2-19-116228/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Vahur-

Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-116228

Kohtuasi

Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ hagi XX vastu

osakapitali sissemakse tasumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. detsembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ 6. jaanuari 2020. a

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2728 eurot 72 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ

(registrikood

14274132),

seaduslik

esindaja

PJ,

lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere

Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud e-kirjavahetus uue tõendina vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 3. detsembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ kanda.

Kristiina

Parvel

ei

ole

apellatsioonimenetluses

tekkinud

hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-19-116228

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ (hageja, osaühing) esitas 12. juunil 2019 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja, asutaja) vastu 3000 euro saamiseks.

Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 1. augustil 2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõla 2500 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 29 eurot 4 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmis kostja 7. juunil 2017 osaühingu asutamislepingu

ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse kolme aasta

jooksul, kuid mitte hiljem kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel.

Tartu Maakohtu registriosakond kandis osaühingu 7. juunil 2017 äriregistrisse ning kostja sai

osaühingu ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks. Osaühingu uus ainuosanik määras 29. mai

2019. a otsusega hageja juhatuse liikme / prokuristi töötasuks 800 eurot kuus. Otsus kehtib ja

seda ei ole vaidlustatud. Osaühingul tekkis 10. juunil 2019 juhatuse liikmele tasu maksmise

kohustus. Sellega saabus ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimus ning hiljemalt 10. juunil 2019

muutus sissenõutavaks kostja kohustus tasuda osaühingule sissemakse. Kostja ei ole

sissemakset tasunud. Osaühingul ei ole vara, et juhatuse liikmele tasu maksta. Kostja peab

osaühingu endise juhatuse liikmena andma osaühingule üle raamatupidamisdokumendid, mis

kinnitavad, et osaühingu ei ole vara. Hageja esitas sellekohase tõendite kogumise taotluse.

Mh kinnitab osaühingul kohustuse tekkimist osaühingu maksuvõlaraport.

Kuna kostja ei ole sissemakset tasunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka alates 10. juunist

2019 kuni sissemakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtutäitur võõrandas kostjale kuulunud osaühingu osa nimiväärtusega 2500 eurot 16. mail

2019 toimunud avalikul enampakkumisel. 30. mail 2019 tehti muudatused äriregistris. Osaniku

otsus juhatuse liikmele tasu maksmise kohta tehti 29. mail 2019, s.o üks päev enne äriühingu

ametlikku ülevõtmist. Tegemist on pettusega, et nõuda sisse suvalised summad äriühingu

endiselt omanikult. Kuna äriühingul ei olnud piisavalt vara, et juhatuse liikmele tasu maksta,

kahjustab otsus äriühingut ning on kehtetu. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ja ei vastuta

äriühingu ees isikliku varaga.

2-19-116228

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 11. oktoobri 2019. a määrusega kostja tõendite kogumise taotluse

rahuldamata ning 3. detsembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja sõlmis 7. juunil 2017 osaühingu asutamislepingu ning võttis endale kohustuse

tasuda asutatava osaühingu osa eest täielikult kolme aasta jooksul, kuid kõige hiljem

ÄS § 1401 lg-tes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel;

-

PJ ostis 16. mail 2019 KIMBUTAJA OÜ (uus osanik) kaudu täitemenetluses

nr 022/2016/2548 toimunud enampakkumisel osaühingu osa 30 euroga;

-

osaühingule ei ole osakapitali sissemakset tasutud;

-

osanik (PJ kaudu) võttis 29. mail 2019 otsuse, millega valis alates 29. maist 2019

osaühingu juhatuse liikmeks PJ, andis talle prokuura ning määras juhatuse liikme /

prokuristi tasuks 800 eurot kuus;

-

Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastuse kohaselt on osaühingul 25. oktoobri 2019. a

seisuga maksuvõlg 771 eurot 12 senti, võla alguskuupäev on 10. juuni 2019.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole sissemaksu tasumise nõue osaühingu

põhikirja lisa p 2.2 kohaselt sissenõutavaks muutunud.

Hageja ei saa nõuda sissemakse tasumist ajalisele kriteeriumile tuginedes, sest kolmeaastane

tähtaeg ei ole möödunud, kuna asutamisleping sõlmiti 7. juunil 2017.

Samuti ei ole saabunud ÄS § 140¹ lg-s 2 nimetatud tingimus ja sellest tulenevalt ei ole

sissemakse tasumise nõue muutunud sissenõutavaks. Kuigi hageja tugines sellele, et hagejal

tekkisid 10. juunil 2019 täitmata kohustused juhatuse liikme tasude osas, lükkab hageja esitatud

Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastus selle väite ümber. Kuigi Maksu- ja Tolliameti

vastusest nähtub, et hagejal on maksuvõlg 771 eurot 12 senti, sh kinnipeetud tulumaks 275 eurot

52 senti, sotsiaalmaks 462 eurot ja töötuskindlustusmakse 33 eurot 60 senti, tekib sotsiaal- ja

tulumaksu tasumise kohustus üksnes välja makstud tasudelt. Sotsiaal- ja tulumaksu tasumise

kohustus tekib sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 ning

tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg 1, § 13 lg 2, § 40 lg 2 ja § 41 p 1 järgi välja makstud tasudelt.

Maksusumma arvutamise aluseks on maksudeklaratsioon. Seega sai hagejal tekkida maksuvõlg

üksnes sellest, et ta maksis PJle ülesannete täitmise eest tasu. Hageja esitatud maksuvõla raport

näitab, et hageja juhatuse liikmele on tehtud väljamakseid. Sellest saab järeldada, et hagejal oli

olemas vara, millest maksta juhatuse liikmele tasu. Kuigi hageja nimetas vara puudumist

kinnitava asjaoluna hageja suhtes toimuvat täitemenetlust, ei ole hageja selle kohta tõendeid

esitanud. Samuti selgitas kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kohustust (kui see eksisteerib) ei

ole võimalik täita osaühingu vara arvel, ja tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, kuid

hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik juhatuse liikme tasu maksmise kohustust täita

äriühingu vara arvel (hageja ei ole tõendanud äriühingu varalist seisu). Maksuvõla raport

kinnitab, et juhatuse liikmele on tasu makstud. Seega oli osaühingul piisavalt vara.

4.3. Lisaks on osaniku 29. mai 2019. a otsus ÄS § 177¹ lg 1 alusel tühine osas, millega määrati

juhatuse liikme / prokuristi tasu, sest see on vastuolus heade kommetega, ning sellel ei ole

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.

2-19-116228

Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas

valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu 23. mai

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 13). Praegusel juhul ei olnud juhatuse liikme tasu

800 eurot mõistlikus vastavuses osaühingu majandusliku olukorraga ÄS § 1801 lg 2 tähenduses

ning hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid tasu vähendamise nõude esitamise kohta

ÄS § 180¹ lg 3 tähenduses. Kostjale kuulunud osaühingu osa müüdi 16. mail 2019

täitemenetluse raames toimunud enampakkumisel 30 euro eest. Sel ajal ei olnud sissemakse

tasumise tähtpäev saabunud. Osaühingul ei olnud kostja kinnitusel tegevust ega sissetulekuid,

mida kinnitab ka osa madal soetusmaksumus. Sellele vaatamata määrati osaniku 29. mai 2019.

a otsusega juhatuse liikmele / prokuristile 800 euro suurune tasu kalendrikuus. Selline tasu ei

ole mõistlikus vastavuses osaühingu majandusliku olukorraga ning on ilmselge, et hageja

soovis tekitada osaühingule kohustusi selleks, et osaühingul tekiks alus nõuda asutajalt

(kostjalt) osakapitali sissemakse tasumist. Pahauskselt vastu võetud osanike otsus ei vasta

headele kommetele ning on seega tühine.

Kohtumenetluses võib otsuse tühisusele tugineda ÄS § 1771 lg 2 järgi nii hagi kui ka vastuväite

esitamisega. Kostja tugines osaniku 29. mai 2019. a otsuse tühisusele osas, millega määrati

juhatuse liikme / prokuristi tasu ning kostja vastuväide on põhjendatud. Tehingu tühisusele saab

tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi see mõjutab, sh võib erandjuhul tugineda tehingu

tühisusele kolmas isik, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu

kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (Riigikohtu 23. mai 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-9415, p 14). Kostjal on õigustatud huvi otsuse tühisuse tuvastamiseks, sest sellega

tekitati osaühingule kohustused, mille tasumiseks puudusid osaühingul vahendid, ning see

omakorda andis alust nõuda kostjalt sissemakse tasumist.

4.4. Ka osaühingu ja juhatuse liikme / prokuristi vahel sõlmitud leping on tasu määramise osas

tühine, sest see on näilik TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tühisest tehingust ei teki õigusi ja kohustusi.

Tehingu näilikule iseloomule viitavad järgmised asjaolud:

-

uus osanik (maakohtu otsuses ekslikult hageja) omandas enampakkumisel äriühingu,

mille majandusliku seisu kohta tal ei olnud infot;

-

uus osanik (maakohtu otsuses ekslikult hageja) maksis 30 eurot äriühingu eest, mille

ärinimes sisaldus kostja ees- ja perekonnanimi, mille kasutamist sai kostja keelata;

lihtsam ja odavam (tasuta) oleks olnud uue sissemakseta asutatud äriühingu asutamine;

-

uus osanik (maakohtu otsuses ekslikult hageja) määras kohe pärast äriühingu

omandamist juhatuse liikmele mõistlike põhjusteta ebaharilikult suure tasu, kuigi

äriühingul puudus majandustegevus;

-

hoolimata kohtu selgitustest ei selgitanud ega tõendanud hageja, millised on juhatuse

liikme kohustused ja kuidas need on talle makstava tasu suurusega korrelatsioonis;

-

osaühingu kapitaliseerimise asemel esitas uus osanik (maakohtu otsuses ekslikult

hageja) kaks kuud pärast osaühingu omandamist ja juhatuse liikmele tasu määramist

nõude eelmise osaniku vastu sissemakse tegemiseks.

Hageja osaniku tegevus viitab pahausksele käitumisele ja sellele, et hageja uus osanik soetas

osaluse ja tekitas juhatuse liikme tasu nõude üksnes selleks, et osaühingu asutajalt saaks raha

välja mõista. Olukorras, kus osaühingul puudus reaalne majandustegevus ja väidetavalt ka

rahalised vahendid, ei olnud mõistlik ega loogiline sõlmida juhatuse liikmega lepingut, mille

alusel tuli maksta sedavõrd suurt tasu. Seda eriti olukorras, kus tal ei olnud reaalseid ülesandeid.

Riiulifirma ostmine ja juhatuse liikmele fiktiivse tasu määramise eesmärk oli tekitada fiktiivne

nõue ning saada kostjalt 2500 eurot. Osaühing ei vajanud tasu eest tegutsevat juhatuse liiget.

2-19-116228

4.5. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt enda

kasuks välja menetluskulude hüvitis koos seadusjärgse viivisega.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse normi

ning asus üllatuslikult seisukohale, et osanike 29. mai 2019. a otsus on tühine. Kuna kostja ei

esitanud otsuse tühisuse tuvastamiseks vastuhagi, ei saanud maakohus tühisust kontrollida.

Maakohus leidis ekslikult, et juhatuse liikmele tasu maksmine on näilik.

5.2. Maakohus jättis põhjendamatult hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Hageja

soovis nende tõenditega tõendada, et sissemakse tasumise kohustus muutus põhikirja lisa p 2.2

järgi sissenõutavaks hiljemalt 10. juunil 2019 ning kostja ei ole sissemakset teinud. Kuna kostja

oli ainuke juhatuse liige, pidid raamatupidamise dokumendid olema tema käes.

Tõendamiskoormis ei ole piiramatu ja pöördub ümber, kui hagejal ei ole objektiivselt võimalik

tõendeid esitada ning kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast.

5.3. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja pidi tõendama, et tema suhtes toimub

täitemenetlus. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud.

5.4. Hageja tõendas, et tal on maksuvõlg ja tal ei ole vahendeid maksuvõla tasumiseks.

5.5. Osaühingu nõue osakapitali sissemakse tegemiseks muutus sissenõutavaks hetkest, mil

ilmnes, et nõue asutaja vastu on väärtusetu. Kuna kostja suhtes toimus täitemenetlus, on kostja

varatu ning nõue tema vastu väärtusetu.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle menetlusse võtmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

8. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab osaühingu asutajana tasuma osaühingule

selle põhikirja lisa p 2.2 järgi rahalise sissemakse 2500 eurot ning sellega tasumisega

viivitamise tõttu ka seadusjärgses määras viivist.

9. Maakohus

tuvastas

asjas

järgmised

olulised

asjaolud,

mille

üle

pooled

apellatsioonimenetluses ei vaidle, ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi

vaidluse lahendamisel aluseks:

-

kostja

asutas

7. juunil

2017

sissemakset

tegemata

Kristiina

Parve

Kinnisvaramaakler OÜ;

2-19-116228

-

KIMBUTAJA OÜ (seaduslik esindaja PJ) ostis 16. mail 2019 kostja vastu alustatud

täitemenetluses nr 022/2016/2548 toimunud enampakkumisel kostjale kuulunud

Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ osa hinnaga 30 eurot;

-

KIMBUTAJA OÜ, keda esindas PJ, võttis 29. mail 2019 vastu osaniku otsuse, millega

valis alates 29. maist 2019 Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ juhatuse liikmeks PJ,

andis talle prokuura ning määras juhatuse liikme / prokuristi, s.o PJ ülesannete täitmise

tasuks 800 eurot kalendrikuus;

-

Maksu-

ja

Tolliameti

võlapäringu

vastuse

kohaselt

on

Kristiina

Parve

Kinnisvaramaakler OÜ-l 25. oktoobri 2019. a seisuga maksuvõlg 771 eurot 12 senti

(sh kinnipeetud tulumaks 275 eurot 52 senti, sotsiaalmaks 462 eurot ja

töötuskindlustusmakse 33 eurot 60 senti), võla alguskuupäev on 10. juuni 2019;

-

kostja ei ole Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ-le rahalist sissemakset tasunud.

10. Kolleegium selgitab esmalt, et osaühingu võib asutada sissemakset tegemata, kuid sellisel

juhul võib osaühing nõuda asutajalt sissemakse tasumist, kui osaühingul ei ole vara, et täita

mõnda osaühingu kohustust.

Osaühingu osakapital peab ÄS § 136 II lause järgi olema vähemalt 2500 eurot ning osanik on

ÄS § 155 lg 1 järgi kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse. Osakapitali

regulatsiooni eesmärgiks on tagada osakapitali ulatuses osaühingu võlausaldajate kaitse, st

osaühingu asutajate tehtud sissemakse ulatuses võtavad asutajad varalise riski ning osakapitali

ei tagastada osanikele ÄS § 214 ja 216 järgi enne, kui võlausaldajate nõuded on rahuldatud.

ÄS § 140 lg 1 järgi võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline, sh tasutakse osa eest rahas,

kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Asutajad peavad

ÄS § 140 lg 2 järgi tasuma osa eest üldjuhul täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise

avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seejuures võib

asutamislepinguga ÄS § 140¹ lg 1 I lause järgi ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel

osa eest tasuma, kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot. Seni,

kuni osanik ei ole sellise kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta

ÄS § 140¹ lg 2 järgi osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui

osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

Kui osaühingul on tekkinud kohustus, mida ta ei saa oma vara arvel täita, on osaühingul õigus

nõuda asutajalt sissemakse tasumist, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. ÄS § 156 lg 2 järgi

saadab osaühingu juhatus maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda sissemakse kirjas

näidatud tähtaja jooksul, seejuures peab tasumise tähtaeg olema vähemalt üks kuu teate

saatmisest. Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on

ÄS § 156 lg 1 I lause järgi kohustatud üldjuhul maksma osaühingule ka seaduses sätestatud

ulatuses viivist.

11. Praegusel juhul võttis kostja osaühingu asutajana 7. juunil 2017 vastu osaühingu põhikirja,

mille p 1.3 järgi on osaühingu osakapital 2500 eurot. Põhikirja lisa p 1 järgi pidi osanik tasuma

osaühingu osa eest vastavalt osa nimiväärtusele asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud

ajaks. Pooled ei vaidle selle üle, et osaühing asutati sissemakset tegemata, mida kinnitab ka

äriregistri väljavõte. Põhikirja lisa p 2.2 järgi pidi osanik osaühingu sissemakseta asutamise

korral tasuma osa eest täielikult kolme aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 140¹ lg-tes 2 või

3 nimetatud nõude esitamisel.

Eelnevat arvestades, pidi kostja tasuma põhikirja lisa p 2.2 järgi osaühingule sissemaksena

2500 eurot kolme aasta möödudes alates osaühingu asutamisest, s.o 7. juuniks 2020, või

2-19-116228

hiljemalt siis, kui osaühing esitab kostjale sissemakse tasumise nõude, kuna osaühingul on

tekkinud kolmanda isiku (võlausaldaja) vastu kohustus, mida ei saa täita osaühingu vara arvel.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et hagi esitamise ja maakohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud

põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud kolmeaastane tähtaeg möödunud. Hageja tugines hagis sellele,

et hiljemalt 10. juunil 2019 saabus alternatiivne, s.o ÄS § 140¹ lg-ga 2 seotud sissemakse

tasumise tingimus, kuna hagejal tekkis hiljemalt sel päeval kohustus tasuda juhatuse liikmele /

prokuristile tasu ning Maksu- ja Tolliametile tasult arvestatavaid makse, kuid osaühingul ei

olnud selleks vara.

12.1. Esmalt märgib kolleegium, et hageja esitas ennatlikult kohtule 12. juunil 2019 kostjalt

sissemaksena 2500 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

jättes kostjale enne seda sissemakse nõudmise kohta ÄS § 156 lg 1 kohaselt teate esitamata ja

sissemakse tasumiseks vähemalt ühe kuu pikkuse tähtaja andmata.

12.2. Edasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud hagi alusena esile

toodud asjaolusid.

Hageja väitel tekkis tal osaniku 29. mai 2019. a otsuse alusel hiljemalt 10. juuni 2019. a seisuga

kohustus maksta oma juhatuse liikmele / prokuristile PJ-le tasu ning tasuda sellelt ka

tööjõumakse ja pidada kinni tulumaks. Muid, sh teiste isikute vastu või hiljem tekkinud

kohustusi ei ole hageja kohtumenetluses esile toonud.

Kuna TsMS § 230 lg 1 I lause järgi pidi hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid,

pidi hageja tõendama mh seda, et tal tekkis hiljemalt 10. juunil 2019 kohustus kolmanda isiku

vastu, mille täitmiseks tal ei olnud vara. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja seda teinud.

Hageja ei ole kohtumenetluses selgelt esile toonud ega tõendanud, kui suurt tasu oli PJl hageja

juhatuse liikme ja prokuristina 10. juuni 2019. a seisuga õigus hagejalt nõuda, ega esitanud

kohtule tasuarvestust. Hageja esitas kohtule küll osaniku 29. mai 2019. a otsuse tasu määramise

kohta, kuid ainuüksi selle otsuse alusel ei saa teha järeldusi juhatuse liikmele / prokuristile

10. juuni 2019. a seisuga makstava tasu suuruse ja tasu sissenõutavuse kohta. Arvestades seda,

et osaniku 29. mai 2019. a otsusega määrati tasu suuruseks 800 eurot kalendrikuus, võinuks

juhatuse liikmel / prokuristil olla õigus saada 2019. a maikuu kohta tasu kõige enam kolme

tööpäeva eest. Kuna hageja ei esitanud kohtule ühtki tõendit 10. juuni 2019. a seisuga

sissenõutavaks muutunud juhatuse liikme / prokuristi tasu kohta, ei ole hageja tõendanud, et tal

oli 10. juuni 2019. a seisuga tekkinud kohustus tasuda juhatuse liikmele / prokuristile tasu, mida

ta ei saanud oma vara arvel teha.

Samuti ei ole hageja selgelt esile toonud ega tõendanud, kui suur oli juhatuse liikmele makstava

tasu pealt 10. juuni 2019. a seisuga väidetav maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees. Hageja ei ole

kohtule avaldanud, millisel kuupäeval tuli tal juhatuse liikmele / prokuristile tasu maksta.

Samuti ei ole hageja avaldanud, kas ja millisel kuupäeval ta juhatuse liikmele / prokuristile tasu

välja maksis. Arvestades seda, et juhatuse liikmele / prokuristile määrati tasu 29. mail 2019

ning väidetavalt tekkis maksukohustus 10. juunil 2019, pidanuks hageja maksma kolme

tööpäeva eest tasu välja 2019. a maikuus, et tasult muutuksid maksud sissenõutavaks 10. juunil

2019. Juhul, kui aga tasu tuli vastavalt kokkuleppele maksta eelneva kalendrikuu eest mõnel

järgneva kalendrikuu päeval, ei saanud ka nimetatud kolme tööpäeva tasu osas muutuda

tööjõumaksude tasumise kohustus 10. juunil 2019 sissenõutavaks. Maakohus juhtis õigesti

tähelepanu sellele, et sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse järgi tekib sotsiaal- ja

tulumaksu tasumise kohustus välja makstud tasudelt. Lisaks tuleb arvestada seda, et kui eelmise

2-19-116228

kalendrikuu eest teenitud tasu makstakse välja järgmisel kalendrikuul, tekib sotsiaal- ja

tulumaksu kohta maksudeklaratsiooni esitamise ja arvestatud maksude tasumise kohustus

SMS § 9 lg 1 p 4 ja TuMS § 40 lg 4 järgi alles väljamakse tegemise kuule järgneva kuu

10. kuupäeval. Hageja esitas küll kohtule Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastuse, millest

nähtub, et 25. oktoobri 2019. a seisuga oli hagejal maksuvõlg 771 eurot 12 senti, kuid hageja ei

ole selgitanud ega tõendanud, kas üldse ja kui suur maksuvõlg oli tal 10. juuni 2019. a seisuga

ning kuidas saab nimetatud tõendi alusel järeldada, et maksuvõlg oli seotud just juhatuse

liikmele / prokuristile tasu maksmisega. Kuigi viidatud tõendi kohaselt on maksuvõla

alguskuupäev 10. juuni 2019, ei anna see ülaltoodud kaalutlusi arvestades alust järeldada, et

hagejal oli juba 10. juuni 2019. a seisuga 771 euro 12 sendi suurune maksuvõlg. Kui üldse, siis

võinuks hagejal olla kolme tööpäeva eest arvutatud tasult marginaalne tööjõumaksude tasumise

kohustus. Muid tõendeid ei ole hageja juhatuse liikme / prokuristi tasult arvestatavate

tööjõumaksude ja maksuvõla olemasolu ning suuruse kohta esitanud. Seega ei ole hageja

tõendanud ka seda, et tal oli 10. juuni 2019. a seisuga kohustus tasuda Maksu- ja Tolliametile

juhatuse liikme / prokuristi tasult tööjõumakse ja pidada kinni tulumaks.

Eelnevat arvestades ei ole hageja selgelt esile toodud ega tõendanud, et tal olid 10. juuni 2019. a

seisuga kohustused, mille täitmiseks tal puudus vara.

Kuna hageja ei ole toonud esile kohustuste suurust ega tõendanud kohustuste olemasolu, ei ole

tähtsust sellel, kas hagejal oli vara nende kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole asjas tähtsust ka

hageja apellatsioonkaebusele lisatud e-kirjavahetusel, kus kostja kinnitab, et osaühingul ei ole

raamatupidamisdokumente ja vara, ning kolleegium jätab uue tõendi TsMS § 238 lg 1 alusel

vastu võtmata. Mh märgib ringkonnakohus, et kostja on võtnud kohtumenetluses omaks

asjaolu, et osaühing oli osa võõrandamise ajal varatu, mistõttu ei ole ka seetõttu vaja asjas selle

kohta tõendeid esitada, sh kohustada kostjat esitama osaühingu raamatupidamisdokumente.

12.3. Lisaks asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejal ei oleks saanud juhatuse

liikmele / prokuristile tasu maksmisega seoses kohustusi tekkida ka seetõttu, et osaniku 29. mai

2019. a otsus juhatuse liikmele / prokuristile tasu määramise kohta on ÄS § 177¹ lg 1 alusel

heade kommete vastasuse tõttu tühine. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.

Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kuigi hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti võlapäringu

vastus ei tõenda hagejal 10. juunil 2019 maksuvõla, st kohustuste olemasolu, nähtub nimetatud

tõendist, et 25. oktoobri 2019. a seisuga oli hagejal 771 euro 12 sendi suurune maksuvõlg, mida

hageja seostab juhatuse liikmele / prokuristile 29. mai 2019. a osaniku otsusega määratud

tasuga. Kuna kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et osaniku 29. mai 2019. a otsus on

kehtetu, sest ühingul ei olnud juhatuse liikmele / prokuristile sellise tasu määramiseks piisavalt

vara, ning leidis, et uus osanik soovib pettusega temalt raha kätte saada, asus maakohus

põhjendatult kontrollima, kas tasunõude aluseks olev osaniku otsus kehtib. Seejuures leidis

maakohus kooskõlas Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega, et kostjal oli õigustatud

huvi sellise vastuväite esitamiseks praeguses kohtumenetluses, kuna nimetatud otsus mõjutab

kostja kohustust tasuda osaühingule sissemakse.

Samuti järeldas maakohus asjas esitatud ja tuvastatud asjaolude alusel õigesti, et osaniku otsus

on vastuolus heade kommetega. Riigikohus on selgitanud, et tehing on vastuolus heade

kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade

kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe

poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr

2-19-116228

3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis

kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid

(vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01; 29. aprilli 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9). Praegusel juhul järeldas maakohus õigesti, et juhatuse liikmele

/ prokuristile määratud tasu 800 eurot ei olnud mõistlikus vastavuses osaühingu majandusliku

olukorraga ÄS § 1801 lg 2 tähenduses, sest osaühingul puudus majandustegevus ja vara, mille

arvel tasu maksta. Samuti leidis maakohus õigesti, et otsuse vastuvõtmisel juhindus uue osaniku

seaduslik esindaja heade kommete vastasest eesmärgist. Uue osaniku seaduslik esindaja PJ

määras iseennast osaühingu juhatuse liikmeks ning määras iseendale 800 euro suuruse tasu

olukorras, kus osaühingul ei olnud vara. Seega sai tasu määramise eesmärgiks olla osaühingule

kohustuste tekitamine, mis annab osaühingule kiiresti pärast osa omandamist õiguse nõuda

asutajalt sissemakse tasumist põhikirja lisa p 2.2 alusel. Sellisel eesmärgil otsuse vastuvõtmine

eksib ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangute vastu ning viitab

otsuse uue osaniku nimel vastu võtnud PJ ebamoraalsele käitumisele.

12.4. Lisaks annavad asjas esitatud ja tuvastatud asjaolud alust järeldada, et sissemakse

tasumise alternatiivset tingimust ei saaks ka TsÜS § 104 lg 2 järgi lugeda 10. juunil 2019

saabunuks, sest hageja uus osanik, kellele oli tingimuse saabumine kasulik, aitas hea usu

põhimõtte vastaselt selle saabumisele kaasa.

Maakohus leidis õigesti, et hageja uue osaniku seadusliku esindaja PJ tegevus osa omandamisel

ja selle järel viitab tema pahausksele käitumisele ning kolleegiumi hinnangul aitas ta oma

pahauskse käitumisega mh kaasa põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud sissemakse tasumise

alternatiivse tingimuse saabumisele. PJ omandas uue osaniku nimel 16. mail 2019 osaühingu

osa, võttis uue osaniku seadusliku esindajana 29. mail 2019 vastu osaniku otsuse iseenda

juhatuse liikmeks / prokuristiks määramise ja iseendale 800 euro suuruse tasu maksmise kohta

ning esitas 10. juunil 2019 osaühingu juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliametile

maksudeklaratsiooni selle kohta, et ta on endale tasu välja maksnud, mida saab järeldada

Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastusest. Kuna osaühingul ei olnud vara, mille arvel juhatuse

liikmele / prokuristile tasu maksta, kuid sellest hoolimata määras PJ iseendale tasu, ei olnud

tema käitumine hea usu põhimõttega ega osaühingu huvidega kooskõlas, ning oma käitumisega

aitas PJ nii uue osaniku kui ka osaühingu enda seadusliku esindajana kaasa sellele, et põhikirja

p-s 2.2 sätestatud sissemakse tasumise tingimus saabuks enne kolme aasta möödumist.

Nimetatud tingimuse saabumine oli nii uuele osanikule kui ka tema seaduslikule esindajale

kasulik, sest pidi andma võimaluse nõuda osaühingu nimel osaühingule kostjalt sisse 2500 eurot

selleks, et osaühing saaks selle raha maksta juhatuse liikmele / prokuristile tasuna või tagastada

see osaühingu likvideerimisel uuele osanikule, kes oli osa eest tasunud üksnes 30 eurot.

12.5. Eelnevat arvestades ei tõenda hageja esitatud osaniku 29. mai 2019. a otsus juhatuse

liikmele / prokuristile tasu määramise kohta ega Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastus seda,

et hagejal on kehtivad kohustused kolmandate isikute vastu, mistõttu ei saa järeldada, et

põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud alternatiivne tingimus, mis andis osaühingule õigus nõuda

asutajalt sissemakse tasumist enne kolme aasta möödumist, on saabunud. Seda arvestades jättis

maakohus põhjendatult hagi rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel.

13. Kuigi tänaseks on möödunud ka põhikirja p-s 2.2 sätestatud kolmeaastane tähtaeg, ei annaks

ka see kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsust tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja 2500 eurot ja seadusjärgses määras viivist alates kolmeaastase tähtaja möödumisest, sest

asjas esitatud asjaolusid arvestades oleks kostjalt 2500 euro suuruse sissemakse tasumise

nõudmine hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu.

2-19-116228

13.1. Iseenesest tuleneb hagejale põhikirja p-st 2.2 õigus nõuda kostjalt kui osaühingu asutajalt

sissemakse tasumist kolme aasta jooksul alates osaühingu asutamisest. Kuna põhikiri kinnitati

ja osaühing asutati 7. juunil 2017, möödus sissemakse tasumiseks ettenähtud tähtaeg 7. juunil

2020. Seega muutus sissemakse tasumise kohustus igal juhul 7. juunil 2020 VÕS § 82 lg 7

tähenduses sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kui osaühingu asutajalt

sissemakse tasumist.

13.2. Samas ei või hageja sissemakse nõudmise õigust kuritarvitada ning kohus saab piirata

pahauskse isiku õiguste teostamist.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb

TsÜS § 138 lg 1 järgi toimida heas usus ning TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud teostada

õigust seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule. Ka VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma

teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata VÕS § 6 lg 2 järgi

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või

seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt Riigikohtu 7. novembri

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; vt ka 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-111-04, p 25). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati

õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste

teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul

seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-102-07, p 16).

Praegusel juhul jätab ringkonnakohus põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud kolmeaastase tähtaja

sissemakse tasumiseks VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata, sest hagejal ei ole tekkinud hagis

väidetud kohustusi ning sissemakse nõudmine kolmeaastase tähtaja möödudes oleks vastuolus

sissemakse tasumise eesmärgiga. Sissemakse tasumise regulatsiooni eesmärk on tagada

õiguskäibes osaleva ja majandustegevusega tegelevale osaühingule osakapitali olemasolu,

mille arvel saaks osaühing rahuldada temaga õigussuhtes olevate võlausaldajate nõudeid.

Olukorras, kus osaühingul ei ole osakapitali vaja võlausaldajate nõuete täitmiseks, saab

sissemakse tasumise nõue olla kantud eelkõige eesmärgist jaotada sissemaksena tasutud

osaühingu osakapital osaühingu likvideerimisel ÄS § 216 alusel osanike vahel, s.o maksta see

välja osaühingu osanikule. Sellisel eesmärgil sissemakse nõudmine oleks kolleegiumi

hinnangul hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu.

Praegusel juhul ei ole hageja toonud esile, et tal oleks tekkinud muid kohustusi peale juhatuse

liikmele / prokuristile tasu maksmise ja tasult tööjõumaksude tasumise ning tulumaksu

kinnipidamise kohustuse. Neid kohustusi ei ole osaühingul maa- ja ringkonnakohtu hinnangul

tegelikult tekkinud. PJ on uue osaniku seadusliku esindajana võtnud vastu osaniku otsuse

iseendale tasu määramise kohta, mis on kehtetu (vt ka ülal p 12.3). Samuti on PJ nii hageja kui

ka uue osaniku seadusliku esindajana pahauskselt kaasa aidanud sellele, et saabuks sissemakse

tasumise tingimus olukorras, kus osaühingul tegelikult kohustusi võlausaldajate ees ei ole (vt

ka ülal p 12.4). Seega saab hageja ja tema uue osaniku seadusliku esindaja käitumisest

osaühingu osa omandamisel ja sissemakse tasumise nõude esitamisel järeldada, et hageja ja

tema uue osaniku seaduslik esindaja kuritarvitab hageja kaudu kostjalt sissemakse tasumist

nõudes oma õigusi ning nõuab sissemakse tasumist iseenda, mitte hageja huvides.

Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et uus osanik omandas kostjalt osaühingu osa

30 euro eest, mis andis talle õiguse nõuda kostjalt 2500 euro suuruse sissemakse tasumist

2-19-116228

osaühingule, s.o suurendada kostjalt 30 euro eest ostetud osaühingu väärtust kostjalt nõutava

sissemakse arvel. Olukorras, kus osaühingul ei ole tegelikult kohustusi, mille katteks oleks

osaühingul vaja osakapitali, ning hageja ei ole toonud esile, et ta omandas osaluse eesmärgiga

alustada osaühingu kaudu majandustegevust, tähendaks 2500 euro suuruse sissemakse

tasumine kolmeaastase tähtaja möödumisel sisuliselt seda, et uus osanik saab alustada

osaühingu likvideerimist ning nõuda likvideerimise käigus osa nimiväärtuse ulatuses

sissemakse endale väljamaksmist. Seega oleks sissemakse nõudmine ka kolmeaastast tähtaja

möödumise tõttu kantud uue osaniku, mitte osaühingu huvidest, ega vastaks sissemakse

tasumise ja osakapitali loomise eesmärgile.

Eelnev kinnitab, et PJ on hageja ja uue osaniku seadusliku esindajana käitunud halvas usus,

sooviga oma õigusi kuritarvitada ja saada enda kontrolli all oleva osaühingu kaudu kostja arvel

kasu. Õiguste sel viisil teostamine on kolleegiumi hinnangul hea usu põhimõttest tulenevalt

vastuvõtmatu, mistõttu ei saaks kolleegiumi hinnangul hagi rahuldada hoolimata sellest, et

apellatsioonimenetluse ajal on möödunud ka põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud sissenõude

tasumise kolmeaastane tähtaeg.

14. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi ja

täiendab neid vastavalt ülaltoodule.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin