2-19-488/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-488

Tsiviilasi

OÜ Geoks Ehitus hagi LIKMAN GRUPP Osaühingu

vastu võlgnevuse 10 800 euro saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

9912 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Geoks Ehitus apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): OÜ Geoks Ehitus (registrikood

14093962), lepinguline esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja

(kostja):

LIKMAN

GRUPP

Osaühing

(registrikood 12979265), seaduslik esindaja juhatuse liige

Gennadi Lobossok

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista LIKMAN GRUPP Osaühingult

OÜ Geoks Ehitus kasuks võlgnevuse 6300 eurot, viivis alates 11.01.2019 kuni 08.02.2021

summas 1048 eurot 4 senti ning alates 09.02.2021 kuni täitmiseni viivis (põhivõlgnevus

6300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muuta menetluskulude jaotust.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 otsus muutmata.

3. Lugeda otsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Välja mõista LIKMAN GRUPP Osaühingult OÜ Geoks Ehitus kasuks põhivõlgnevus

6300 eurot ja viivis alates 11.01.2019 kuni 08.02.2021 summas 1048 eurot 4 senti.

3.3. Välja mõista LIKMAN GRUPP Osaühingult OÜ Geoks Ehitus kasuks alates 09.02.2021

kuni täitmiseni viivis (põhivõlgnevus 6300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta OÜ Geoks Ehitus poolt hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv summas 1200 eurot 58% ulatuses LIKMAN GRUPP Osaühingu kanda ja 42%

ulatuses OÜ Geoks Ehitus kanda.

7. Välja mõista LIKMAN GRUPP Osaühingult OÜ Geoks Ehitus kasuks hagiavalduse ja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 696 eurot.

8. Kohustada LIKMAN GRUPP Osaühingut tasuma OÜ-le Geoks Ehitus väljamõistetud

menetluskuludelt 696 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Jätta õigusabikulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Geoks Ehitus (hageja) esitas 11. jaanuaril 2019 Viru Maakohtule hagi LIKMAN GRUPP

Osaühingu (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse

10 800 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja vastavalt kokkuleppele kostjale teenuseid oma tööjõu

(töötajate) ja nende tööks vajalike vahendite (seadmete) rentimisega. Kostja kohustus tasuma

osutatud teenuste eest. Hageja on omapoolsed kohustused täitnud ja esitas kostjale arved

nr 21/0618; nr 28/0718, nr 36/0818 ja nr 41/0918. Kostja on tasunud arved nr 21/0618, nr 28/0718

ja nr 41/0918. Seisuga 1. detsember 2018 on tasumata arve nr 36/0818 summas 10 800 eurot.

Hageja selgitas, et poolte vahel ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud. Kostja andis hageja töötajatele

tööülesanded. Hinnast 140 eurot/tööpäev oli esmakordselt juttu kostja vastuses hagile ning sellest

tulenevalt tegi hageja ümberarvestused. Tehnika kasutamine/rent nimetatud hinna sisse ei

kuulunud.

2. Kostja vastuväite kohaselt kasutas kostja poolte kokkuleppel 28. juunist 2018 kuni

28. detsembrini 2018 kahte hageja töötajat (140 eurot üks inimene) ja projekti orienteeruv

maksumus oli 42 336 eurot. Tegelikult töötas juunis 2018 üks inimene 2 päeva ja seetõttu peaks

juunikuu arve olema 2 päeva x 140 eurot/in x 2 inimest + käibemaks 20% = 672 eurot, kuid arve

on esitatud 1 920 eurot. Kostja tasus arve, kuna hagejal oli vaja rahalisi vahendeid ja objekti

lõppemiseni oli veel aega.

Juulis 2018 töötas hageja töötaja 24 tööpäeva, arve peaks seega olema 24 p x 140 eurot inimene x

2 inimest +käibemaks 20%= 6270 eurot + käibemaks. Arve esitatud aga summas 14 400 eurot.

Augustis 2018 esitas kostja hagejale pretensiooni, kuna esinesid tõsised lepingurikkumised, tehti

oluline praak, mis kinnitati geodesistide ekspertiisi aktiga. Kuivõrd kostja avastas tõsised

rikkumised, leppisid pooled kokku, et hageja ise loobub augustikuu arvest.

Septembris 2018 töötas hageja faktiliselt objektil vaid 3 päeva. Arvestus seega 3 x 140 x 2 +

käibemaks 20%= 1008 eurot. Arve esitatud 1 440 eurot.

Kostja arvestuste kohaselt on viidatud kuude eest kostja teinud hagejale enammakse kokku

summas 8016 eurot. Augustikuu arve jäi kostja poolt maksmata, kuna pooled leppisid kokku, et

hageja ei esita augusti arvet (kostjal oli ülemaks).

Kostja kinnitas maakohtus, et vastuväiteid hageja esitatud arvetes (ja lisades) töötajate arvu ja

tööpäevade osas ei ole, kuid ei nõustunud hageja väitega selles, et 140 eurot/tööpäev sisaldas ka

mehhanismide kasutamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 888 eurot ning viivise alates hagi esitamisest, s.o 11. jaanuarist 2019 kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega ja määras, et kostja kannab 8% hageja menetluskuludest ja hageja kannab

92% kostja menetluskuludest.

YIT Infra Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 02-2355p-18 (ehituse alltöövõtt),

milles YIT Infra Eesti AS tellijana ja kostja töövõtjana leppisid kokku lepingu alusel EuroChem

Terminal Sillamäe ammoniaagi terminaali torutööde teostamises. Tööde alustamise tähtaeg oli

27. juuni 2018 ja lõpptähtaeg 29. detsember 2018. Tsiviilasja materjalidest ja poolte selgitustest

tulenevalt kasutas kostja töövõtulepingust nr 02-2355p-18 tulenevate kohustuste täitmisel nii enda

kui hageja töötajaid ja töövahendeid (masinaid).

Maakohus leidis, et kuivõrd nii hageja kui kostja teostasid YIT Infra Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud lepingu täitmiseks vajaminevaid töid, vastab pooltevaheline õigussuhe käsunduslepingu

tüüpi teenuse osutamise lepingule, kus teenuse osutamiseks kohustatud isiku (s.o hageja) poolt

võlgnevataks soorituseks on teenuse osutamine (tööjõu ja masinate näol) kui protsess ehk teenuse

osutamiseks vajalike toimingute teostamine ja teiselt poolt käsundiandja (kostja) kohustus maksta

selle eest tasu (VÕS § 619). Teenuseosutaja (hageja) pidi täitma oma kohustused üldiselt

tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 1 ja 2) ning järgima kostja (käsundiandja) juhiseid

(VÕS § 621)

Maakohus oli seisukohal, et arvestades poolte käitumist (hageja esitas iga kuu arve, kostja tasus

esitatud arvete alusel) on tõendatud, et poolte kokkuleppe kohaselt toimus tasumine hageja esitatud

arvete alusel töö perioodil, mitte pärast objekti üleandmist YIT Infra Eesti AS-ile või kogu tööde

teostamist kostjale.

Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et hageja töötajad tegid praaki (hagejapoolne väidetav

lepingurikkumine). Maakohus oli seisukohal, et kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja

tõendamata. Kostja esitatud vigade määratlusest ei ole tuvastatav, kelle töötajad tegid praaki.

Kostja on kinnitanud, et üheaegselt viibisid objektil nii hageja kui kostja töötajad. Seega ei ole

maakohtu hinnangul kostja tõendanud hagejapoolset väidetavat kohustuste rikkumist, mis annaks

aluse kostjal tasumisest keelduda.

Hageja pidi tõendama poolte vahel suuliselt kokku lepitud tasu suurust. Poolte väited tasu suuruse

kokkuleppe kohta on vastuolulised.

Hageja seaduslik esindaja väitis vande all, et kokkulepet selles, palju maksab ühe inimese tööpäev,

ei olnud, hageja esitas arve ning kostja sellele vastu ei vaielnud. Arved esitas hageja vastavalt

tehtud kulude suurusele. Summa 140 eurot inimese tööpäeva eest tulenes kostja vastusest hagile

ning siis tehti ümberarvestus). Suuliselt oli kokkulepe hinnas 200 eurot/tööpäev. Hageja väitel

tõendab kokkulepet tasu suuruse osas kostja enda tegevus. Kostja tasus juuni-juuli 2018 arved

pretensioonideta, millest hageja järeldab, et kostjal ei olnud vastuväiteid ka tasu suurusele.

17. veebruari 2020 istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et kokkulepe oli 140 eurot inimene

ja maksed 400, 200, 250 eurot tuleb lugeda ülemakseks.

Poolte seisukohtadest tulenevalt aktsepteerivad nii hageja kui kostja tööhinda (töötaja tööpäev)

140 eurot/tööpäev, kuid vaidlus on selles, kas 140 eurot sisaldas ka tasu töövahendite (masinate)

kasutamise eest või mitte. Maakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kokkulepet tasu suuruses

200 eurot tööpäev.

Hageja on esitanud arve nr 36/0818, mille kostja on jätnud tasumata. Kuigi kostja on väitnud, et

poolte vahel oli kokkulepe 2018 augusti arve annulleerimises, ei ole eeltoodud väide tõendatud.

Kuivõrd pooled on aktsepteerinud hinda 140 eurot /tööpäev tasuna ning vaidlevad selle üle, kas

tasu sisaldab ka seadmete kasutamise tasu, siis luges maakohus tõendatuks, et vähemalt tasus

140 eurot/ tööpäev oli pooltel kokkulepe olemas.

Poolte vahel ei ole vaidlust tööpäevade (ja töötajate) arvus, seega perioodil juuni - september 2018

eest on hageja töötajate tööpäevade arv juunis 12, juulis 48 tööpäeva, augustis 45 tööpäeva,

septembris 6 tööpäeva. Kokku on 111 tööpäeva x 140 = 15 540 eurot + 3108 km = 18 648 eurot

koos käibemaksuga. Kostja on hagejale tasunud juuni, juuli ja septembri 2018 arvete alusel

järgmiselt: arve nr 28/0718 summas 14 400 eurot; nr 21/0618 summas 1920 eurot; nr 41/0918

summas 1440 eurot, kokku 17 760 eurot koos käibemaksuga. Seega on kostja vähem tasunud

18 648 eurot - 17 760 eurot = 888 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata

jätmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada täies ulatuses või

alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja 6300 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega tööde hinna suuruse osas. Lisaks töötajate töötundidele

pidi kostja tasuma hagejale ka ehitustehnika ja seadmete rendi eest. Kostja esindaja tunnistas, et

hageja töötajad kasutasid kostja objektil oma tehnikat ja seadmeid. Kostja ei ole tõendanud, et

teenuste üldhind oli 140 eurot/tööpäeva eest. Kostja on tasunud hageja poolt esitatud varasemad

arved, kus olid teenuse hinnad kõrgemad. Kostja aktsepteeris arveid. Poolte vahel oli kokkulepe,

et tööjõu eest tasutakse 140 eurot/tööpäeva eest ja lisaks tasutakse veel seadmete ja tehnika rendi

eest.

Arve nr 36/0818 sisaldas tööjõurenti ja seadmete renti. Kokku oli 50 tööpäeva. Kooskõlas poolte

eelneva kokkuleppega oli tasu üks tööpäev/140 eurot. Niisiis moodustas tööjõu kasutamise hind

7000 eurot (50×140,00). Lisaks kuulus tööde üldhinda hagejale kuuluva seadmestiku renditasu,

mis on 1660 eurot. Samuti oli arvesse lisatud kulud kaasuvate ressursside, s.o kütuse eest kokku

340 eurot. Tasumisele kuuluv üldsumma on 9000 eurot (käibemaksu arvestamata). Kuna

augustikuus töötas objektil kolm hageja töötajat, määratleti hageja teenuste hind järgmiselt.

Tasumisele kuuluv üldsumma (9000 eurot) jagati hageja töötajate tööpäevade üldarvuga, mille

tulemusel saadi summa 200 eurot (9000×45).

Maakohus on võlgnevuse suuruse arvestamisel võtnud ebaõigesti arvesse ka need arved, mis on

tasutud ja mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

Vaidlust ei ole tööpäevade arvu osas. Vastavalt arvele nr 36/0818 töötasid augustikuu jooksul

objektil kolm hageja töötajat. Tööpäevade üldarv moodustas 45 päeva. Kui 45 tööpäeva

2019 augustis korrutada ühe tööpäevaga (140 eurot), siis on võlgnetav summa 6300 eurot

(45×140,00=6300,00 eurot).

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 otsus tuleb osaliselt tühistada hagi

rahuldamise ulatuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab

kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 6300 eurot, viivise alates 11.01.2019 kuni 08.02.2021

summas 1048 eurot 4 senti ning alates 09.02.2021 kuni täitmiseni viivise (põhivõlgnevus

6300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 657 lg 1 p 2). Samuti muudab

ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

Muus osas jääb maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Asja materjalide kohaselt osutas hageja vastavalt suulisele kokkuleppele kostjale teenust, andes

kostja kasutusse oma tööjõudu (töötajaid) ja nende tööks vajalikke vahendeid (tehnika) ning kostja

kohustus selle eest tasuma. Hageja esitas kostjale tasumiseks 30.06.2018 arve nr 21/0618 summas

1920 eurot (tl 36); 31.07.2018 arve nr 28/0718 summas 14 400 eurot (tl 37); 31.08.2018 arve

nr 36/0818 summas 10 800 eurot (tl 38); 30.09.2018 arve nr 41/0918 summas 1 440 eurot (tl 39).

Arved nr 21/0618; nr 28/07.2018 ja nr 41/0918 on kostja täies ulatuses tasunud. Tasumata on arve

nr 36/0818 summas 10 800 eurot ning hageja nõuabki hagis kostjalt arve nr 36/0818 tasumist.

8. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte käsunduslepingu tüüpi teenuse osutamise

lepinguks, kus hageja poolt võlgnetavaks soorituseks on teenuse osutamine (tööjõu ja masinate

näol) kui protsess ehk teenuse osutamiseks vajalike toimingute teostamine ning kostjal on kohustus

maksta selle eest tasu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu kvalifikatsiooniga õigussuhtele tööjõu kasutusse andmise

osas ning märgib täiendavalt, et seadmete kasutusse andmine on vaadeldav rendisuhtena,

s.o pooltevaheline õigussuhe on segasuhe, millel on nii rendilepingu kui käsunduslepingu

tunnuseid. Hageja väitel pidi ta vastavalt kokkuleppele andma kostjale töölisi ja tehnikat ning

kostja pidi selle eest tasuma. Ka kostja on kinnitanud sellise kokkuleppe olemasolu.

9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad leppisid kokku tööjõu kasutamise tasus

140 eurot/tööpäev. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ka tehnika ja seadmete rent kuulus tasusse

140 eurot/tööpäev või pidi kostja tasuma täiendavalt tehnika ja seadmete kasutamise eest.

Hageja seisukoha kohaselt oli tööjõu kasutamise tasu 140 eurot/tööpäev ning sellele lisandus veel

tasu tehnika ja seadmete kasutamise eest. Kostja vastuväite järgi oli tasu 140 eurot/tööpäev üldhind

nii tööjõud kui tehnika ja seadmete kasutamise eest. Maakohus jõudis vaidlustatud otsuses

järeldusele, et tasu 140 eurot/tööpäev sisaldas nii tasu tööjõu kasutamise eest kui ka tehnika ja

seadmete kasutamise eest.

10. Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud maakohtu järeldusega ning on seisukohal, et tööjõu

kasutamise tasu 140 eurot/tööpäev ei sisaldanud tasu tehnika ja seadmete kasutamise eest, vaid

tööjõu kasutamise tasule 140 eurot/tööpäev lisandus veel tasu tehnika ja seadme kasutamise eest.

10.1. Asjaolu, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma eraldi tööjõu kasutamise eest veel

tasu seadmete kasutamise eest, on tõendatud muuhulgas arvetega nr 21/0618 (I kd tl 36, 68);

nr 28/0718 (I kd tl 37, 72) ja nr 41/0918 (I kd tl 39, 66). Nähtuvalt viidatud arvetel (nende lisadel)

märgitust, on arvetel kajastatud nii tasu tööjõu kasutamise eest kui tööriistade ja seadmete rent.

Kostja on arved nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918 täies ulatuses tasunud (vastavalt 13.09.2018

– I kd tl 76; 12.09.2018 - I kd tl 74; 28.10.2018 – I kd tl 75) ning ei ole vaidlustanud neil märgitud

tööriistade ja seadmete rendi suurust.

10.2. Hageja seadusliku esindaja A.A. vande all antud seletuse (I kd tl 86) kohaselt esitati arved

kostjale võttes aluseks tööpäevade arvu ning tööpäeva hinna arvutamisel lähtuti nii tööjõu hinnast

kui ka kasutatud tehnika ja töövahendite rendi hinnast. Hageja esitas kostjale juunikuu arve ning

kuna kostja vastuväiteid esitamata arve tasus, siis hageja järgnevate arvete esitamisel lähtus

samadest arvestuse alustest, mis olid esimese arve esitamisel aluseks.

Kostja seadusliku esindaja Gennadi Lobossoki vande all antud seletuse (87-89) kohaselt oli poolte

vahel kokkulepe tasus 140 eurot/tööpäev ning kuna augustikuu lõpuks oli tehtud kostja poolt suur

ülemaks, siis annulleeris hageja ise augustikuu (vaidlusaluse) arve; septembrikuu arve tasus kostja

ning ei vaidlustanud seda.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja seadusliku esindaja ja kostja seadusliku esindaja

vande all antud seletusi ning arveid nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918 koos lisadega, saab asuda

seisukohale, et poolte vahel on tuvastatav kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma lisaks

tööjõu kasutamise eest veel tasu seadmete kasutamise eest. Kostja vastuväide, et poolte vahel oli

kokkulepe tasus 140 eurot/tööpäev ning see sisaldas lisaks tööjõu kasutamisele ka tasu seadmete

kasutamise eest, on vastuolus tema enda käitumisega. Kostja on ilma vastuväiteid esitamata

tasunud arved nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918. Nimetatud arved sisaldasid nii tasu tööjõu

kasutamise eest 140 eurot/tööpäev kui ka tehnika ja seadmete renti. Asja materjalidest nähtuvalt

ei saanud olla augustikuu lõpuks kostja poolt tehtud hagejale suurt ülemaksu (nagu väidab kostja

seaduslik esindaja vande all antud seletuses), sest arved nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918 on

täies ulatuses tasutud 13.09.2018, 12.09.2018 ja 28.10.2018, s.o pärast seda, kui kostjale oli

esitatud vaidlusalune arve.

Samuti on kostja selgitus seoses kokkuleppega hageja poolt esitatud arvete tasumise tähtajaga

(arved tasutakse pärast raha laekumist YIT Infra Eesti AS-lt) vastuolus tema käitumisega arvete

tasumisel. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et tasumine toimub arvete alusel ning arvete

tasumise sidumist raha laekumisega YIT Infra Eesti AS-lt ei olnud.

Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et arvestades poolte käitumist (hageja

esitas iga kuu arve, kostja tasus esitatud arvete alusel) on tõendatud, et poolte kokkuleppe kohaselt

toimus tasumine hageja esitatud arvete alusel töö perioodil, mitte pärast objekti üleandmist YIT

Infra Eesti AS-le.

Kuigi asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, milline oli poolte kokkulepe arvete

tasumise osas, annab selline kostja käitumine alust pidada tema selgitusi menetluses

ebausaldusväärseteks.

10.3. Kostja väitel on vaidlusalune arve (nr 36/0818) poolte kokkuleppel annulleeritud.

Kuna hageja vaidles sellele vastu, siis pidi kostja esitama tõendeid oma väite kinnitamiseks, kuid

ta ei ole seda teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja seisukoha selle kohta, et tal oli

ettemaks ja seetõttu poolte kokkuleppel annulleeriti augustikuu arve, lükkab ümber maakohtu

poolt tehtud arvestus, mille kohaselt maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja

hageja kasuks 888 eurot. Seega isegi kui arvestada kostja väitega, et ta pidi tasuma hagejale tasu

140 eurot/tööpäev, ei saanud kostjal olla hagejale arve nr 36/0818 osas täielikku ettemaksu.

11. Kuna asja materjalide kohaselt ei ole tuvastatav, et poolte vahel oli töövõtuleping, siis on

asjakohatud kostja vastuväited seonduvalt sellega, et hageja töötajad lahkusid omavoliliselt

objektilt ja jätsid töö lõpetamata, samuti selle kohta, et hageja on rikkunud lepingut. Iseenesest

oleks kostjal võimalik nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kui hageja töötajad oleksid põhjustanud

tööülesannete täitmisel talle kahju, kuid sellist konkreetset nõuet antud menetluses ei ole esitatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väited seoses sellega, et 1) hageja

töötajad lahkusid objektilt enneaegselt ning jätsid tööd lõpetamata, ja 2) hagejate töötajate poolt

tehtud töö oli puudustega, on paljasõnalised ja tõendamata.

12. Ringkonnakohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 6300 eurot ning seda

alljärgnevatel põhjustel.

12.1. Hageja nõue kostja vastu põhineb 31.08.2018 arvel nr 36/0818 summas 10 800 eurot

(tl 38). Arvest nähtuvalt oli augustis 2018 tööpäevade üldarv 45 eurot ning tasu nende eest

10 800 eurot. Arvestades ringkonnakohtu poolt käeoleva otsuse p-s 10 tuvastatut, mille kohaselt

tööjõu kasutamise tasu 140 eurot/tööpäev ei sisaldanud tasu tehnika ja seadmete kasutamise eest,

siis moodustab arvel nr 36/0818 märgitud tasust tasu tööjõu kasutamise eest 6300 eurot

(45x140=6300). Ülejäänud osa, s.o 4500 eurot, moodustab tehnika ja seadmete rent.

Kuna kostja on vaielnud vastu arvel märgitud tasule tervikuna, siis on ta vaielnud vastu ka sellele,

et hageja on nõudnud tehnika ja seadmete kasutamise eest tasu lisaks tööpäeva tasule. Seega oleks

pidanud hageja tõendama, et augustis 2018 oli tehnika ja seadmete rendi tasu 4500 eurot, kuid

hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Ainuüksi arve lisa (I kd tl 161), millest nähtuvalt on

märgitud tööpäevade arvuks 50, kütuse maksumus 340 eurot ning tööriistade ja seadmete rent

kokku 1660 euro, ei tõenda hageja õigust nõuda tasu kütuse, tehnika ja seadmete kasutamise eest.

Arve lisale on märgitud 50 tööpäeva, kuid poolte vahel ei ole vaidlust selles, et augustis 2018 oli

tööpäevade üldarv 45.

12.2. Lähtudes eeltoodust rahuldab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuses märgitud

alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6300 eurot.

13. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest (11. jaanuar 2019) kuni täitmiseni.

Arvestades põhivõlgnevust 6300 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis alates 11.01.2019 kuni 08.02.2021 summas 1048 eurot 4 senti

(vt viivisekalkulaator) ning alates 09.02.2021 kuni täitmiseni viivis (põhivõlgnevus 6300 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus

TsMS § 163 lg 1 aluse hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 58%

ulatuses kostja kanda ja 42% ulatuses hageja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 1200 eurot

(600 + 600 = 1200). Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust tuleb kostjalt välja

mõista hageja kasuks riigilõiv 696 eurot.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust jäävad õigusabikulud maakohtus ja ringkonnakohtus

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Hageja on esitanud taotluse välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson