1-18-98/131 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 05. veebruar 2021, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-98 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Prokurör

Kaitsja

Tõlk Ain Tali

Mirjam Frey

(määratud korras)

Olga Nõmmemees

Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.

suhtes H karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu

L.H , isikukoo d , kannab XXX karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx ; Karistuse kandmise algus ja lõpp . 19.09.2017 19.03.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.02.2021, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 426 1, 432 lg 3, 32, 4

RESOLUTSIOON

Kohaldada L.

H suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades L. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna H juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 871 lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks

12 (kaksteist) kuud.

Kohustada L. -d punktides 1-6 H käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) ohas aadressil: xxxx; elama kohtu määratud alalises eluk

2

2) ilmuma kriminaalhool kriminaalhooldusosakonda daja määratud ajavahemike järel registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada L. Hsuhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Kaitsetasu vandeadvokaadi Mirjam Frey

poolt õigusabi osutamise eest jätta riigi kanda.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lion Law kasuks 173,70 eurot (sh k poolt äibemaks 20%) vandeadvokaadi Mirjam Frey süüdimõistetu . kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. L H

Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, le L.H- ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

18.01.2021 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava . suhtes L H karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

L H . on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p Viru Maakohtu 31.01.2018 otsusega 5,7,8,9

ja § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks luges kohus

19.09.2017. Kohtuotsus jõustus 07.03.2018.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, neist kaks on arhiveeritud, vanglas viibib isik kolmandat korda. Kolmest kuriteost kaks on vägivaldsed kuriteod. Esimesel korral karistati isikut varguse eest, mis oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning dokumendi võltsimise eest. Teisel korral karistati teda varguse eest, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, samuti röövimise eest, mis oli toime pandud grupi poolt. Käesolev kuritegu on vargus, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning röövimine, mis oli toime pandud grupi poolt ja

sissetungimisega. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega, tal on väljakujunenud

3

kriminaalne käitumismuster, le viitab see, et ta ei õpi oma mille varasematest vigadest ja kordab neid. Vägivaldsuse raskusaste ei ole suurenenud. Kuritegude kavandamise muster kordub - kuriteod on toime pandud etteplaneeritult ja teadlikult. Ohvreid on valinud enamasti ta juhuslikult. Toimepandud kuritegude l materiaalse kasu saamise äbivaks soodusteguriks on soov, sõltuvusprobleemid ja grupi mõju. Kuritegusid iseloomustab ka isiku ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse, samuti oma ükskõiksus tegude tagajärgede suhtes.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav . 12-ks L H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist kuuks . koos lisakohustuste määramisega

Kohtuistung

L.H avaldas kohtuistungil, et tal ei ole Eestis elukohta, ta ei hakka üldse Eestis elama ja xxxx aadressil ta elada ei kavatse. Selgitas, et tema ema elab xxxx, töötab seal postkontoris ja ta hakkab esialgu ema juures elama. ole, aga ta saab xxxx ehituse peale Elukutset tal küll ei tööle, kõik olla juba kokku lepitud. Arvas, et on vangistusest järeldused teinud, tahab alustada

uut elu, minna tööle ja luua oma pere. Kinnitas, et tervis on tal korras ja tulevikus ei kavatse alkoho li ega narkootikume tarvitada. Teiste kohtuasjade kohta mainis, et prokuröriga kokkuleppel ei toimu kohtuistungeid enne suve või sügist.

Prokurör Ain Tali kohaldamise eeldused on leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli täidetu d. Isikut misega kuriteo toimepanemise eest vangistusega on karistatud vägivalla kasuta kolm ja pool aastat. Vangla on teda iseloomustanud kui isikut, kes on juba alaealisena alustanud kuritegude toime panemist. Ka vanglas neid on ta rikk unud korduvalt korda, tal on küm distsiplinaarkaristusi, tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid ning vangistuse jooksul on ta toime pannud uusi kuritegusid, nimelt on saadetud kohtusse üldmenetluse korras kus talle on esitatud süüdistus arutamiseks kriminaalasi, ametiisikute suhtes vägivalla kasutamine. Isiku haridus on lünklik, töökogemus ja majandusliku toimetuleku oskus puudub, tema käitumine võib olla ettearvamatu ja suhtlemisoskus on puudulik. . L H on

teiste poolt mõjutatav ja tal on narkosõltuvus. Oht uuteks kuritegudeks on täiesti reaalne ja sellele viitab ka asjaolu, et eelmise karistuse kandmiselt vabastati ta tingimisi enne tähtaega, kuid ta ei olnud suuteline tema kandmata järgima kontrollnõudeid ja kohustusi, seega karistus pöörati täitmisel sisuliselt elus mingit tööd teinud, elukutset tal e. . ei ole L H ei ole ja töökogemus puudub, seega ei ole tõsiselt võetav teema tööle asumisest xxxx . Prokuröri hinnangul on vangla kõik ja leidnud isikule Eestis elukoha omalt poolt teinud xxxx asuv

as ühiselamus. Prokurör oli seisukohal, et igati on ja vajalik kohaldada L H . -le põhjendatud karistusjärgset käitumiskontrolli koos vangla pakutud lisakohustustega. Prokurör palus vangla taotlus rahuldada ja kohaldada L H- . le karistusjärgne käitumiskontroll tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ehk pikemana vangla pakutust. Kaitsja Mirjam Frey ei nõustunud prokuröriga ja leidis, et . L H on ära kandnu

d oma karistuse 3 aastat ja 5 kuud täies ulatuses küllatki pikk aeg, et järele mõelda, ning see on olnud kuidas ta oma tulevikku tahab kujundada: nimelt tahab isik minna elama xxxx ema juurde, seal ehitusel tööle asuda, luua oma pere ja narkootikumidega ei soovi ta tulevik us tegemist teha. Isik soovib alustada oma elu uuelt lehelt ja seda piiranguteta, katseaja ja ilma täiendavate kontrollnõueteta. Kaitsja leidis , et ta , et . le tuleb anda võimalus enda tõestamiseks L H- suudab õiguskuulekat e jätta rahuldamata. lu edaspidi elada. Kaitsja palus Viru Vangla taotlus

4

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära okuröri, süüdimõistetu pr ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et . L H suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

KrMS § 426 1 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS -s 87 § 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Karistusseadustiku (KarS) § 87 1

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule, kui: 1) isikut on -s

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud ta

htliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusi Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on d.

karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud

tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

L H . puhul on KarS § 87 1 lg 1 kohaldamise ee . kannab L H ldused täidetud. käesoleval ajal Viru mõistetud Maakohtu 31.01.2018 otsusega liitkaristust (muu hulgas KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi) 3 päeva aastat 5 kuud 28 vangistu st. Tegemist on Karistusseadustiku 13. peatüki 1. jao 1. jaotises sätestatud tahtliku kuriteoga, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. Karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 19.03.2021, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. talle

Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

L H . -d on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. R lset vangistust kannab isik samuti eaa kolmandat korda. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, grupi mõju ning materiaalse kasu saamine.

22.12.2020. a seisuga on isikul 22 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise ja ebaviisaka käitumise eest noomituste, lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste keelamise ning kartserisse paigutamisega kuni 35 ööpäevani. Samuti on teda ühel korral karistatud kambris ravimi hoidmise eest noomitusega. Seega ei ole .

L H käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka

5

vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Positiivseks peab kohus asjaolu, et . L H lse on täitnud talle määratud individuaa täitmiskava: kinnipeetav on osalenud tööhõives koristajana ja köögitöölisena, läbis

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osales

ja „Anonüümsete narkomaanide“ sõltuvustemaatilises „Corrigo“ tugigrupis. Samuti on kinnipeetav viibinud vestlustel ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangute teemal ning ka psühholoogilisel nõustamisel. Seega on isik vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enese harimise huvides.

Käitumiskont VangS § 60 lg 1 kohaselt rolli kohal damine eeldab isikul elukoha olemasolu. abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. eadusest tulen eva Käesoleval juhul on vangl a täitnud s abistamiskohustuse ning selgitanud välja, et peale vanglast vabanemist on . -l L H võimalik elama asuda ühisel OÜ amusse xxxx. Kriminaalhooldaja on vestelnud J juhatajaga ja viimane on kinnitanud, et . -le tag L H atakse vabanemisjärgne elukoht. Asjaolu, et . L H sellega nõus ei ole, ei oma tähtsust.

Vabanemisel ei ole isikule . ei ole kunagi ametlikult L H garanteeritud töökohta. ka töötanud ja igasugune töökogemus Kinnipeetaval on ka vähene haridus tal puudub praktiliselt . ning puudub eriala, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kinnipeetava enda sõnul oli tema majanduslik olukord enne vangistust hea, raha sai ta kuritegusid toime pannes, seega ei pidanud ta vajalikuks raha teenimiseks töötada. Isik on vanglas periooditi küll töötanud, kuid seoses sellega, et tema suhtes kohaldatakse pidevalt täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta paikneb kartserirežiimil, ei ole ta hetkel vanglas tööga hõivatud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et . pärast L H vangistusest vabanemist

ametlikult tööle hakkaks ja töökoh ta peaks. Kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata eurot, vabanemisfondis on aga nõudeid 8841 üksne Samas ei saa jätta märkimata, et isik on varavastaseid kurit s 749 eurot. egusid toime pannud majandusliku kasu saamise legaalse sissetuleku puudumine olukorras ja töökoha ning või väiksus ja tasumata võlad võivad ol la

uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Vangla hinnan gul harrastab isik "parasiteerivat" elustiili.

Kinnipeetava l on , kellega on suhted head ning toetavad. ähedastek s ema, vanaemad ja tädi Enamik isiku sõpru ja tuttavaid nekõik e on aga kriminaalse taustaga ja vanglas suhtleb isik en krimi vanglas (rohked distsiplinaarkaristused) naalse mõtteviisiga inimestega. Käitumine näitab, et kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt, sellele viitab ka kuritegude toime panemine grupis. Vangla hinnangul on . -d unnustuse L H valmis õigusrikkumisi toime panema nimel.

Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, küll aga on meditsiiniosakonna andmetel tal diagnoositud narko Ta tunnistab ka ise, et sõltuvus. sõltuvuse pärast pani toime kuritegusid. Ka on kinnipeetav narkootikumide Kinnipeetav mõju all käitunud vägivaldselt. viibis vanglas ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas (SRS), kuid tema õigusvastase käitumise ja distsipliinirikkumiste tõttu paigutati ta SRS osakonnast ära. Juhtumikorraldaja hinnangul kinnipeetav küll ilmutab mõningast lõpetada narkootikumide tarvitamine, kuid samal ajal soovi ei ole ta võimeline seda tegema, sest pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Enne vangistust

oli narkootikumide hankimine ja tarvitamine .

L H igapäevane tegevus.

6

Eeltoodust tulenevalt on , et . hakkab uuesti tarvitama L H suur tõenäosus narkootikume, mis on omakorda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vangla iseloomustusest nähtub, et k a käitumine on sihipäraselt manipulatiivne (mis innipeetav

seisneb süstemaatilistes enesevigastamistes), mis on tingitud sellest, et ta ei ole pidevalt rahul vangla tegevuse ja tema suhtes tehtud otsustega. , Kinnipeetava empaatiavõime on minimaalne ta ärritub kergesti. Isik b vestluse käigus käituda väga ettearvamatult, üliagressiivselt ning

i võ karjuda kõva häälega teistest üle, tema käitumine muutub koheselt üleolevaks, ebaviisakaks ja ebastabiilseks, kui talle ei meeldi ming oska oma negatiivseid isugune vastus või uudis. Ta ei emotsioone vaos hoida, vaid hakkab kohe häält tõstma. Ta ei ole võimeline teadvustama, et

probleemide lahendamiseks tuleb midagi ette võtta, sest ei saa aru, et igas olukorras on rohkem tegutsemisvõimalusi kui üks. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi, nõuab teistelt tähelepanu ja austust, realistlikke plaane tulevikuks ei oma. Kinnipeetav väljendab kuritegelikke hoiakuid soosivaid arusaamu ning tugevat antipaatiat õigussüsteemi (eriti vanglasüsteemi) vastu ja Koostööks ei varja seda. vanglaametnikega isik valmis ei ole, suhtub neisse äärmiselt negatiivselt ja tõrjuvalt, suhtleb nendega agressiivselt ja ebaviisakalt ning nendega manipuleerida. üritab

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et . L H puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast,

sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et . vajab siiski L H täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepa seks. Seega tuleb . L H nemise vältimi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib karistusjärgne käitumiskontroll

kohus, et

ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada taasühiskonnastumist isiku .

KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks käitumiskontrolli tähtajaks määrata L H . minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21 ,4 ja 8 sätestatud kohustusi. Kui . L H ei täida KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 87 1 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 331 4 kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rollile allutatud rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskont isiku poolt

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kuna menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega reguleerimata, siis leiab kohus, et käesolevas menetluses kinnipeetavale tekkinud õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda Riigikohtu lahendi 3-1-1-1-16 (02.02.2016) ja KrMS § 2 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik

7

Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2021 kohtumäärusega jäeti . kaitsja määruskaebus L H Viru Maakohtu 5. veebruari 2021. a määruse peale läbi vaatamata.

Riigikohtu 09.03.2021 kohtumäärusega jäeti . kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey L H määruskaebus menetlusse võtmata.

05.02.2021 kohtumäärus 1-18-98 jõustus 09. märtsil 2021 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent