1-10-5339/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10- 5339 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 07. juuni 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi N.A süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26. aprilli 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja tema kaitsja adv Merike Allikmäe Prokurör Ille Mardo

Süüdistatav N.A

sünd 16.05.1972.a XXXXX XXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX XXXX XXXXXXXX, töökoht AS-s E., varem kohtu poolt karistatud 4 korral, viimati 10.11.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi 6 kuulise vangistusega, mida 1/3 võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

Kaitsja Adv Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 26. aprilli 2010.a otsus sisuliselt muutmata, kuid teha otsuse põhiossa täpsustus, mille kohaselt lugeda N.A politseipatrulli poolt kinnipeetuks mitte Endla tänaval, vaid Tallinn-Narva maantee 38. kilomeetril. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.A tunnistati Harju Maakohtu 26.04.2010.a. otsusega KarS § 424 järgi süüdi selles, et ta juhtis 24.04.2010.a kella 17.23 ajal Harjumaal Tallinn-Narva maanteel sõiduautot

Ford Fiesta alkoholijoobes olles (alkoholisisaldus 1 liitri väljahingatava õhu kohta 1,09 milligrammi. Talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa (4 kuud vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks arvati N.A kinnipidamise päev 24.04.2010.a. N.A-lt võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

APELLATSIOONIDE SISU

2. N.A vaidlustab apellatsioonis üksnes talle mõistetud karistuse ning taotleb uue otsusega rahalise karistuse mõistmist või mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. N.A märgib, et kaotab otsuse tagajärjel oma töökoha ja sissetuleku. Apellant märgib, et maksumaksjana oleks ta riigile kasulikum kui maksumaksja raha kulutajana. Avaldab tehtu

üle sügavat kahetsust. N.A märgib, et otsustas liituda AA tugirühmaga. Töö kohta märgib, et on AS-s E. töötanud edukalt üle kümne aasta. Tal on perekond, võlg panga ees siiani korrektselt tasutud. Tal on olnud piisavalt aega järelemõtlemiseks. N.A leiab, et mõistetud karistus laostab tema perekonna.

3. Süüdistatava kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega rahalise karistuse mõistmist.

Kaitsja leiab, et vaatamata varasematele karistustele, on käesoleval juhul N.A-le liialt

karm karistus mõistetud. Siinjuures osundab kaitsja, et lähipäevil toimub N.A poja matus, 5. mail pidi toimuma tema ja G. T. abielu registreerimine, 28. aprillil oli tal ees arstlik

komisjon invaliidsuspensioni taotlemiseks, terviseprobleemid on tingitud raskest

seljatraumast, mille tõttu vajab ka taastusravi. Kõigele vaatamata on N.A suutnud säilitada oma töökoha, tal on olnud pidev teenistus ning ta oleks võimeline rahalise karistuse

koheselt tasuma. Pärast eelmist karistust suutis N.A ligi poolteist aastat hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Kaitsja leiab, et kohus ei ole siiski N.A isikut igakülgselt ja objektiivselt hinnanud.

Peale eelneva juhib kaitsja tähelepanu sellele, et kriminaalasja materjalide kohaselt pidas

politseipatrull N.A kinni Tallinn-Narva maanteel, kuid kohus on oma otsuses

3 tuvastatud asjaoludena märkinud, et „Endla tänaval peatas ta politseipatrull ning tal tuvastati

alkoholijoove“. Seega on küsitav, kas kohus arvestas äkki kellegi teise alkoholijoovet, kes

peeti kinni Endla tänaval või on süüküsimuse otsustamisel aluseks võetud ikka N.A alkoholijoove.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonid alust ei anna.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone ja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist

karistuse mõistmise osas ja rahalise karistuse mõistmist. Alternatiivselt taotles süüdistatav vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

5.1 Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on

kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et maakohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on N.A-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest.

5.2 Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist

lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr

3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Eelmärgitud põhimõttest on maakohus N.A-le karistust mõistes lähtunud ning esitanud oma otsuses need asjaolud, mis on tinginud karistusliigi valiku

vangistuse näol. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatut. N.A on varem kriminaalkorras karistatud neli korda, neist kolmel korral KarS

§ 424 järgi. Teda on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Korduvalt on N.A-le

mõistetud rahaline karistus, kuid see ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma, mistõttu ei ole rahalise karistuse mõistmine käesoleval juhul võimalik, sellisel viisil

jäävad saavutamata karistuse eesmärgid. N.A on varem karistatud ka vangistusega, mis on aga jäetud KarS § 73 ja 74 sätete kohaselt täitmisele pööramata. Esimesel katseajal on

süüdistatav toime pannud kaks kuritegu, mille eest mõisteti talle rahalised karistused. Ka

käesoleva kuriteo pani N.A toime katseajal. Maakohus leidis eelnevat arvestades põhjendatult, et käitumiskontrolli nõuete kohaldamisega pole N.A võimalik mõjutada kuritegude toimepanemisest loobuma. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga on samuti seotud käitumiskontrolli nõuete täitmisega, mis ei ole osutunud N.A puhul efektiivseks.

4

5.3 Eelnevast tuleneb, et maakohus on N.A-le karistust mõistes järginud ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi poolt rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt juhul, kui eriosa koosseisu

sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust

karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-24- 07).

5.4 Apellatsioonides esile toodud asjaolud ei ole puutumuses N.A süü suurusega ega

käsitatavad kergendavate asjaoludena KarS § 57 mõttes, neid asjaolusid ei ole võimalik arvestada kuidagi N.A käitumist õigustavatena. Kõiki neid olusid ja sündmusi, mida

süüdistatava kaitsja apellatsioonis kirjeldab, ei ole mõjutanud negatiivse kulgemise suunas mitte keegi teine kui N.A ise oma vastutustundetu ja ükskõikse suhtumisega nii oma

karistatusse kui õiguskorda üldse. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik, selle tühistamiseks apellatsioonid alust ei anna.

5.5 Mis puutub süüdistatava kaitsja poolt märgitusse, et N.A süüküsimuse võib

kahtluse alla seada kohtuotsuses sisalduv selle kohta, nagu oleks N.A politsei poolt

kinni peetud Endla tänaval, aga mitte Tallinn-Narva maanteel, siis kohtukolleegiumi hinnangul on tegemist eksitava veaga, mida on ringkonnakohtul võimalik KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt kõrvaldada kohtuotsuse täpsustamise teel. Kriminaalasja materjalidest, sealhulgas

ka kohtuistungi protokollis fikseeritust tuleneb üheselt, et N.A peeti politsei poolt

24.04.2010.a kinni Tallinn-Narva maantee 38. kilomeetril. Selles puuduvad kahtlused, seda on kinnitanud ka N.A ise /tl 2/. Seega tuleb maakohtu otsuse põhiosas märgitu „Endla

tänaval peatas ta politseipatrull ning tal tuvastati alkoholijoove“ asemel õigeks lugeda

„Tallinn-Narva maantee 38. kilomeetril peatas ta politseipatrull ning tal tuvastati alkoholijoove“.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 26. aprilli 2010.a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab kohtuotsuse põhiosa, lugedes N.A

politseipatrulli poolt kinnipeetuks Tallinn-Narva maanteel. Apellatsioonid jätab ringkonnakohus rahuldamata.

Malle Preimer Ivi Kesküla Sten Lind