2-20-14422/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14422

Kohtuasi

Saku Vallavalitsuse avaldus XX (X) suhtes tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks 3 kuuks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Saku Vallavalitsus (registrikood 75019738)

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.11.2020 määrus muutmata.

2. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-14422

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 04.11.2020 avalduse puudutatud isiku suhtes tahtevastase ravi

kohaldamiseks. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik alates 01.10.2020 esialgse õiguskaitse

korras SA PERH Psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul vältimatul psühhiaatrilisel ravil. Isik

toimetati 01.10.2020 politsei ning valla sotsiaaltöötaja poolt varjupaigast psühhiaatriakliiniku

valvetuppa. See on juba kolmas kord 2020. a. Isik on saanud erinevaid sotsiaalteenuseid ja

-toetusi, kuid ei ole psüühilisest seisundist tulenevalt võimeline tegema koostööd ega oma elu

iseseisvalt korraldama. Isikule on korduvalt kutsutud kiirabi ja politsei karjumise ja

ebaadekvaatse käitumise ning alkoholijoobes rahurikkumise pärast. Tal esinevad luulumõtted

jälitusest, jälgimisest, identiteedi vargusest ning seksuaalsest ärakasutamisest. Puudutatud isik

põeb kroonilist haigust ning nakkusohu vältimiseks peab ta tarvitama igapäevaselt

retseptiravimeid ja käima regulaarselt arsti vastuvõtul.

2. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 03.11.2020 taotluse nr 7.1-5/8160-3 ja lisatud psühhiaatrite

arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku psüühiline seisund hospitaliseerimisest kuni

praeguse ajani oluliselt paranenud, patsient ei mõista ravivajadust ega nõustu edasise

haiglaraviga. Patsient tunnistab arstidele, et kodus olles ta ravimeid ei võta. Isikul esineb raske

psüühikahäire (F20.09.), mistõttu võib ta ravita jäämisel olla ebaadekvaatse ja ettearvamatu

käitumise tõttu ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Kuna puudutatud isikul esineb jätkuvalt

raske psüühikahäire paranoilise skisofreenia näol, tal puudub haiguskriitika ja arusaam

ravivajadusest, ta ohustab nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust, palus avaldaja jätkata

puudutatud isiku suhtes tahtevastast ravi kuni 3 kuud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 09.11.2020 määrusega avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni

09.02.2021. Kohus määras kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse

paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite

manustamist. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 09.02.2021 või mõnel

eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ära langemisega.

4. Kohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikele 1, § 13 lõikele 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lõike 1 punktile 1. Avalduse kohaselt ei ole

alates hospitaliseerimisest kuni praeguse ajani patsiendi psüühiline seisund oluliselt paranenud,

patsient ei mõista ravivajadust ega nõustu edasise haiglaraviga. Patsiendi seisund on

minimaalse positiivse dünaamikaga, mõttekäik vähem laialivalguv. Ümbritseva kohta avaldab

patsient luululisi tõlgendusi, mistõttu on vaenulik, süüdistav ja ründav ümbritsevate suhtes ning

keeldub temale vajalikust abist. Endiselt esineb patsiendil paranoiline luul, mille sisuks

luureagentuuride ja USA kaitseväe jälitustöö, pealtkuulamine, jälgimine, kahjustamine.

Haiguskriitika on puuduv, endale määratud ravi peab ebakorrektseks ja ebavajalikuks,

diagnoosi osas on endiselt eriarvamusel, peab enda probleemide põhjuseks PTSD-d

(posttraumaatilist stressihäiret) ja depressiooni, mis on aga eelneva hospitaliseerimise käigus

ümber lükatud. Patsiendi tahteaktiivsus ja käitumine on luulumõtetest juhitud. Patsient on

üritanud haiglas viibides ravimite võtmise osas petta, mistõttu antakse ravimeid talle

lahustatud/purustatud kujul.

2-20-14422

5. Patsiendi käitumine on psühhoosielamustest juhitud ning oma seisundist tulenevalt ei ole ta

võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist ning ohustab sellega nii iseenda

kui ümbritsevate turvalisust. Patsiendi seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates ei ole

tõenäoline selle paranemine 40-päevase haiglaravi järgselt sedavõrd, et oleks tagatud patsiendi

enda ja teda ümbritsevate sotsiaalteenuse klientide turvalisus.

6. Kohus määras 05.11.2020 ekspertiisi selgitamaks välja, kas isik vajab tahtevastase ravi

pikendamist 3 kuu võrra. Psühhiaater ÜK teostas 06.11.2020 ekspertiisi, mille kohaselt on

uuritav selge teadvusega, orienteerub õieti ajas, kohas ja enese isikus. Haiguskriitika ja

situatsioonist adekvaatne arusaam puudub. Vestlusel on uuritav laialivalguv, kasutab nii eesti-

kui ingliskeelseid väljendeid ja lauseid. Uuritav avaldab spontaanselt laialdast paranoilist ja

suurusluulu. Uuritav kirjeldab üksikasjalikult, kuidas teda on jälitatud, ta olevat olnud abielus

kõrge USA sõjaväelasega, vandenõusse on segatud FBI. Tal olevat rikas sõber ning peale

haiglast lahkumist saavat enda käsutusse terve mullivanniga korruse eramajas. Uuritava tunde-

tahteelu on otseselt mõjustatud psühhootilistest elamustest, mistõttu käitumine on olnud

ebaadekvaatne ja agressiivne. Mälu ja intellekti tagasilangust ei tähelda, kuid kognitiivsed

funktsioonid on psühhoosist pärsitud.

7. Ekspert on diagnoosiks määranud paranoidse skisofreenia (RHK-10 kood F20.09), mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haigus on alanud ilmselt aastaid tagasi,

kui uuritav asus 2012. a elama USA-sse. Seal on ta korduvalt viibinud ravil psühhiaatriahaiglas.

2020. a alguses saabus ta Eestisse ning on juba kolmandat korda ravil psühhiaatriahaiglas. Isiku

psüühiline seisund ei ole vaatamata ravile oluliselt paranenud, ta on jätkuvalt psühhootiline,

haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad täielikult. Ravita jäämisel on ta oma psüühilise

seisundi tõttu ohtlik nii enda kui teiste elule, tervisele ja julgeolekule, mistõttu ei ole tema suhtes

võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaiglas.

Seda on näidanud ka varasem kogemus. Ekspert on seisukohal, et puudutatud isik vajab tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamist kuni 3 kuu vältel.

8. Puudutatud isikule määratud esindaja avaldas, et on kohtunud isikuga psühhiaatriakliinikus.

Isik selgitas, et haiglaravi ta ei vaja, ravimeid võtab ja on nõus võtma ka haiglast väljaspool.

Probleemid tekkisid tal hoopis ühe noormehe süül, kes hakkas tal külas käima vastu tema

tahtmist ja sellest tekkisid tülid. Ravimid jäid selle sõbra juurde ja ta ei saanud neile järele

minna ning seetõttu ei saanudki neid tarvitada. Ta ei ole alkohoolik. 70 päeva jooksul tarvitas

kolm korda õlut, mille see noormees tõi, sellest ka tülid. Ta ei soovi enam Sakus elada ega

nende teenuseid kasutada, sest need ei ole mõistlikud ega piisavad. Tal on sõber, kes üürib talle

maja ühe korruse Tallinnas ja elu saab korda. Tal on rahalised vahendid siin ja saab ka juurde

Ameerikast 500 USD. Ta on seksuaalselt ärakasutatud isik, kellele on süstitud heroiini ja

seetõttu on ta kaitse all, mida peab arvestama ka riik. Tal on kõik politsei ja FBI materjalid

olemas. Ta ei ole mingil juhul nõus haiglaravi jätkama. Tal on oma plaanid.

9. Esindaja märkis, et on varasemalt kohtunud puudutatud isikuga 06.02.2020 ja 12.08.2020

seoses tahtevastase ravi menetlustega. Kõikidel kordadel on puudutatud isiku ennast ja teisi

ohustav psüühiline seisund ja käitumismuster sarnane, mis on tulenenud ravimite võtmisest

loobumisest. Samuti korduvad tema selgitused olukorrast ja tervisest. Isikul esineb raske

psüühikahäire paranoidne skisofreenia ja ravimite võtmise lõpetamisel halveneb koheselt ta

tervislik seisund ning sellega ohustab ta nii end kui oma käitumisega ümbritsevaid inimesi.

Eeltoodust tulenevalt toetas esindaja avaldust.

10. Tulenevalt

eelnevast

leidis

kohus,

et

avaldus

puudutatud

isiku

korduvaks

psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd isikul

2-20-14422

esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

Puudutatud isiku käitumine on luulumõtetest mõjutatud ja tal puudub haiguskriitika, seega võib

ta ohustada nii enda kui teiste elu, tervist ja julgeolekut ning tema suhtes ei ole võimalik

kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus.

Ekspertiisiaktist nähtub, et isik ei pea ravi vajalikuks ning on varasemalt haiglast väljasaamisel

ravi katkestanud, mistõttu on ebatõenäoline, et ta jätkaks ravi haiglast välja saamisel. Seetõttu

oli kohus seisukohal, et antud juhul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Eeltoodust

tulenevalt tuleb puudutatud isik paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle

haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks.

11. Kohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel.

Lisaks on kohus küsinud seisukohta avalduse osas isikule riigi õigusabi korras määratud

esindajalt. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades puudutatud

isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine

ilmselt kaasa asja lahendamisele.

Määruskaebus

12. Puudutatud isik esitas talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isiku hinnangul ei ole maakohtu määrus seaduslik. Ta

on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus endale ega teistele ei ole tõsi. Puudutatud isik ei ole

ega soovi olla Sakuga seotud, mistõttu ei peaks arvestama Saku Vallavalitsuse avaldusega.

Menetlusosaliste seisukohad

13. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

15. 14.12.2020 teatas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohtule, et seoses puudutatud isiku

psüühilise seisundi paranemisega on lõpetatud tema suhtes tahtest olenematu ravi

psühhiaatriakliinikus 11.12.2020.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lõike 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse

põhjendusi ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel neid ei korda.

17. Esmalt märgib kolleegium, et vaatamata asjaolule, et puudutatud isiku suhtes on seoses

psüühilise seisundi paranemisega lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi

11.12.2020, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruse seaduslikkusele. TsMS § 543

lõike 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise

lõpetamist

tuvastada

kinnisesse

asutusse

paigutamise

määruse

seaduslikkuse

või

ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (vt Riigikohtu lahend

3-2-1-155-13, punkt 19). Seega ei takista kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine

puudutatud isiku määruskaebuse lahendamist.

2-20-14422

18. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu puudutatud isiku

seisukohaga, mille kohaselt PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimused ei olnud vaidlustatud

määruse tegemise ajal täidetud. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 537 lõike 1 järgi on isiku

kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut

läbivaadanud psühhiaatrite arvamust.

19. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on psühhiaatrid (sh puudutatud isiku suhtes ekspertiisi

läbi viinud ÜK) diagnoosinud puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia

(F20.09) näol. Puudutatud isik on viibinud ka varem korduvalt tahtevastaselt

psühhiaatriahaiglas (sh 2020. a kaks korda: 31.01–21.05.2020 ja 11.08–22.09.2020, samuti

varasemalt Ameerika Ühendriikides elades). Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta

ravi ei vaja ning enda hinnangul ei ole ohtlik endale ega teistele, ei lükka ümber psühhiaatrite

hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud

tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.

Puudutatud isiku ravivajadus on kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud asjas esitatud

psühhiaatrite arvamusega ja ekspert ÜK läbiviidud ekspertiisiga.

20. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st

olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-3662,

punkt 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lõike 1 punktis 2

sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus

peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Nii avaldusele lisatud psühhiaatrite

02.11.2020

arvamusest

kui

ÜK

09.11.2020

ekspertiisiaktist

nähtub,

et

alates

hospitaliseerimisest 01.10.2020 ei ole puudutatud isiku psüühiline seisund vaatamata ravile

oluliselt paranenud. Isik ei ole võimeline mõistma ravivajadust, peab endale määratud ravi

ebakorrektseks ja ebavajalikuks, diagnoosi osas on eriarvamusel. Ekspert on jõudnud

järeldusele, et puudutatud isiku tunde-tahteelu on otseselt mõjustatud psühhootilistest

elamustest, mistõttu käitumine on olnud ebaadekvaatne ja agressiivne. Seega leidis maakohus

õigesti, et puudutatud isikul puudub arusaamine oma haiguse tõsidusest, tema käitumine on

ebaadekvaatne ja suure tõenäosusega võib ta ravita jäämisel olla ohtlik nii endale kui teistele.

21. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi

meetmetest. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik 2020. a juba kolmandat korda

tahtest olenematul ravil psühhiaatriahaiglas ning kummalgi eelneval korral ravimeid haiglas

viibimise järgselt iseseisvalt ei võtnud ja määratud psühhiaatri vastuvõttudele ei ilmunud.

Eelnevast tulenevalt oli praegusel juhul vajalik tahtevastane ravi psühhiaatriahaiglas.

22. Seega, arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ja hoiakuid ravi vajalikkuse suhtes,

leidis maakohus õigesti, et oli vajalik jätkata tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi kuni

3 kuud. Maakohus on kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud

õiguspäraselt seisukohale, et vaidlustatud määruse tegemise ajal olid täidetud PsAS § 11 lõike

1 punktides 1–3 sätestatud tingimused.

23. Vastuseks kaebuse väitele, et puudutatud isik ei soovi, et kohus arvestaks Saku

Vallavalitsuse seisukohtadega, selgitab ringkonnakohus, et kuigi käesolevas asjas on seadusest

tulenevalt (TsMS § 533 lõige 1 punkt 1) avaldajaks kohalik omavalitsus, tuvastab kohus

2-20-14422

tahtevastase ravi kohaldamise eeldused mitte avaldaja seisukohtadele tuginedes, vaid

psühhiaatrite hinnangute ja avalduses esiletoodud eluliste asjaolude alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. TsMS § 172 lõike 3 alusel jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/