1-20-5936/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-20-5936

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2021 , Tartu kohtumaja . a Kriminaalasja number 1-20-5936 (17278000951) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Mariann Rei Tõlk Meeli Antonov, Natalia Tselikova Kriminaalasi M.R-i süüdistus KarS § järgi es 121 lg 2 p 1 üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav M.R Isikukood XXX; elukoht: ; Eesti Vabariigi XXX kodanik; emakeel: eesti keel : . : XXX XXX töökoht: Tõkend: puudub. Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus. Väärteokorras 1 kehtiv karistus. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Kohtuistungi toimumise aeg 4. ja 20. jaanuar 2021

. a

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.R 121 lg 2 p 1 KarS § järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita M. ile mõistetud karistus Tartu Maakohtu R-

11.09.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8450 mõistetud karistusega, s.o 8 (kaheksa)

2

kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, ja mõista M. ile l R- iitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud lg 1, 3 karistust , kui M.R ei pöörata täitmisele ei pane 1 ( ) aasta 6 (kuue)-kuu se katseaja jooksul toime uut kurit dab ühe egu ja täi li KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid - : 1) ela

da kohtu määratud alalises elukohas - X ; XX 2) ilmu

da kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allu kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esita talle andmeid oma

da da kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

da territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

da , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

da väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel 1 (ühe) a

kohustada M.R-i asta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates hüvitama kannatanu A. O. le kuriteoga tekitatud kahju katteks 1879 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa) eurot 33 senti.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M.R

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 05.02.2021. a.

Rahuldada A. O. (isikukood ) tsiviilhagi osaliselt. XXX

Välja mõista M.R-ilt kannatanu A. O. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 1879 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa) eurot 33 senti.

Nimetatud summa kanda A. O. arveldusarvele X (AS Swedbank XX ).

KrMS § 180 lg 1 alusel M.R-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 696 (kuussada üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku 1572 (üks tuhat viissada seitsekümmend kaks) eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb M.R-il tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99921700004962. Selgitusse tuleb märkida „1-20-5936, menetluskulud, M.R “.

3

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Apellatsioon tuleb esitada . kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU M.R-ile on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 1 järgi selles, et tema 23.06.2017. a X

XX vallas (käesoleval ajal kuulub X valla administratiivalasse) X

XX XX külas kella 23:50 ajal lõi t kaks korda rusikaga näo piirkonda. Löömise tagajärjel tundis A. O. A. O. füüsilist valu ning temale tekitati järgnevad tervisekahjustused: ninaluude ja parema põskkoopa eesseina nihketa murrud, hamba murd, samuti ninaluude ümbritsevate kudede õhkemfüseem ning huuleja suuõõne lahtine haav.

II KOHTU SEISUKOHT 1. Kohu s, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et M.R-i süü KarS § 121 lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud. 2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 23.06.2017. a oli

XXX külas huvikeskuse juures jaanipäeva puhul üritus. Kõik kriminaalasjas ütlusi andnud isikud viibisid sellel üritusel. Sündmus, mille käigus kannatanu süüdistuses märgitud terviseka A. O. hjustusi sai, toimus samuti nimetatud ürituse käigus. 3. Kannatanu A. O. te kohaselt ütlus läks ta 23.06.2017. a uskil pärast 23.00 k huvikeskuse juures toimunud jaanipeole (oli seal eelnevalt viibinud, kuid vahepeal käis ära). A. O. oli alkoholi tarvitanud – õlut ja kuskil 100 g viina –, kuid selgitas, et ei olnud päris segi. Kuskil 23.30 ajal jõudis A. O. huvikeskuse juurde. Seal oli kuuse all pink. A. O. ajas juttu K. ga (perekonnanime ei tea). K. läks minema, kuid A. O. jäi veel istuma Siis lõi keegi vasakult poolt teda näkku . , oimu piirkonda. Kes lõi, seda ta ei näinud – tema selja taga oli kuusk ja polnud näha, kes temale lähenes. Löögi tagajärjel kukkus ta pingilt maha ja kaotas mälu. Mälu tuli tagasi alles siis, kui kiirabis juba s oli (tl 71-72 ees ). Kannatanu A. O. ütlus on kooskõlas tega tunnistajate A. P. ja G. P. ütlused. nähtub Nimelt A. P. ütlustest, et 23.06.2017. a küla XXX jaanipeol, kui oli juba üsna pime, tuli tema X G. P. ja XX ütles, et leidis koos sõbraga põõsa alt inimese. X ise arvas, et see inimene on surnud. A. P. XX seltskonnast üks meesterahvas – – S. T. läks ja turgutas seda inimest. Ka teised tunnistaja seltskonnast läksid kohe vaatama. nägi, et h A. P. uvikeskuse hoovi peal kuuse all oli A. O. , kes oli selleks ajaks juba teadvusele tulnud. A. O. nägu oli verine ja tal olid vappevärinad – ta vappus üle kere ega saanud toimuvast aru A. O. ei teadnud mitte midagi sellest, mis temaga juhtus A. P. . . helistas kiirabisse (tl 76-77). Tunnistaja G. P. ütlusest omakorda ilmneb, et 2017. a jaanipeol läksid nad koos sõber S. iga

4

kiikuma ja leidsid huvikeskuse õue pealt kiikude lähedalt pingi juurest A. O. A. O. oli pikali . maas ja ta nägu oli verine. A. O. oli teadvuseta, kuna G. P. raputas teda, aga A. O. ei vastanud ega rääkinud midagi. Nad ütlesid S. X le S. T. le. S. T. i XX üritas A. O. t teadvusele tuua. Kutsuti ka kiirabi (tl 80-81). Kohtus on tunnistajana ütlusi andnud ka sündmuse juures viibinud E. V. (tl 83, 84-85). Sellele vaatamata ei ole tunnistaja E. V. u ütlusi võimalik tõendikogumi hulka lugeda. Seda põhjusel, et tunnistaja ei suutnud sündmusega seotud asjaolusid kohtus enam täpselt meenutada, kusjuures mälestused ei taastunud ul ka pärast varasemate ütluste avaldamist (vt E. V. tl 84-85). Samuti ei ole võimalik tõendikogumi hulka lugeda ka tunnistaja S. D. ütlusi, kuna viimane väitis end tõendamiseseme asjaolusid mitte teadvat (tl 86-89). Seega ei oma S. D. ütlused kuriteosündmuse kohta tõenduslikku teavet. 4. Kannatanu A. O. kohaselt ütluste viidi ta kiirabiga Maarjamõisa ja pandi kompuutrisse. Tema ninaluu oli katki ja

nägu sinine nagu lihatükk. Lisaks kaotas ta ühe hamba ja üks hammas hakkas liikuma (tl 72, 73 ). Kannatanu ütlusi kehavigastuste kohta kinnitavad kiirabikaart nr X ( XX tl 34 pöördel) haigusjuhu nr X

ja XX päeviku väljavõte (tl 35). Nimetatud dokumentidest järelduvalt diagnoositi A. O. 23.06.2017. a aset leidnud l ründe järgselt koljuja näoluude murd (parema põskkoopa eesseina nihketa murd) ning ninaluude murd. Haigusjuhu nr X

XX päeviku väljavõtte kohaselt diagnoositi A. O. l kaasuva haigusena suuõõne lahtine haav (ca 2 cm), kusjuures temale kliinikus tehtud peaaju ja näokolju kompuutertomograafia näitas, et A. O. l oli ka paremas põskkoopas veri ning ninaluusid ümbritsevates kudedes õhkemfüseem. raumajärgselt Seda, et t

liikus A. O. l ka ülemine parem teine hammas ülemine vasak ja et tema kolmas hammas oli eemaldunud, kinnitab ka perearst A. R. a õiend A. O. tervisliku seisundi kohta (tl 31-32 ). 5. Tunnistaja G. P. ütluste kohaselt oli enne A. O. leidmist selle pingi juures olnud üks seltskond. Kes seal olid, G. P. ei teadnud sest , ta ei näinud nende inimeste sid. G. P. nägu ütluste kohaselt nägi ta umbes pool tundi enne A. O. leidmist, et huvikeskuse juurest lahkusid J. , S. M.R ,

., st M.R-i X v , I XX õi X , ja M.R-i X (tl 81 XX XX ). Süüdistatav M.R ei eita, et viibis selle pingi juures, kus A. O. leiti. Samuti ei eita M.R , et just tema oli selleks isikuks, kes A. O. t näkku lõi

. M.R-i ütluste kohaselt oli 2017. aasta jaanipäeva õhtul temal ja tema selleaegsel X I. XX S. organiseeritud

l XXX külas X maja number X

XX XX (vist) hoovis jaaniõhtu istumine: grilliti ja tarvitati alkoholi. Ca 150 meetri või 200 meetri kaugusel asus XXX küla huvikeskus, kus toimus jaanituli. Enne südaööd, kuskil pärast 23.00 (kui oli juba pime) läksid sinna M.R I. S. , , A. S. E. V. L. A. , , ja keegi meesterahvas Pärnumaalt, kes oli L sõber. . Kaasas olid ka I. X . XX M.R-i arvates võis sinna veel tulla ka E. V. X , M. u XX oli tal vist hüüdnimi. Keegi oli ilmselt veel naabrite seltskonnast. Nad jäid kõik kobaras sinna seisma. M.R võttis enda X st kinni ja XX ütles, et „musi, lähme tantsima“ ütles, et „ . I. oota-oota natukene , mille peale “ vastas M.R okei „ “. Natuke eemal, tantsuplatsist umbes 4-5 m kaugusel lõkkekoha juures, oli pink ja seal pingi peal istus A. O. M.R . noogutas talle ja ütles „ :

No privet!“ Selle peale hakkas A. O. süüdistatavat ropus vene keeles sõimama. M.R ütles talle, et „mis sul viga on, lõpeta ära, palun“. A. O. jätkas sõimamist ja tuli pingi pealt püsti. M.R

vastas talle ja selle järel lõi talle parema käega A. O. kiiresti ja tugevalt otse i keskossa kõr niimoodi, et süüdistataval lõi hinge kinni ja läks silmade eest mustaks. jätkas käega kõrist A. O. kinni hoidmist ja M.R ei saanud sellest haardest lahti. Tal hakkas isegi pea kuklasse vajuma. M.R ei suutnud midagi öelda, tal käisid mõtted läbi, et nüüd on kõik.

peast

M.R üritas nagu tajuda, et kus X on, kuna ta teadis, et sinna jooksevad A. O. X XX XXd ning et neid kõiki pekstakse läbi. Seega ei jäänud tal üle muud, kui et lõi parema käega, mis tal vaba oli, huupi A. O. suunas, et haardest vabaneda. Esimese löögi järel süüdistatav veel ei vabanenud haardest. Seepärast lõi ta teist korda veel A. O. pikali maha. . Pärast seda kukkus

5

M.R ütles teistele, et lähme kohe ära, nüüd tulevad kõik X d ja sugulased mulle XX kallale. Nad läksid koju. Seda, et A. O. sai vigastusi, kuulis süüdistatav alles järgmisel päeval E. V. u käest (tl 98-102). Eelkirjeldatust järeldub, et kuigi süüdistatav M.R võtab omaks kannatanu näkku löömis väidab ta e, , et tegi seda alles siis, kui A. O. oli teda sõimanud ja solvanud ning sellele järgnevalt füüsiliselt rünnanud. Süüdistatav M.R-i ütlusi kinnitab osaliselt ka tunnistaja I. S. ütlused ütluste . I. S. kohaselt olid nad 2017. a enne jaanituld M.R-iga enda elukohas. Seal oli lisaks neile ka L. A. ja veel inimesi. Nad grillisid, meesterahvad tarvitasid alkoholi. Jaanitulele jõudsid nad enne südaööd, oli juba pime. Lavakoha juures pingil nägid nad istumas A. O. t. Viimane oli seal üksinda. M.R läks teda teretama. A. oli piisavalt joobes ja tema kõnemaneer ei ole purjus peaga just väga viisakas. A. hakkas neid kõiki, s.o L. A. t, A. S. it, tunnistajat, M.R-i ja veel kahte inimest, kes seal olid, ära ajama, nagu ta oleks peremees seal. Nemad vastasid, et ei lähe ära, neil on samasugune õigus seal olla nagu kõigil teistel. M.R ütles, et ei hakka tülitsema. Siis tõusis A. püsti ja kõrist. haaras M.R Selle peale M.R eda parema lõi käega kaks korda näo piirkonda, vastu lõuga, põske. kukkus maha, püsti ta ei tulnud. Tunnistaja seltskond läks A. O. sealt ära maja juurde, A. jäi neist pikali maha. Mingil hetkel nägid nad, et

saabus kiirabi ja politsei, kuid ise nad sinna juurde ei läinud. Hiljem kuulsid nad, et A. viidi kiirabiga haiglasse (tl 89, 90- 93 Seega tunnistaja I. S. ). ütlused on üldjoontes süüdistatav M.R i ütlustega kooskõlas, - kuid ütlustest ei saa kindlasti ei järeldada, et M.R-i poolne rünne oleks olnud sedavõrd intensiivne ja jõuline, nagu on selgitanud M.R . 6. Eeltoodud tõenditest järeldub, et A. O. löömise kohta täiesti on kaks vastandlikku versiooni. Esimene versioon tuleneb kannatanu ütlustest, kust ei kannatanu oleks enne M.R-i nähtu, et poolt löömist sõnelenud ja

M.R-i füüsiliselt rünnanud. Teine versioon tuleneb süüdistatava M.R-i tunnistaja I. S. ja ütlustest, kust järeldub lõi , et M.R A. O. t, kuid tegi seda alles pärast seda, kui A. O. ise oli muutunud agressiivseks M.R-i ja

käega vastu kõri löönud. Seega selleks, et tuvastada aset leidnud (kuriteo)sündmuse täpsemad tehiolud, tuleb kohtul hinnata nende versioonide tõeväärtust. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, s.o kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. M.R i - ja I. S. ütlused tuleb tõendikogumi hulka lugeda osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega ja

eluliselt usutavad. Süüdistatav M.R-i ütlusi hinnates on ilmne, et ütlustes on tugev suundu s oma mu käitumis õigustada ennekõike t

seda ja osas, mis puudutab tema A. O. vahel aset leidnud ja konflikti. M.R-i ütlustest järeldub, justkui M.R i - se oleks kannatanu. Ometi kinnitavad tunnistajate A. P. ja G. P. ütlused (kes kohtu hinnangul on objektiivsed tunnistajad) ning A. O. terviseseisundit kajastavad meditsiinidokumendid, et 23.06.2017. a XXX küla jaanipeol aset leidnud sündmus lõppes A. O. teadvuse kaotuse (ta oli teadvusetult umbes pool tundi, ajani, mil kolmandad isikud ta leidsid ja teda toibutama asusid) ning märkimisväärsete kehavigastustega. Samal ajal puuduvad mistahes (isikulised või dokumentaalsed) tõendid näiteks selle kohta, et ka M.R-il endal konflikti tagajärjel mingidki tervisekahjustused tekkisid. Käega kõrist haaramine või löömine nii tugevalt, nagu seda kirjeldas süüdistatav (ta väitis

A. O. st lähtuvat rünnet kirjeldades, et tal läks kannatanu löögist silmade eest mustaks et ta ei saanud ja haardest lahti enne, kui oli kannatanut teist korda löönud) suure tõenäosusega põhjust oleks anud tervisekahjustusi. Nii süüdistatav ise lle ütluste kohaselt ründas , aga ka tunnistaja I. S. (ke A. O. M.R-i ) ei viidanud ühelegi süüdistataval tekkinud kehavigastusele või tervisekahjustusele. Lisaks ei ole M.R-i ütlused kooskõlas l löömise järgselt tekkinud seisundi (kaotas A. O.

6

teadvuse) tuvastatud kehavigastustega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et M.R-i ja poolt kirjeldatud huupi tehtud käelöögid (olgugi, et sihitud oleksid tekitanud näo suunas) sellised terviskahjustus nagu A. O. kohta koostatud kiirabikaardis, haigusjuhu nr XXX ed nähtub päeviku väljavõttes a õiend ja perearst A. R. is. Tunnistaja I. S. ütluste puhul on oluline et tegemist on M.R-i endise X ga, mis , XX võib paratamatult mõjutada tema ütluste objektiivsust. Inimlikult on mõistetav ja tavapärane, et

sündmusi püütakse näha ja hiljem ka mäletada enda lähedastele soodsamas valguses või et sündmusi antakse edasi oma (olgu või endiste) lähedaste osakaalu pehmendades või nende tegevust teatud osas õigustades. Kohtu sellist veendumust kinnitab ka asjaolu, et tunnistaja I. S. ütlused ei ole tegelikkuses kooskõlas ka tunnistaja L. A. ütlustega. I. S. ütluste kohaselt oli L. A. juures kui A. O. M.R-i ja teisi pingi juurest ära hakkas ajama. ütluste kohaselt L. A. läks küll koos ga küla jaanitulele, kuid kohale jõudes läksid nad lahku – läks ta X I. S. XX X

XX oma X M.R-i otsima, L. A. XX l olid aga omad tuttavad, kellega ta juttu jäi ajama. Sellest, et midagi on toimunud, sai ta aru alles siis, kui kuulis kisa ja inimesed hakkasid kogunema. L. A. liikus inimestega kaasa ja siis nägi, et A. O. on pingi juures liikumatult pikali maas. Hakkas sahmimine, kutsuti kiirabi. Mis juhtus ja mille pärast seal oli, ei osanud tunnistaja rääkida, A. O. kuna oli kaugel, suhteliselt värava juures ega näinud seda (tl 94-95). Oluline on seegi, et L. A. le ütles X I. S. A. O. XX ga juhtunut pärast kommenteerides vaid seda, et M.R lõi (tl 95). I. S. ei rääkinud seega X , et M.R XXle lõi, kuna A. O. das teda. Kui M.R ka rün päriselt tegutses üksnes vastusena A. O. agressiivsusele, siis puudub igasugune mõistlik selgitus sellele, miks I. S. sellest koheselt X le XX ei rääkinud. Kohus leiab, et puudub alus lugeda kannatanu A. O. ütlus d ebausaldusväärseks e . Kannatanu ütlused on vastuoludeta ja need on olnud järjepidevalt samalaadsed. Kannatanu ütluste puhul on ilmne, et need ei ole detailitäpsed, kuid on oluline, et kannatanu kaotas löögi tagajärjel teadvuse. Veel 26.06.2017. a kurtis ta perearstile oma mäluhäireid (lõunal ei mäleta, mis hommikul toimus) (tl 31-32). Seega on eluliselt usutav, et kannatanu ütlused ei ole nii detailsed kui tavapäraselt võiks ründejärgselt oodata. Kohus peab ka oluliseks, et kannatanul puudub igasugune mõistlik põhjus varjata seda, et tema lööjaks oli M.R ja sellele eelnes konflikt. Seda põhjusel

, et nimetatud asjaolud ei süüsta otseselt A. O. t ennast. Seega ei ole ust neid mitte tunnistada, kui põhj kannatanu neid asjaolusid mäletaks. Lisaks peab kohus oluliseks, et väidetavat M.R-iga tekkinud konflikti ja A. O. poolt selle lahendamisel kasutatud agressiivsust (ei sõnalist ega kehalist) pole peale süüdistatava enda ja I. S. maininud ükski teine kriminaalmenetluses üle kuulatud isik. Samuti ei ole juba kohtueelsel uurimisel tuvastatud selliseid isikuid, kes oleks

rünnet pealt näinud/kuulnud. Seda ei maininud ka G. P. , kes nägi, kuidas M.R i - seltskond selle pingi juures oli, kus kannatanu istus. Samas kinnitas ka süüdistatav, et koos mingisuguste noortega kõndis pidevalt sealt pingi G. P. juurest mööda (tl 98). Arvestades M.R-i ja I. S. kirjeldust A. O. de kohta väidetava rün ( ne ja intensiivne) oleks see valjuhääl tõenäoliselt olnud kuuldav/nähtav ,

ka teistelegi peolistele, keda M.R-i sõnul oli mitte ainult palju, vaid kes kogu aeg nende läheduses ka edasitagasi sagisid (tl 98). Ka nimetatud vastuolulisus viitab annab alust pidada kannatanu ütlusi usaldusväärseks, sest kannatanu versiooni kohaselt toimus kehavigastusteni viinud sündmus ootamatult, kiiresti ja ilma suuremat kära tekitamata. See on kohtu hinnangu ka eluliselt usutav, l arvestades, et tegemist oli ühes külas elavate üksteist teadvate isikutega ja seega võis nende vahel olla mingi varasem lahendamata konflikt. Kannatanu ise nimetas põhjusena selle, et M.R tahtis tegelikult lüüa A. O. X G. (tl 73). Sarnast versiooni oli kuulnud ka tunnistajana XX üle kuulatud L. A. (tl 94). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul M.R-i ja tunnistaja I. S. ütlused usaldusväärse üksnes d selles ulatuses mis on , kooskõlas ka teiste tõenditega.

7

7. Eelkirjeldatuga on kohtu hinnangul usaldusväärselt leidnud tuvastamist, et 23.06.2017. a Tartu maakonnas

XXX külas toimunud jaanipeol kella 23:50 paiku lähenes M.R pingil istuvale A. O. le ja lõi te näo piirkonda da nii, et kannatanu kaotas teadvuse. Löömisega tekitas M.R A. O. le mitmed tervisekahjustused: ninaluude ja parema põskkoopa eesseina nihketa murrud, hamba murru, samuti ninaluude ümbritsevate kudede õhkemfüseemi ning suuõõne lahtise ca 2 cm suurus haava. Arvestades kehavigastuste paljusust ja raskust, samuti paiknemiskohta e (nina ümbrus), on ilmne, et löömine põhjustas füüsilist valu, nagu on märgitud A. O. ka le süüdistusaktis. Sellise seisukoha õigsust kinnitab otseselt ka perearst A. R. a poolt välja antud õiend (tl 31 32), millest nähtub, et isegi veel 07.07.2017. a toimunud perearsti vastuvõtul kurtis - A. O. valusa nina ja põskkoobaste piirkonna üle (tl 31-32). 8. Seega on M.R-i käitumises tuvastatud KarS § 121 lg-s 1 toodud koosseisu objektiivsed tunnused teisele inimesele valu tekitamine ja tervise kahjustamine. – 9. Kohus leiab, et lisaks esines M.R-i käitumises KarS § 121 lg 2 p sätestatud -s 1 objektiivse koosseisu tunnus: tervisekahjustuse tekitamine, mis kestis vähemalt 4 nädalat. Nimelt tõendab p a õiend, et pärast erearst A. R. traumat jäi A. O. alates 26.06.2017.a e töövõimetuslehel ja perearsti jälgimisele. V l 07.07.2017. a toimunud ee visiidil, s.o 2 nädalat pärast rünnet, kurtis A. O. pearinglust, nõrkust ja kõrgenenud vererõhku. Endiselt oli valus tema nina, valusad olid ka vasaku ja parema põskkoopa piirkond. Veel esinesid l mäluhäired (ta ei mäleta lõunal, A. O. nud mis hommikul toimus), väsimus (ei jaksanud pikalt jalutada) ja valu otsmiku piirkonnas. Kõndides tekkis A. O. l õhupuudustunne väsimus. Takistatud oli läbi nina hingamine ja ka . A. O. töövõimetus kestis kuni 15.12.2017. a ning pärast sedagi valmistasid probleeme nõrkus, tasakaalutus ja füüsilise jõudluse langus. Saadud trauma järgselt tekki A. O l s . kõrvalekaldunud ninavaheseina ninahingamistakistus tõttu , mis nõudis operatiivset sekkumist (tl 31-32). 10. Kohus on seisukohal, et M.R pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kriminaalasjas tuvastatud tehiolude st järelduvalt lõi M.R kannatanut teadlikult. Kohus leiab, et kui lüüa teisele korduvalt

näkku ja teha seda nii jõuliselt, et sellest tekib teadvuse kadu ja kehavigastused, millised on sedastatud A. O. meditsiinidokumentides saab , inimene oma hariliku elukogemuse pinnalt aru, et ta võib oma tegevusega teisele inimesele põhjustada valu, halvemal juhul aga ka pikaaegset ravi nõudva(d) kehavigastuse(d). Puudub põhjus kahelda, et ka M.R sellest aru ei saanud. Kui M.R sellisele arusaamisele ja teadmisele vaatamata lõi A. O. le korduvalt ja jõuliselt näkku, siis järelikult ta ka vähemalt möönis saabunud tagajärg enamohtlikku tagajärje, s.o vähemalt 4 nädalat kestva ede (sh kehavigastuse) tekitamist. 11. Kohus leiab, et M.R-i käitumises ei ole tuvastatud õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. M.R-i ja I. S. väited, et süüdistuses kirjeldatud vägivallategu oli tingitud

A. O. eelnevast vägivaldsest käitumises mõeldud ründe tõrjumisena t ja , st et M.R tegutses hädakaitseseisundis (KarS § 28 lg 1), ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed juba eelkirjeldatud põhjustel. 12. Kohus ei tuvastanud M.R-i käitumises ka süüd välistavaid asjaolusid. 13. KarS § 121 lg 2 p 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5

-aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

8

M.R-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, mida tuleb pidada keskmisest suuremaks. Seejuures arvestab kohus, et M.R-i poolt tekitatud tervisekahjustused olid

sedavõrd rasked, et A. O. oli sunnitud ligi poole aasta vältel olema töövõimetuslehel. Lisaks pidi kannatanu läbima operatsiooni, mis oli näidustatud trauma järgselt kõrvalekaldunud ninavaheseina

tõttu tekkinud ninahingamisprobleemidest (tl 31-32, 41) Lisaks on oluline, et kannatanu enda . käitumise

ga ründeks põhjust ei andnud. Veel tuleb arvestada, et M.R ise lahkus sündmuskohalt, ehkki nägi, et A. O. jäi temast maha lamama. A. O. andsid abi hoopis le kolmandad isikud ja alles umbes poole tunni möödudes. See, et kannatanu leiti, oli juhus, aga kui kannatanut poleks õigel ajal leitud, oleks M.R-i poolne

rünne võinud lõppeda veel raskemate tagajärgedega. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et teadvusetu

ja verise A. O. leidsid X -aastased lapsed, arvates, et tegu on surnuga. On selge, et sellise leiu avastamine oli lastele XX ebameeldiv kogemus ning tekitas neis ebavajalikku hirmu ja ärevust. Kohus ei tuvastanud -s 57 KarS § ja § sätestatud karistust kergendavaid -s 58 ja raskendavaid asjaolusid. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et teo toimepanemise ajal puudusid M.R-il kehtivad kriminaalkaristused. Pärast vägivallateo toimepanekut on M.R i - karistatud Tartu Maakohtu 11.09.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8450 KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega, kuid tegu oli karistusega teiselaadilise kuriteo, s.o mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest (tl 48-50). Lisaks on nimetatud karistus käesolevaks ajaks kantud (tl 59-60) uusi kuritegusid M.R ei ole kohtule teadaolevalt toime pannud. Seega ei ole ja põhjust väita, et M.R oleks omaks võtnud kuritegelikud käitumis ja mõtteviisid ning - õigusvastane käitumine oleks tema jaoks saanud päris tavapäraseks. Tegu on pigem isikuga, kes ei suuda vajalikul määral ohjata oma emotsioone kontrollida käitumist (sh alkoholi tarvitamist). ja

Samas peab kohus oluliseks arvestada ka M.R-i suhtumist toimepandusse M.R-i . ebausaldusväärseid ja ennast õigustavaid ütlusi arvestades on ilmne, et ta ei ole senini täielikult aru saanud oma kuriteo taunitavusest ega mõistnud negatiivseid tagajärgi selle

kannatanule. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süü suurusest tulenevalt on M.R-i puhul kohaseks karistusliigiks vangistus. Samas saab eripreventiivsetest kaalutlustest mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et sellises määras karistus täidab ka karistamise üldpreventiivseid eesmärke. Seega tuleb M.R-ile KarS § 121 lg 2 p 1 järgse kuriteo eest mõista karistuseks 1 aasta

6 kuud vangistust. Kuna kuritegu on toime pandud enne M.R-i suhtes tehtud viimast kohtuotsust (s.o Tartu Maakohtu 11.09.2017. a otsust kriminaalasjas nr 1-17-8450 tuleb M.R-ile ), käesoleva otsusega mõistetav karistus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel

liita temale Tartu Maakohtu 11.09.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8450 mõistetud ja praeguseks ajaks juba ära kantud karistusega. Liita tuleb selliselt, et lugeda mõistetud karistustest kergema kaetuks raskema karistusega, mistõttu tuleb kohtuotsuste kogumis M.R-ile mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse ennekõike seda, et kuriteo toimepanemisest on möödas üle kolme ja poole aasta, samuti M.R-i isikut, leiab, et vangistuse reaal

ne ärakandmine on ebaotstarbekas. M.R-i suhtes on võimalik karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Samas on M.R-i hoiakute muutmisel vaja temaga läbi viia sotsiaaltööd. Seda võimaldab kriminaalhoolduslik sekkumine ja sellega kaasnev käitumiskontroll. Seega leiab kohus, et M.R-ile mõistetud vangistus tuleb täies ulatuses jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 3 alusel tuleb M.R-ile määrata katseajaks 1 aasta 6 kuud. Seda põhjusel, et

9

katseaja pikkus ei tohi olla lühem mõistetud vangistusest (sh Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 1-17-689 p 26). Mõistetud karistusest pikemat tähtaega ei pea kohus põhjendatuks määrata. Kuna M.R ei ole kohtu hinnangul täiel määral aru saanud kannatanule kuriteoga põhjustatud kahjulikest tagajärgedest, tuleb kahju heastamise tagamiseks M.R-ile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel käitumiskontrolli ajaks määrata täiendav kohustus lt välja

tasuda kohtu poo mõistetav varaline kahju 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muid KarS § 75 lg s 2 nimetatud täiendavaid kohustusi ei pea kohus vajalikuks - M.R-ile käitumiskontrolli määrata ajaks .

Tsiviilhagi 14. Kriminaalasjas on kannatanuks A. O. , kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud kahju. A. O. on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks kokku 2000 euro ulatuses. Nimetatud varaline kahju seisneb ajutise töövõimetuse tõttu sissetulekute vähenemisest tekkinud varalisest kahjust (tl 27 ). Kohus leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes tuleb rahuldada osaliselt. A. O. s X tööta XXX. a (asus tööle . a) OÜ XX.XX.XXXX -s E.S. X na. XX.XX.XXXX. a XX sõlmitud töölepingu kohaselt o töötasu suuruseks li tema sel ajal 575 eurot (neto) kuus (tööaeg 40 tundi tl 29-30 nädalas) ( ). Seoses M.R-i poolt tekitatud tervisekahjustustega viibis A. O. haiguslehel alates 26.06.2017. a kuni 15.12.2017. a (tl 31-32). Eesti Haigekassa poolt makstavat ajutise töövõimetuse hüvitist (haigushüvitis) sai A. O. lle perioodi eest kokku 1465,46 eurot (tl 28). se Arvestuste kohaselt oleks A. O. poolt saadav töötasu samal ajavahemikul, s.o 26.06.2017. a kuni 15.12.2017. a olnud kokku 3344,79 eurot (neto) (136,90 eurot 5 tööpäeva eest juunis 2017. a + 2875 eurot 6 kuu, s.o juuli kuni november 2017. a, eest + 332,89 eurot 11 tööpäeva eest detsembris) Kuna Eesti Haigekassa poolt maksti A. O. le sama perioodi eest . töövõimetushüvitisena jäi 1465,46 eurot (tl 28), A. O. l perioodil 26.06.2017. a kuni 15.12.2017. a saamata 1879,33 eurot (3344,79-1465,46) (neto) (hagiavalduses on ekslikult märgitud 1985 eurot ). Kannatanu A. O. taotleb hüvitisena 2000 euro väljamõistmist, mis ületab tegelikku varalist kahju. Kohus leiab, et A. O. le kuulub hüvitamisele tegelik kahju 1879,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 130 lg 1 alusel välja mõista M.R-ilt kannatanu A. O. kasuks varalise kahju nõude katteks 1879,33 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud 15. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu enne käesolevat kohtumenetlust 80,40 eurot (tl 61-62) ja 32,40 eurot (tl 63-66) ning praeguses kohtumenetluses 583,20 eurot. Kokku 696 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020. a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Menetluskulud kokku on 1572 eurot.

10

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista M.R-ilt . Menetluskulude vähendamise või ositi tasumise taotlust kohtule ei esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik