2-18-19657/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-19657

Kohtuasi

XX

hagi

YY

vastu

kaasomandi

lõpetamiseks,

kaasomandi osa üleandmiseks ja hüvitise suuruse

kokkuleppe

sõlmimise

tahteavalduste

ning

kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste

tegemisele kohustamiseks

YY vastuhagi XX vastu kaasomandi teisel viisil

lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks

tahteavalduste tegemisele kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.08.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 13.01.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.08.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis YY-lt

XX kasuks välja 537,39 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), ülejäänud osas

täpsustada otsuse põhjendusi ja resolutsiooni.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada osaliselt XX hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks.

3.2. Lõpetada YY ja XX kaasomand kinnistule asukohaga XXX, Tallinn

(registriosa nr XXXXXXX) ja jätta kinnistu XX ainuomandisse.

3.3. Mõista XX-lt YY kasuks välja hüvitis 119 000 eurot omandi kaotuse eest.

2-18-19657

2

3.4. XX avaldus YY-le tasumisele kuuluva hüvitise tasaarvestamiseks XX nõudega

rahuldada osaliselt. Tasaarvestada käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3.3

XX-lt YY kasuks välja mõistetud hüvitis 119 000 eurot ja YY poolt XX-le

tasumisele kuuluv 537,39 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõista XX-lt

YY kasuks välja hüvitis 118 462,61 eurot.

3.5. Kohustada YY andma nõusolek kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX

kaasomandi lõpetamiseks käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3.2.

nimetatud viisil, kaasomandiosa üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ning kinnistusraamatusse kinnisasja registriosa numbriga

XXXXXXX ainuomanikuna XX sisse kandmiseks eeldusel, et XX on tasunud

käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3.4. nimetatud hüvitise. Asendada YY

nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

3.6. Jätta rahuldamata YY vastuhagi XX vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kinnistu korteriomanditeks jagamiseks.

3.7. Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud YY kanda.

3.8. XX

taotlus

apellatsiooniastme

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

rahuldada.

Määrata

XX

apellatsiooniastme

menetluskulude suuruseks 576 eurot.

3.9. Välja mõista YY-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 576 eurot.

Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (576 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja vastuväited vastuhagile

1. XX (hageja) esitas 31.12.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu Tallinnas XXX

asuva kinnistu (kinnistu) kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub 28.11.2019 esitatud lõplikus

nõudes jätta kinnistu hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostja kasuks välja 78 020,30 eurot

(kohaldades seltsingu likvideerimise sätteid), alternatiivselt mõista hagejalt kostja kasuks välja

92 906,33 eurot (kohaldades alusetu rikastumise sätteid).

2. Pooled kinnistu kaasomanikud võrdsetes mõttelistes osades. Kinnistul asuv elamu on hageja

koduks olnud kogu tema elu ja siin elavad ka tema alaealised lapsed ja abikaasa. Kinnistul asuv

2-18-19657

3

elamu on olnud ka kostja lapsepõlvekodu, kuid kostja on korduvalt ja pikalt elanud ka teistes

kohtades. Kuni aastani 2017 elas kostja valdavalt (4-6 kuud aastast) Norra Kuningriigis.

3. Kogu kinnistu on koormatud hüpoteegiga. Hageja võttis koos oma abikaasa CC-ga laenu 900

000 krooni kinnistul asuva elamu renoveerimiseks. Renoveerimise käigus renoveeriti kogu

hoone.

4. Ületamatud erimeelsused, kuidas kaasomandis olevat kinnistut kasutada ja sellel koos elada,

on tekitanud olukorra, kus ainukeseks võimaluseks on kaasomand lõpetada. Hageja on nõus ja

võimeline välja ostma kostjale kuuluva mõttelise osa kinnistust ja tasuma selle eest õiglase

hüvitise. Kinnistu hageja ainuomandisse jätmine on õiglasem, kuna nii säilitatakse kodu kahele

alaealisele lapsele, kes käivad oma kodu lähedal koolis. Lisaks on eeltoodud viisil kaasomandi

lõpetamine mõistlik lahendus, sest kinnistu on tervikuna koormatud hüpoteegiga ning juhul,

kui kaasomand lõpetada teistel viisidel, näiteks enampakkumisega, siis läheks esmalt mõlemalt

kaasomanikult arvestatav summa pangale kogu laenu tagasimakseks ning sellisel juhul ei

pruugi kummalegi jääda piisavalt raha selleks, et endale uus samaväärne kodu soetada.

5. LVM Kinnisvara eksperthinnangu nr 376-16SL kohaselt on kostjale kuuluva kaasomandi osa

maksumuseks 106 000 eurot, millest tuleb maha arvestada kõik kinnistuga seotud rahalised

kohustused, mida hageja on aastaid tasunud kostja eest. Perioodil 2016-2018 tasus hageja kostja

eest laenu ja intresse 8596,50 eurot, prügiveo eest 269,92 eurot, vee eest 804,85 eurot, maja

kindlustuse 393,58 eurot, haljastuse eest 52 eurot ning katuse ja räästa survepesu ja maja

värvimise eest kokku 1410,70 eurot. Kulutuste nõude soovib hagejakostjale tasutavast

hüvitisest maha arvata.

6. Kostjale hüvitise määramisel tuleb kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid. Kostja on

nõustunud, et nad pidid koos üksteist aidates kinnistu korda tegema. Kostja oli nõus hageja

poolt maja renoveerimiseks laenude võtmisel kinnistu tagatiseks andmisega. Sellega kostja

kinnitab, et hageja ja kostja vahel oli seltsinguleping kinnistu kordategemiseks.

Seltsingulepingu raames on menetlusosaliste panused olnud järgmised: hageja 60 559,41 eurot,

kostja 2300 eurot.

7. Asja korteriomanditeks jagamisel tuleks teha ümberehitustöid ja seetõttu teha täiendavaid

kulutusi, mis ei ole mõistlik. Samuti ei oleks kummagi poole omandisse jääva reaalosa (korteri)

väärtus kooskõlas temale kuuluva mõttelise osa väärtusega. Arvestades, et pooled on

kaasomanikud võrdsetes osades, peavad ka asja jagamisel pooltele jäävad osad olema võrdsed.

8. Kaasomandi lõpetamise nõude aluseks on ületamatud erimeelsused ja asjaolu, et

kaasomanike vahel kinnistu ühine kasutamine ei toimi. Kinnistu korteriomanditeks jagamise

korral jääb maa kaasomandisse, seega ei lahendaks korteriomanditeks jagamine poolte vahel

valitsevat probleemi.

9. Kostja ei ole tõendanud, et elamu korteriomanditeks jagamine on võimalik. Kogu kinnistu

on koormatud hüpoteegiga. Kostja taotletud viisil kaasomandi lõpetamine päädiks sellega, et

hageja, kes on panustanud üksinda kogu maja renoveerimisse, peaks sisuliselt selle panuse

veelkord kinni maksma.

10. Kostja vastuhagis mainitud kostja poolt võetud laen oli oma sisult tarbimislaen, kuna selle

eest ostis kostja endale mööblit ja sisustuselemente. Nimetatud laenu ei kasutatud elamu

renoveerimiseks, vaid vallasvara ostmiseks, mille kostja saab kaasomandi lõpetamisel endaga

kaasa viia.

2-18-19657

4

Kostja vastuväited ja vastuhagi

11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja esitas 12.02.2019 vastuhagi, milles taotleb

kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel.

12. Kinnistu omanik oli alates 1969. aastast kostja isa ja see on olnud kostja elukoht alates tema

sünnist. Hageja sai oma osa kaasomandist kostja isalt kingitusena. Kostja on eakas ja elab üksi,

tema tervis on halb. Hageja tegutsemine on alatu ja jämeda tänamatuse väljendus. Ebaõige on

hageja väide, et kostja on elanud Norras. Kostja käis Norras tööl. Kostja ei ole kunagi kellelegi

võlgu jäänud. Hageja on kostjast palju noorem ja kuna tal on ka abikaasa, siis võib ta soovi

korral müüa oma osa kinnisasjast ja asuda elama mujale.

13. Kostja ei ole kaasomandi lõpetamise vastu, kuid on vastu hageja pakutud kaasomandi

lõpetamise viisile. Kaasomand on võimalik lõpetada korteriomanditeks jagamise teel. Sellise

lahenduse puhul ei jää keegi oma omandist ilma ning kompensatsioon oleks minimaalne.

Kinnisasja korteriomanditeks jagamine on kooskõlas õigusaktide ja nõuetega ning see on

võimalik ehitustehniliselt. Kuna kostja elamispinna osa jääb korteriomanditeks jagamise

tulemusel väiksemaks, siis tuleb hagejal hüvitada kostja omandi vähenemine vastavalt selle

turuväärtusele. Kinnisasja koormav hüpoteek peab jääma koormama hageja osa, sest hageja on

laenu võtnud ja seda kasutanud. Kostja nõustus hageja laenude tagatiseks hüpoteekide

seadmisega kinnistule, kuid puudub kokkulepe laenu ühise tagasimaksmise kohta.

14. Kostja ei ole saanud hagejalt kulude hüvitamise teadet ega kirja, mistõttu on hagis esitatud

kulude arvestused kostjale üllatavad ja küünilised. Kui hageja oleks kostja poole pöördunud

mingi ehitustöö või kulutuste jagamise kokkuleppe sõlmimiseks, oleks hageja hea meelega

osalenud. Kostjale on arusaamatu hagis esitatud hageja laenumaksete tasumine ja 2003. a

laenulepingu lisamine, kuivõrd nimetatud laenuga ehitas hageja enda poolt majast, samuti reisiti

Aasiasse ja Jaapanisse. Hageja ei ole tõendanud, et laenatud raha eest on tehtud ehitustöid. Kui

hageja oleks soovinud kostjalt mingite kulutuste hüvitamist, saanuks ta sellise nõude esitada

pärast kulutuste tegemise kokkuleppimist, mitte aga 16 aastat hiljem, kui nõuded on ammu

aegunud.

15. Kostja on panustanud nii kinnistu kui ka kinnistul asuva hoone heakorda. Kinnistul asuv

hoone on tänaseks renoveeritud. Ehitamise perioodil ehitati kiiremini valmis hageja pool ja

kostja pidi pikalt üürima endale elamispinda Sauel. Kostja võttis samuti maja ehitustöödeks

pangast laenu ja maksis selle ise 13 aasta jooksul tagasi. Kostja pidi enda eluruumis aknad ära

vahetama, sest need olid hageja akendest erinevad, ebakvaliteetsed ja pragudega. Kostja maksis

hageja abikaasale 900 eurot terrassi jaoks. Septembris 2018 tasus kostja ohtlike puude

langetamise eest 500 eurot, rajas 10 kuusega heki 200 euro eest, tellis rõdu ehituse 800 euro

eest, ostis lumetõkke 150 euroga, uksele varikatuse 150 euroga ja korraldas hoovi koristuse

paekividest 100 euro eest.

16. Hageja pakutud hüvitis lähtub 2016 hindamisaktis näidatud turuväärtusest, mis ei näita

kinnistu praegust turuväärtust. Hageja finantsvõimekus on kohtule tõendamata. Kinnistu tegelik

turuväärtus on eksperthinnangu nr 2448-19 kohaselt 238 000 eurot.

17. Hageja ja kostja vahel ei ole seltsingut. Tegemist on kinkelepingu teel saadud

kaasomandiga. Pooled ei ole teinud panuseid kinnisasja omandamiseks, neil pole olnud ühist

soovi midagi soetada ja ei ole ka ühist majapidamist. Seltsingut ei ole tekkinud, seega ei saa

seda ka lõpetada.

2-18-19657

5

Maakohtu otsus

18. Harju Maakohus rahuldas 05.08.2020 otsusega hagi osaliselt, lõpetas kaasomandi, jättes

kinnistu hageja ainuomandisse, mõistis hagejalt kostja kasuks hüvitise omandi kaotuse eest

119 000 eurot ja kostjalt hageja kasuks kinnistu kasutamisega soetud kulud 537,39 eurot ning

tasaarvestuse järel mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 118 462,61 eurot. Vastuhagi

jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

19. Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata, kuna kohtu arvates ei ole korteriomanditeks

jagamine parim võimalik lahendus. Asja korteriomanditeks jagamise puhul jääb osa kinnistust

ja eramust siiski poolte kaasomandisse. Asjas esitatud dokumentidest ja kohtuistungil kogetust

nähtuvalt ei ole kohtu hinnangul poolte vahel heanaaberlikke ja häid perekondlikke suhteid,

mis võimaldaks kasutada ja hoida moodustatavate korteriomandite mõttelist osa ühiselt.

Arvesse võttes ka poolte pikaajalist puudulikku kommunikatsiooni kinnistule tehtavate

parenduste ja paranduste osas, ei ole kaasomandi jagamine korteriomanditeks põhjendatud, sest

pooltel puudub tahe ühiselt tegutseda.

20. Lisaks ei tõendanud kostja, et kinnistu jagamine reaalosadeks oleks ehitustehniliselt

võimalik – vastavat asjaolu ei kinnita ka Nõmme Linnaosavalitsuse kiri, mille järeldused

põhinevad kostja selgitustel ja fotodel. Hageja tõi esile, et kinnistul on üks vee ja

kanalisatsiooniga liitumine. Korteriomanditeks jagamise puhul tuleks sellisel juhul teostada

ulatuslikke ümberehitustöid, mis ei ole mõistlikud. Ehitisregistris kajastuva info põhjal ei saa

eeldada, et reaalosadeks jagamine on võimalik – kostja on korduvalt kinnitanud, et

registriandmed ei vasta tegelikkusele. Asjaolu, et ajalooliselt on eramus olnud isegi rohkem kui

kaks korterit, ei tähenda, et kinnistu reaalosadeks jagamine kostja taotletud viisil vastaks

tänapäeval kehtivatele nõuetele ning valitsevale kohtupraktikale.

21. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kaasomandi lõpetamine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kohtu hinnangul on tavapärane, et kaasomandis olev ese kuulub isikutele, kes on omavahel

perekonnaliikmed ja nimetatud olukorra esinemisel kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse

pöördumine ei saa olla hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti ei muuda hageja nõuet hea usu

vastaseks asjaolu, et hageja sai kinnistu omanikuks tänu kostja isaga sõlmitud kinkelepingule.

22. Ka asjaolu, et kaasomandisse kuuluva kinnistu näol on tegemist kostja koduga, ei ole alus,

mis võimaldaks jätta kaasomand lõpetamata. Kostjal oli võimalus esitada nõue kaasomandi

lõpetamiseks viisil, mille kohaselt kostja oleks saanud vaidlusaluse kinnistu ainuomanikuks

ning säilitanud võimaluse kinnistule elama jääda, kuid kostja vastava nõudega vastuhagi ei

esitanud.

23. Hageja kasutab kinnistut aastaringselt alalise elukohana ning temaga koos elavad kinnistul

ka tema abikaasa ja lapsed. Kostja on pikema aja vältel kasutanud kinnistut alalise elukohana

vaid osaliselt – menetluse käigus toodi esile, et kostja veedab märkimisväärse osa aastast Norras

tööülesandeid täites ning sel perioodil (mis on reeglina kuudepikkune) on tema elukoht mujal.

24. Kuivõrd pooled ei taotlenud kaasomandi lõpetamist muudel viisidel, rahuldas maakohus

hageja nõude lõpetada kinnistu kaasomand selliselt, et kinnistu ainuomanikuks saab hageja ning

hageja tasub kostjale omandi kaotuse eest hüvitise.

25. Pooled ei vaielnud, et kinnistu turuväärtus on eksperthinnangu nr 2448-19 kohaselt 238 000

eurot. Kuivõrd poolte osad on võrdsed, kuuluks kostjale hüvitamisele 119 000 eurot.

2-18-19657

6

26. Kohus leidis, et hageja kulutuste hüvitamise nõude puhul ei kohaldu seltsingu ega alusetu

rikastumise sätted. Pooled on vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud ning kinnistuga seotud

kulude hüvitamist reguleerib asjaõigusseadus. Esitatud nõude õiguslik alus saab olla AÕS § 75

lg 1. Kohus leidis, et kostja on AÕS § 75 lg 1 alusel kohustatud kandma kinnistuga seotud

kulusid sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses on kostja kinnistut vallanud.

27. Maakohus leidis, et hageja tehtud kuludest on kostja kohustatud hüvitama olmekulud

1074,77 eurot (jäätmekäitlusega seotud arved, vee arved), kuna nimetatud kulud on seotud

kinnistu kasutamise ja valdamisega ning selle alalhoidmisega. Haljastusekulu 52 eurot, katuse

ja räästa survepesu ning maja värvimise kulu 1410,70 eurot on tõendamata. Tulenevalt poolte

omandiosade suurusest, rahuldas maakohus hageja nõude AÕS § 75 lg 1 alusel 537,39 euro

(1074,77 / 2) osas.

28. Maakohus jättis hageja kulude hüvitamise nõude rahuldamata osas, milles hageja taotles

kindlustusmaksete hüvitamist. Ühise asja koormamiseks, millest tulenevaid kulutusi tuleb AÕS

§ 75 kohaselt võrdeliselt oma kaasomandi osaga kanda, on vajalik AÕS § 74 kohaselt kõigi

kaasomanike nõusolek. Antud juhul hageja ei väitnud ega tõendanud, et kaasomandisse kuuluva

eramu osas kindlustuslepingu sõlmimiseks oli kostja nõusolek.

29. Laenumaksed ja elamu renoveerimiseks võetud laenukohustus ei kuulu AÕS § 75

kohaldamisalasse, mistõttu ei kuulu nimetatud kulud kostjalt väljamõistmisele. Poolte vahel

puudus vaidlus, et kõnealuse laenukohustuse on võtnud hageja ja tema abikaasa ning et selle

eesmärgiks oli vaidlusaluse elamu renoveerimine. Laenukohustuse tagamiseks on seatud poolte

kaasomandiosasid koormav hüpoteek. Siiski ei tõendanud hageja, et vastava laenukohustusega

seonduvalt oleks kostja võtnud enesele mingeid (solidaar)kohustusi. Laenukohustuse võtsid

enesele üksnes hageja ja tema abikaasa, mitte kostja. Kostja on andnud üksnes nõusoleku oma

kaasomandiosale hüpoteegi seadmiseks, kuid sellest ei saa järeldada kostja nõusolekut

laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste kandmiseks.

30. Kostja vastuväide, et hageja on kaotanud oma nõude kulutuste hüvitamiseks tulenevalt hea

usu põhimõttest, kuna hageja ja tema abikaasa käitumine on jätnud kostjale mulje, et hageja on

vastava nõude sissenõudmisest loobunud (põhjendusel, et kostja viibib märkimisväärse osa

ajast mujal ning kostja kulud on marginaalsed), ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud. Hageja

esitas oma nõude seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul ning kohtu hinnangul ei esine

erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et nõude esitamine aegumistähtaja

jooksul on vastuolus hea usu põhimõttega. Üksnes asjaolu, et hageja ei olnud varasemalt

avaldanud, et soovib esitada kinnistuga seotud kulutuste nõuet realiseerida, ei muuda hageja

käitumist vastuoluliseks ega võimaldanud kostjal eeldada, et hageja vastava nõude esitamisest

loobub.

31. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikkused nõuded TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt

ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise omandikaotuse eest 118 462,61 eurot.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja esitas maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas,

milles hagi rahuldati ja vastuhagi rahuldamata jäeti, ja teha uue otsuse, millega vastuhagi

rahuldada.

33. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Kohtu põhjendused ja siseveendumuse

kujunemine ei ole loogiliselt jälgitavad ega ole seostatud asjas esitatud tõenditega.

2-18-19657

7

34. Kohus ei selgitanud, milles väljenduvad poolte halvad suhted. Kohus ei ole põhjendanud,

kuidas need suhted piiraksid tulevikus kinnisasja reaalosade majandamist. Otsusest võib

aimata, et kohus juhindus eelkõige hageja paljasõnalistest seletustest, aga konkreetseid

asjaolusid ja tõendeid, mis kohtu sellekohase järelduseni viisid, menetluses esitatud ei ole. Mitte

igasugune keeruline suhtlus ei saa tingida omandist ilmajätmist. Antud juhul ei ole olulised

kaasomanike halvad perekondlikud suhted, vaid see, kas nad on võimelised korraldama kinnistu

kaasomandisse jäävate osade kasutamist.

35. Kohus ei põhjendanud kinnistu reaalosadeks jagamise ehitustehnilist võimatust. Kohtu

seisukoht on vastuoluline. Esmalt leidis kohus, et kostja ei tõendanud, et kinnistu jagamine

oleks ehitustehniliselt võimalik. Teiseks leidis, et korteriomanditeks jagamiseks tuleks teha

ulatuslikke ümberehitustöid, mis viitab aga sellele, et jagamine oleks võimalik, kuid vajaks

lihtsalt ümberehitustöid.

36. Otsuses puuduvad mistahes tõenditega põhjendatud asjaolud, mis piiraks kinnistu

korteriomanditeks jagamist. Kohus järeldas seda üldsõnaliselt vaid hageja seisukohast. Kohane

ei ole kohtu etteheide, nagu oleks kostja pidanud hageja paljasõnalise väite kummutamiseks

esitama tõendeid. Tegemist on asjaoluga, millele hageja tugines, mistõttu kuulus see hageja

tõendamiskoormisse. Arvestades, et kostja esitas dokumentaalse tõendina Nõmme Linnaosa

Valitsuse kirja, mis kajastab kohaliku omavalitsuse analüüsi seoses kinnistu võimaliku

jagamisega korteriomanditeks, oli hagejal kohustus tõendada oma vastupidiseid väiteid.

Arusaamatuks jääb, miks kohus ei nõustunud Nõmme Linnaosa Valitsuse antud hinnanguga.

37. Kohtu arvamus, nagu oleks kinnistu reaalosadeks jagamise eeldusena vaja eraldiseisvat

vee- ja kanalisatsiooniga liitumist, ei tugine kehtival õigusel. Asjaõigusseaduse

kommenteeritud väljaandes on märgitud reaalosadeks jagamise eelduseks kasutusotstarve

säilimine ka pärast teise osa hävimist. Lisaks on majandus- ja taristuministri 02.07.2015

määruses nr 85 järgi eluruumide eelduseks külmale veele ja tualetile ligipääs. Nimetatud

eeldused on täidetud. Seega kohaldas kohus materiaalõigust ebaõigesti. Puuduvad

materiaalõiguslikud takistused, miks ei saaks kinnisasja reaalosadeks jagada.

38. Maakohus arvestas otsuse tegemisel, et kinnistu on hageja ja tema alaealiste laste kodu,

kuid samas leidis vastuoluliselt, et asjaolu, et kaasomandisse kuuluva kinnistu näol on tegemist

kostja koduga, ei ole alus, mis võimaldaks jätta kaasomand lõpetamata. Kohus peab otsuse

tegemisel kaaluma poolte huve ka lähtuvalt nende vanusest ja võimekusest soetada uus kodu.

39. Kostja on seisukohal, et see eriomandist ülejääv ühisosa kinnistust, mis oleks jätkuvalt

poolte kaasomandis, ei tekitaks kaasomanike vahel sellisel määral konflikte, et õigustada kostja

kodu kaotust. Ühtki sisulist probleemi kinnistu kui kaasomandi kasutamisel, mis oleks

takistanud kaasomandi ühist valdamist või kasutamist, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.

Seega tugineb otsus pelgalt hüpoteetilisele olukorrale, mitte kohtu ette toodud asjaoludele.

40. Kohus ületas diskretsioonipiire hüvitissumma määramisel. Hageja on hagiavalduses ja

vastustes pakkunud kostjale kaasomandi lõpetamise hüvitiseks maksimaalselt 100 000 eurot.

Hageja on 11.03.2019 maininud, et tal oleks võimekus maksta kuni 131 000 euro suurune

hüvitis, kuid ei ole kinnitanud, et ta oleks nõus sellises summas hüvitist tasuma. Vastupidi,

hageja on nõudnud makstava hüvitise vähendamist oma erinevat liiki panuste tõttu ja arvel.

Kuivõrd hageja ei olnud sõnaselgelt väljendanud, et on nõus maksma sellises suuruses summa

kostjale hüvitiseks, on kohtulahend kostjale üllatuslik ja vastuolus kohtupraktikaga.

2-18-19657

8

41. Kohus nõustus kostja väitega, et hageja on varem kostjale teatanud, et ta ei soovi kulude

hüvitamist, arvestades, et pooled on arutanud kulutuste hüvitamise võimalikkuse üle.

Olukorrast, kus kostja pakkus kulude hüvitamist ja sai selgesõnalise kinnituse, et nende katmine

ei ole vajalik, saab teha järelduse sellisest nõudest loobumise kohta. Vaidlust ei ole, et enne

käesolevat kohtumenetlust ei olnud kostjale otseselt ka esitatud mingit kulude hüvitamise nõuet

või ettepanekut osaleda viidatud kulude kandmises. Nõude esitamine on vastuolus hea usu

põhimõttega.

Vastustaja seisukoht

42. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks kaasomandi

lõpetamise osas, kuid maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks hüvitise

väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), jättes hüvitise kostjalt välja

mõistmata, kuid tasaarvestades sama summa hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitisega.

Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi täiendada ja resolutsiooni

täpsustada ning esitada resolutsiooni terviksõnastus TsMS § 654 lg 2² alusel.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

44. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega kaasomandi

lõpetamise kohta ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

45. Asja materjalidest nähtuvalt soovis hageja hagis lõpetada kaasomand selliselt, et kostjale

kuuluv kaasomandi osa antakse hageja omandisse, pannes hagejale kohustuse maksta kostja

kaasomandi osa kaotuse eest hüvitis. Kostja soovis vastuhagis lõpetada kaasomand selliselt, et

kinnistu jagatakse reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel.

46. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus põhjendas

vastuhagi rahuldamata jätmist sellega, et korteriomanditeks jagamine ei ole parim võimalik

lahendus, kuna sellisel juhul jääb osa kinnistust ja eramust siiski poolte kaasomandisse, kuid

pooltel puudub tahe ühiselt tegutseda. Lisaks ei tõendanud kostja, et kinnistu jagamine

reaalosadeks oleks ehitustehniliselt võimalik. Korteriomanditeks jagamise puhul tuleks teha

ulatuslikke ümberehitustöid ja kostja on korduvalt kinnitanud, et Ehitisregistri andmed ei vasta

tegelikkusele.

47. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ja heitis ette materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist ning menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel ja otsuse põhjendamisel.

48. Ringkonnakohus

kostja

apellatsioonkaebuses

viidatud

materiaalõiguse

ebaõiget

kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti ja kohtu hinnang esitatud tõenditele

2-18-19657

9

on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse. Kaasomandi

lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni

piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 13.01.2020 otsus tsiviilasjas nr

2-15-9117, p 11). Kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve

võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama

poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-45-06, p 20). Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda kaasomandi lõpetamise viisi osas maakohtu järeldustega

võrreldes erinevale seisukohale.

49. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

50. Apellatsioonkaebuse etteheide, et kaasomandi lõpetamine on kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane, kuna see toob kaasa kostjale eluaseme kaotuse, ei ole põhjendatud. Kaasomandi

lõpetamise tulemusena hageja pakutud viisil saab kostja kaasomandi osa kaotuse eest pool

kinnistu väärtusest, s.o 119 000 eurot, mis on õiglane hüvitis ja mille eest on eelduslikult

võimalik omandada ühele inimesele sobilik elamispind. Kolleegium mõistab, et kostjale võib

olla kaasomandi lõpetamise tagajärjel emotsionaalselt koormav oma pikaaegsest kodust

lahkuda. Samas on mõlemad kaasomanikud vaidlusalusel kinnistul pikaajaliselt elanud ja

kinnistuga emotsionaalselt seotud. Eeltoodud asjaolusid hinnates ei näe kolleegium põhjust

eelistada kostjat hagejale ka kostja vanuse tõttu ega alahinnata kostja east tulenevat võimekust

soetada endale uus kodu. Ringkonnakohus märgib, et 10.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr

2-17-9749 asus Riigikohus seisukohale, et kuigi kaasomanikule võib kaasomandi lõpetamise

tagajärjel olla emotsionaalselt koormav oma pikaaegsest kodust lahkuda, ei anna selline asjaolu

iseenesest alust jätta kaasomandit lõpetamata. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kuna

kaasomanik jääb oma omandist ilma kohese ja õiglase hüvitise eest, isegi kui see toimub tema

tahte vastaselt, ei ole tegemist vastuoluga põhiseaduse §-ga 32 (Riigikohtu 11.12.2002 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-140-02, p 13). Seetõttu ei ole põhjendatud väita, et kaasomandi lõpetamine

antud juhul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus TsÜS §-s 138 sätestatud hea

usu põhimõttega. Kaasomandi lõpetamist ei takista kostja seisukoht, et kaasomandi lõpetamise

nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja on hageja ema ning hageja sai kinnistu

kaasomanikuks kostja isalt kinkena. On tavapärane, et kaasomanikeks on perekonnaliikmed või

sugulased. Sellises olukorras kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse pöördumine ei saa olla

hea usu põhimõttega vastuolus, kuna vastasel korral oleks suur osa kaasomandi lõpetamise

nõudeid välistatud (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 13).

51. Kostja heidab ette, et maakohus ei põhjendanud otsuses, milles seisnevad poolte halvad

suhted ja leiab, et keeruline suhtlus ei saa tingida omandist ilmajätmist. Riigikohus on

29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise

viisi valikul tuleb mh arvestada ka poolte suhetega ja senise läbisaamisega. Ringkonnakohus

märgib, et pooltevahelisele suhtlusele hinnangu andmiseks piisab sellest, et üks kaasomanikest

väidab, et suhted on kaasomandi säilitamiseks liiga pingelised. Ringkonnakohus veendus

13.01.2021 istungil, et kaasomanike vahelised pikaajalised pingelised suhted vaidlusaluse

kinnistu kasutamise ja käsutamise üle kestavad senini ning pigem on paljasõnaline just kostja

väide, et suhted on tegelikult head. Asja materjalidest nähtub, et mõlemad pooled teevad

kinnistu kasutamisel olulisi otsuseid omavahel läbirääkimisi pidamata, mis näitab suutmatust

heanaaberlikult suhelda. Sellisteks asjaoludeks saab pidada kostja poolt puude mahavõtmise

taotlemist ilma hageja nõusolekuta ja koera pidamist viisil, kus koer on kinnistul lahtiselt

vaatamata hageja vastuseisule. Asjaolu, et olenemata lahkhelidest on kaasomanikud suutnud

siiani kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada, ei tähenda, et kaasomanikud peavad selliselt jätkama.

2-18-19657

10

Kaasomanikul on AÕS § 76 lg 1 järgi igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 76

lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei pea kaasomanik põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib,

ega kohus tuvastama põhjuseid kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomandi lõpetamise nõude

eelduseks on vaid kaasomandi olemasolu ning jagamise välistamise kokkulepete puudumine.

Pooled ei ole sõlminud kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kokkulepet

AÕS § 76 lg 2 järgi. Kohus peab üksnes valima kaasomanike pakutud variantidest viisi, mis

vastab kõige paremini kaasomanike huvidele.

52. Seoses apellatsioonkaebuse väidetega kinnistu korteriomanditeks jagamise ehitustehnilise

võimalikkuse kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on mõlemad pooled

kinnitanud, et korteriomanditeks jagamise korral on vaja teha ümberehitustöid. Kolleegium

möönab, et kohtulahendi alusel kaasomandi lõpetamise eelduseks korteriomanditeks jagamise

teel ei pea kinnistu olema reaalselt korteriomanditena väljaehitatud ja eraldi korteritena

kasutusel, vaid oluline on see, et sellisel viisil kaasomandi lõpetamise kasuks valimisel peab

kohtul olema võimalik esitatud dokumentide alusel veenduda, et kinnisasja reaalosadeks

jagamine kaasomaniku toodud tingimustel pärast kohtuotsuse tegemist on ka reaalselt võimalik.

53. Kinnistu jagamist ja kaasomandi lõpetamist ning korteriomanditeks jagamist, mille käigus

tekib igale kaasomanikule eriomand eluruumile, saab nõuda juhul, kui elamus on reaalosadena

eraldatavad eluruumid või mitteeluruumid. Kostja ülesandeks oli välja tuua kõik

tahteavaldused, millised on vajalikud korteriomandite moodustamiseks ja taotleda vastavate

tahteavalduste asendamist. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema

selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega peab otsuse resolutsioonist nähtuma,

milliseid tahteavaldusi kohtuostus TsÜS § 68 lg 5 alusel asendab (Riigikohtu lahendid

tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05, p 7 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Eeltoodust lähtuvalt pidi

kostja vastuhagis võimalikult täpselt määratlema, milliseid hageja tahteavaldusi on vaja

kohtuotsusega asendada. See puudutab nii moodustatavate korteriomandite tunnuseid,

kaasomandi osa suurust kui ka tahteavaldusi kinnisasja jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu

notariaalseks sõlmimiseks ning avalduse esitamist asjakohaste kannete tegemiseks

kinnistusraamatusse.

54. Vastavate kannete muutmist kinnistusraamatus saab taotleda korrektse dokumentatsiooni

alusel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 7 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt tuleb

kinnistamisavaldusele lisaks kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg-s 1 sätestatule lisada

ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri korteriomanditeks

jagatava hoone ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on

piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid

(hoonejaotusplaan) ning projekteerimiseks või ehitusprojektide ekspertiisi tegemiseks pädeva

isiku kinnitus, et eriomandite loomine hoonejaotusplaanil kujutatud viisil vastab KrtS

§-s 4 sätestatud nõuetele. Vastavad plaanid tuleks lisada kohtuotsusele. Puudub vaidlus, et

kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud pädeva isiku kinnitusega hoone plaani, mille alusel

oleks võimalik paluda kinnistusraamatu kanded teha. Ringkonnakohtu 13.01.2021 istungil

möönis kostja, et tema esitatud plaanid ei vasta ka tegelikule ruumide paigutusele. Kui

kaasomanik taotleb kohtus kinnistu jagamist korteriomanditeks, tuleb tal eelduslikult esitada

kohtule kõik need dokumendid, mis on vajalikud korteriomandite kinnistamiseks. Kohtuotsus

asendab kaasomaniku neid tahteavaldusi, mis on vajalikud jagamisel tekkinud korteriomandite

moodustamise kinnistamiseks. Kui kohtule ei ole esitatud hoonejaotusplaani, ei ole võimalik

kohtuotsuse resolutsioonis märkida, millise sisuga tahteavaldus tuleb asendada. Kohtuotsusega

ei saa asendada kaasomaniku tahteavaldust tingimusel, et teine kaasomanik esitab tulevikus

kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Kuigi kaasomandi jagamisel korteromanditeks ei oma

tähendust ruumide pindalad, kuna neil ei ole õiguslikku tähendust ja neid kinnistusraamatusse

2-18-19657

11

ei kanta, sõltub kummagi kaasomaniku ainuomandisse jääva eluruumi pindalast korteriomandi

mõttelise osa suurus, mis kantakse kinnistusraamatusse. Seega on korteriomanditeks jagamise

eelduseks õiged ehitusregistri andmed ja korrektne hoonejaotusplaan.

55. See, et Nõmme Linnaosa Valitsus on 09.05.2019 kirjas pidanud teoreetiliselt võimalikuks

kinnistu jagada kaheks korteriomandiks, ei tähenda, et seda saab teha korrektse

dokumentatsioonita. Viidatud kirjas on juhitud tähelepanu vajadusele teha andmed korda

ehitisregistris (II kd, tl 75).

56. Täiendav takistus korteriomanditeks jagamisel on käesoleval juhul kinnistut koormav

hüpoteek. AÕS § 54 lg 4 järgi jääb kinnisasja jagamise korral kinnistusraamatusse kantud õigus,

mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju.

Kostja kinnitas ringkonnakohtu 13.01.2021 istungil oma senist seisukohta, et ta ei ole nõus, et

kinnistut koormav hüpoteek jääks edaspidi koormama tema ainuomandisse jäävat

korteriomandit. Selleks, et hüpoteek jääks koormama vaid hageja korteriomandit, on vajalik

hüpoteegipidaja nõusolek. Seega on kostja soovitud tingimusel korteriomanditeks jagamine

välistatud, kuivõrd kohtule ei ole esitatud vastavat hüpoteegipidaja nõusolekut ega hagetud

hüpoteegipidaja nõusolekut (kooskõlas TsÜS § 68 lg 5, KRS § 34¹ lg 8).

57. Omandi kaotuse eest määratud hüvitise suuruse osas ei saanud maakohtu otsus tulla kostjale

üllatuslik. Hüvitise suuruse määras kohus kostja poolt asjas esitatud eksperthinnangust

lähtudes, summat arutati maakohtu 02.06.2020 kohtuistungil ning hageja kinnitas oma

nõusolekut ja võimekust hagi rahuldamise korral hüvitist maksta (II kd, tl 158).

58. Järgmisena hindab kohus hageja poolt esitatud kulutuste hüvitamise nõuet, mille maakohus

rahuldas AÕS § 75 lg 1 alusel.

59. Hageja on hagis palunud ühisele asjale tehtud kulutused, millised hageja on teinud kostja

eest, arvestada maha hüvitisest, mille hageja peab tasuma kostjale omandi kaotuse eest (I kd,

tl 2 pöördel). Iseenesest leidis maakohus õigesti, et selliste kulutuste hüvitamise nõude aluseks

võiks olla AÕS § 75 lg 1, kuid jättis tähelepanuta, et hageja ei ole üheski menetlusdokumendi

taotluses esitanud kulude hüvitamise nõuet, vaid on palunud üksnes tasaarvestada hageja

kulude hüvitamise nõue kostja omandi kaotusest tekkiva hüvitise nõudega. Ringkonnakohtu

arvates saab hageja nõuet ühisele asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks AÕS § 75 lg 1 järgi

pidada tasaarvestusnõudeks AÕS § 77 lg 2 järgsele hüvitusnõudele. Seega ei saa praegusel juhul

kostjalt hageja kasuks AÕS § 75 lg 1 järgi kulutusi välja mõista, vaid maakohtu poolt

põhjendatuks peetud summa tuleb tasaarvestada hagejalt kostja kasuks väljamõistetava

hüvitisega. Maakohus on ebaõigesti hageja tasaarvestamise taotluse lahendanud TsMS § 445 lg

1 teise lause järgi. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohase tasaarvestuse tegemine kohtu poolt eeldab

poolte vastastikuste nõuete rahuldamist kohtuotsuses, kuid nõude saab kohus rahuldada ainult

siis, kui vastav nõue on kohtule hagis või vastuhagis esitatud. Ringkonnakohtu arvates on

hageja esitanud kostjale hüvitise maksmise kohustusele tasaarvestuse vastuväite ja

tasaarvestuse tegemise õigus tuleneb VÕS § 197 lg-st 1. Arvestades, et hageja on kohustatud

kostjale tasuma hüvitise 119 000 eurot omandi kaotamise eest ja kostja on kohustatud hüvitama

hagejale AÕS§ 75 lg 1 järgi kinnistu valdamise ja kasutamisega seotud kulud summas 537,39

eurot ning hageja on teinud hagiavalduses tasaarvestamise avalduse, tuleb poolte rahalised

nõuded tasaarvestada ja hageja peab kostjale hüvitama 118 462,61 eurot. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse kostjalt hageja kasuks 537,39 euro väljamõistmise osas ja teostab

otsuse resolutsioonis tasaarvestuse. Samuti tuleb eeltoodud osas muuta maakohtu otsuse

põhjendusi.

2-18-19657

12

60. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on minetanud õiguse nõuda

kostjalt kulude hüvitamist, kuna hageja ei ole varem kulude hüvitamist nõudnud. Kostja ei

väida, et hagis viidatud kulutusi ei oleks hageja tema eest kandnud. AÕS § 75 sätestab reegli

kulutuste kandmise ja kahju katmise kohta, mis toimub kaasomanike poolt vastavalt nende

kaasomandi osa suurusele. Kaasomanik peab kandma kulutusi vastavalt tema osale

kaasomandis. Esitatud asjaoludest ei tulene, et kaasomanikud oleksid seda põhimõtet

kokkuleppel muutnud. Kulutused, mille hüvitamist hageja kostjalt soovib ja millised maakohus

kostjalt välja mõistis, on AÕS § 75 mõttes koormatisteks ja kulutusteks, mida tuleb

kaasomanikul kanda. Kaasomanik on õigustatud teiselt kaasomanikult nõudma kulutuste

hüvitamist ka siis, kui kulutused ei ole vajalikud asja säilitamiseks (VÕS § 72 lg 4). Kuna hageja

on täitnud kostja kohustuse, võib ta kostjalt nõuda tehtud kulutuste hüvitamist (VÕS § 78 lg 4

ja AÕS § 75 lg 1). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul hageja nõue kostja vastu kostja esitatud

asjaoludel hea usu põhimõtte alusel välistatud. Kostja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid,

millest saaks järeldada, et hageja oleks loobunud nõude maksma panemisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda.

62. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

63. Hageja (vastustaja) esitas 13.01.2021 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 576 eurot (käibemaksuga), mis

moodustub esindajatasust 4 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta).

64. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas

märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja

koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma apellatsioonkaebusega.

Põhjendatud on kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine 2 tunni ulatuses.

Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on

dokumentide sisu ja mahuga ning istungi kestusega kooskõlas.

65. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe

tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse

hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist. Kolleegium peab hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu mõistlikuks ja

TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Hagejale tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga, kuna

ta ei ole käibemaksukohuslane.

66. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 576 eurot. Hagejad on

esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

67. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

2-18-19657

13

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)