3-21-254/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

04.02.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-254

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Mikk Kangro

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XX

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärke seadmist XX ja YY ühisomandis olevale korteriomandile

asukohaga XXXXXX (registriosa numbriga XXXXXXX), mis keelab XX kinnisasja

käsutada.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte XXle.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

3-21-254

2(4)

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse

liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu

on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku

õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi

(Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

5. Maksuhaldur on algatanud XX vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).

Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse

esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja

nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu

02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).

6. MTA 19.10.2020 maksuotsusega on tuvastatud XXXXX OÜ maksuvõlg maksustamis-

perioodide juuni – veebruar 2020 osas summas 28 201,85 eurot. Nimetatud maksukohustus on

määratud seoses asjaoluga, et XXXXX OÜ jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksed kogusummas 112 807,35 eurot. Samade väljamaksete tõttu ei olnud maksuhalduri

hinnangul XXXXX OÜ võimeline tasuma enda deklareeritud maksukohustusi: tööjõumaksud,

käibemaksu ning erijuhtude tulumaksu maksustamisperioodidel november 2019 – oktoober

3-21-254

3(4)

2020 summas 66 457,71 eurot. Seisuga 03.02.2021 on arvestuslik intress XXXXX OÜ

maksukohustustelt on 8511,37 eurot.

XX oli äriregistri andmetel XXXXX OÜ juhatuse ainuliikmeks alates 14.08.2017 kuni

käesoleva ajani. Seega oli MKS §-st 8 tulenevalt tema kohustuseks tagada eelnimetatud

maksustamisperioodidel kajastatud andmete õigsus kui ka maksude tasumine. Maksuhalduri

hinnangul võib seega XX vastutada solidaarselt äriühingu maksuvõla eest kokku summas

103 170,93 eurot.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et XXXXX OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ja

tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et XX ja XXXXX OÜ maksuvõla tekkimise

vahel esineb põhjuslik seos ning XX võib vastutada maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga

(MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või

kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

7. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab

praeguses asjas see, et XXXXX OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud

tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et XXXXX

OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. Äriühingule kuuluvad sõidukid (Nissan

Almera Tino ja Peugeot Partner) on koormatud keelumärgetega kohtutäiturite poolt, samuti ei

kataks nendest sõidukitest saadav tasu võimalikku vastutusotsusega sissenõutavat

maksukohustust.

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kuigi MTA 19.10.2020 maksuotsusega määratud

maksukohustuse sissenõudmist on alustatud 20.11.2020 ning seega ei ole pangakontode

arestimisest möödas veel vastutusotsuse tegemiseks nõutavat kolme kuud (MKS § 96 lg 5), ei

välista see MKS § 1361 eesmärgist tulenevalt vastutusotsuse täitmise ennetavat tagamist (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus asjas nr 3-13-455). Maksuhaldur on taotluses

piisavalt ära näidanud, et maksukohustuslane ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka

edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.

8. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Arvestades

MTA 19.10.2020 maksuotsusega tuvastatut ning 03.02.2021 taotluses esile toodud asjaolusid,

esineb kohtu hinnangul põhjendatud alus eeldada, et XX on XXXXX OÜ juhatuse liikmena

kohustuste teadliku täitmata jätmisega põhjustanud äriühingu maksuvõlgade tekkimise. Sellises

olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult

vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus

osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust

asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

9. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine.

XXXXX OÜ maksuvõlg on tuvastatud MTA 19.10.2020 maksuotsusega ning XXXXX OÜ

enda poolt esitatud deklaratsioonidega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132)

ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid

(XXXXX OÜ õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).

10. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on XX sissetulek ebapiisav vastutusotsusega

kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse

sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades XX käitumist äriühingu juhatuse liikmena

XXXXX OÜ kohustuste täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud

vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida

olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra

3-21-254

4(4)

tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse

täitmist

tagavate

toimingute

sooritamiseks

enne

kohustuse

kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

11. Maksuhaldur taotleb käsutuse keelumärke seadmist XX ja YY ühisomandis olevale

kinnistule asukohaga XXXXXX selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes XX.

Maksuhalduri hinnangul on nimetatud korteriomandi väärtus hinnanguliselt 96 447,60 eurot,

seega on XX osaks ühisvarast hinnanguliselt 48 223,80 eurot. Kohtul puudub alus kahelda

maksuhalduri esitatud andmetes ning kohtu hinnangul ei ole ka taotletud meede omaniku huve

ülemäära kahjustav. Ka Riigikohus on pidanud keelumärke seadmist ühisomandis olevale

kinnistule proportsionaalseks abinõuks kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks

(Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141). Seetõttu puudub alus ka väita, et keelumärke

seadmine oleks YY suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Samuti on maksuhaldur ära

näidanud, et XX kuuluvate sõidukite väärtus ei oleks piisav maksuvõla tagamiseks.

12. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti

toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.

13. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik