumisega tekitas kohus olukorra, kus pooltel on suurenenud

asjatud kulutused, mida kohtu hinnangul oleks pidanud hageja kandma. Hagi läbivaatamata

jätmisega peale 1,5 aastat menetluse alustamist tekitas kohus olukorra, kus kindlustusandja võib

üldse vabaneda täitmise kohustusest (VÕS § 475 lg 3), jättes õigustatud isiku õiguseta üldse

kohtusse pöörduda.

17. Tsiviilkohtumenetlus peab olema efektiivne, mis tähendab, et juba dokumendi menetlusse

võtmise staadiumis tuleb kõrvaldada puudused, mis takistavad tsiviilasja menetlemist. Seega

pidi maakohus hagi menetlusse võtmise staadiumis või vähemalt peale kostja esialgse vastuse

kättesaamist andma hagejale TsMS § 340¹ alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

18. Hagejale peab olema tagatud võimalus oma hagemisõiguse tõendamiseks ja/või selleks

vastavate toimingute tegemiseks. Kohus ei täitnud oma selgitamiskohustust ja ei ole selgitanud

hagejale, et temal ei pruugi olla õigust hageda ja hageja peab oma õiguse kohtule põhistama (nt

viisil, et hageja esitab kohtule kindlustuslepingust tuleneva nõude loovutamise dokumendi).

Käesoleval juhul tuleb vaidlustatud kohtumäärus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse

jätkamiseks.

19. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte

vahel puudub vaidlus küsimuses, et hagi esitamise seisuga ei olnud kindlustusvõtja enda

nõudeõigust hagejale loovutanud. Kostja esitas juba esimeses menetlusdokumendis taotluse

hagi läbi vaatamata jätmiseks. Seega on ainetud hageja väited justkui ei ole hageja teadnud asja

lahendamise seisukohast kesksest küsimusest, et tal puudub nõudeõigus. Käesoleval hetkel on

saabunud kindlustusvõtja teoreetilise nõudega seoses õigust lõpetav tähtaeg (VÕS § 475 lg 3).

Nimetatus ei lasu süü aga ei kohtul ega ka kostjal – hagejale oli teada juba alates 18.märtsist

2019.a (kostja vastus), et tal puudub nõudeõigus. Antud juhul käitus esimese astme kohus

ratsionaalselt, täitis selgitamiskohustuse esimesel võimalusel. Tegemist on hageja esindaja

ebakvaliteetse õigusnõuga.

20. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-19-1906

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole hageja õiguste rikkumine

hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, kuna hagejal puudub

nõudeõigus kostja vastu.

23. Maakohus on õigesti järeldanud, et seadusandlusest ei tulene hageja iseseisvat täitmisnõuet

kostja kui kindlustusandja vastu ning hagi kostja vastu pidanuks esitama kolmas isik

kindlustusvõtjana, nõudes lepingu täitmist hagejale kui soodustatud isikule. Maakohus on

õigesti tuvastanud, et iseseisvat täitmisnõuet ei tulene hagejale ka asjas esitatud lepingutest.

Kolmanda isiku ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingus (I kd, tlk 14, 34-36) puudub vastav

kokkulepe hageja kasuks ning kostja ei ole hageja ja kolmanda isiku vahelise liisingulepingu

pooleks (I kd, tlk 5-10). Kuna maakohus ei ole materiaalõigust vääralt kohaldanud, puudub alus

määruse tühistamiseks ja asja tagasi saatmiseks menetluse jätkamiseks maakohtule.

24. Vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks ei anna iseseisvat alust ka määruskaebuse

etteheited seonduvalt maakohtu poolse menetluse juhtimisega.

25. On õige, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu praktikas on taunitud maakohtu

tegevust menetluse juhtimisel olukorras, kus kohus lahendas küsimuse sellest, et hagejal ei

pruugi olla hagi esitamise õigust, alles pooleteise aasta jooksul hagivastuse saamisest (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. märts 2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-12, p 15).

Käesoleval juhul ei ole aga menetlus kulgenud analoogselt eelmainitud kohtuasjaga, arvestades,

et kohus on võimaldanud hagejal vastata kostja vastusele (I kd, tlk 130), kostjal hageja

seisukohale (I kd, tlk 136), hagejal kostja vastusele (I kd, tlk 164, 165), kaasanud menetlusse

kolmanda isiku (I kd, tlk 181) ning pidanud asjas korraldava kohtuistungi (I kd, tlk 208

pöördel), mille käigus arutas seonduvalt kostja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata,

menetlusosalistega hagiavalduse edukuse seisukohalt tähtsaimat ehk küsimust sellest, kas

kolmas isik on hagiavalduse esitamise seisuga hagejale loovutanud kolmanda isiku ja kostja

vahelisest kindlustuslepingust tuleneva nõude. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda ka

etteheitega, et maakohus on selgitamiskohustuse täitmata jätnud.

26. Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et maakohus on tekitanud olukorra, kus

kindlustusandja võib üldse vabaneda täitmise kohustusest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

on kostja 18.juunil 2018.a kindlustuslepingu üles öelnud, teatanud kahju hüvitamise kohustuse

puudumisest ning kolmanda isiku õigusest otsus ühe aasta jooksul vaidlustada (I kd, tlk 25).

Seega pidi kolmandale isikule kui kindlustusvõtjale olema arusaadav oma õiguste kaitseks

kohtusse pöördumata jätmise tagajärg veel enne seda, kui hageja pöördus hagiavaldusega

kohtusse.

27. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheitega maakohtule temale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja määramata jätmisega seoses. Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt esitas

kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks 18.märtsi 2019.a vastuses hagiavaldusele (I kd, tlk

47), milles tõi mh esile, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu ning esitas tõendi selle kohta,

et on hagejalt soovinud kolmanda isiku kinnitust kindlustuslepingust tuleneva nõude hagejale

2-19-1906

üle mineku kohta (I kd, tlk 58). Maakohus küsis sellele menetlusdokumendile hagejalt vastust

(I kd, tlk 130), millele hageja ka vastas (I kd, tlk 131-134). Seega oli hagejale antud võimalus

oma nõudeõiguse tõendamiseks vajalike täiendavate faktiliste asjaolude, väidete ja soovi korral

ka uute tõendite (sh nõude loovutamise lepingu) esitamiseks. Etteheide, et hagejale ei

võimaldatud oma hagemisõigust tõendada, on põhjendamatu. Arvestades eeltoodut, jääb

määruskaebuse põhinõue rahuldamata.

28. Määruskaebuse esitaja on alternatiivselt palunud tühistada maakohtu määratud

menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

puudub alus ka selles osas määruskaebuse rahuldamiseks.

29. Määruskaebusest ei nähtu põhjendusi, milles seisneb maakohtu eksimus menetluskulude

jaotamisel või miks tuleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

ei anna menetluskulude jaotuse muutmiseks alust määruskaebuses toodud etteheited seonduvalt

maakohtu otsustustega menetluse juhtimisel. Hageja kannab TsMS § 168 lg 2 kohaselt

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd asjas ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-

5 sätestatud eeldusi, puudub alus maakohtu otsustust muuta.

30. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4, arvestades, et

hagejale ei saanud kohtumenetluses tulla üllatusena küsimus nõude loovutamise lepingu

olemasolust, kuna kostja oli teinud ettepaneku esitada kolmanda isiku poolt allkirjastatud

kinnitus kindlustuslepingust tuleneva nõude loovutamise kohta juba 26.juunil 2018.a st enne

hagi kohtusse esitamist (I kd, tlk 58). Hagejat on nii kohtumenetluse eelselt kui selle ajal

esindanud üks ja sama lepinguline esindaja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses

menetluskulusid kindlaks määranud, mistõttu ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS

§ 177 lg 1 p 2 ja lg 2 tulenevalt määrab menetluskulud määrusega kindlaks maakohus mõistliku

aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

32. Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 427 ja § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/