4-20-5121/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2021.a. Tallinn Väärteoasja number 4-20-5121 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik V teoasi äär M.Z

(M.Z) väärteoasi ehistusseadustiku § 139 lg 1 järgi

Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud M.Z esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule kaebuse Keila linnavalitsuse 23.11.2020 otsusele nr 179, millega teda karistati ehistusseadustiku § 139 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses.

Kohus palus 05.01.2021 kohtuvälisel menetlejal esitada kohtule väärteotoimik ning küsis seisukohta kaebuse ja selle kohtule esitamise tähtaegsuse suhtes.

Kohtuväline menetleja palus 15.01.2021 pikendada kohtule vastamise ja väärteotoimiku väljastamise tähtaega vähemalt 2 nädala võrra seoses ametniku haigestumisega koroonaviirusesse. Kohtuväline menetleja märkis, et kaebuse esitamise viimane päev oli 08.12.2020 ning kaebus on kohtule esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.

Kohus pikendas 19.01.2021 kaebusele vastamise ja toimiku edastamise tähtaja pikendamise aega kuni 01.02.2021.

Kohtväline menetleja esitas kohtule väärteotoimiku 27.01.2021, täiendavat vastust ei esitanud.

Kohtu seisukoht Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § üld 114 lg 4 kaebus menetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et vaidlustatav otsus oli menetlusalusele isikule kättesaadav alates 23.11.2020. Seega tuli kaebus maakohtule esitada hiljemalt 08.12.2020. Kaebus on maakohtule esitatud 14.12.2020. Seega on 15-päevane kaebetähtaeg kaebuse esitamise ajaks möödunud. Kaebetähtaja ennistamise taotlust Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta pole esitatud. seetõttu läbi vaatamata.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-84-13 märkinud, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15 päevast tähtaega - hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 70 lg 4 esimese lause kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. VTMS § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (VTMS § 70 lg 2). Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev (VTMS § 70 lg 5). Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. VTMS § 114 lg s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on -

õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 2010. a otsus asjas nr , p 16). 3-1-1-99-10

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kinni pidanud eeltoodud seadusest tulenevatest nõuetest: väärteoprotokollis on märgitud, et otsus on tutvumiseks kättesaadav alates 23.11.2020, menetlusalune isik on protokollile alla kirjutanud. Sellega on menetlusalust isikut nõuetekohaselt teavitatud kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev . Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud st ka see, et otsuse peale saab esitada kaebuse maakohtule. Menetlusalusel isikul polnud mingit põhjust esitada kaebus Tallinna Halduskohtule. Kaitsja seisukoht, et kaebuse halduskohtule esitamisega peatus edasikaebamise tähtaeg, ei vasta seadusele. Pealegi esitati kaebus halduskohtule 10.12.2020, s.o pärast kaebetähtaja möödumist (08.12.2020). Möödunud tähtaeg ei saa peatuda.

Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-90-10 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus ei saa hinnata kas tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Ühtlasi märgib kohus, et kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja otsuse peale on riigilõivuvaba. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 15 eurot riigilõivuseaduse § 60 lg 1 järgi, kuid see säte puudutab halduskohut, mitte maakohut.

Kohus

2 p 1 alusel. jätab kaebuse läbi vaatamata VTMS § 118 lg

Kuivõrd kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik