1-20-9286/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

4. veebruar 2020 Kohtuasja number 1-20-9286 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi Vladimir Šumnovi (isikukood 37704052249) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. detsembri 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Vladimir Šumnov, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Šumnovi apellatsioon Viru Maakohtu 17. detsembri 2020 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

1. Prokuratuur, süüdistatav Vladimir Šumnov ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina sõlmisid 16. detsembril 2020 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe V. Šumnovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks KarS § 4231 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti juurde Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 5. detsembri 2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et V. Šumnov peab maksma sundraha 438 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu

64 eurot 80 senti ja sõiduki teisaldamise kulud 62 eurot 16 senti ning et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tal menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. Viru Maakohtu 17. detsembri 2020 otsusega tunnistati V. Šumnov nimetatud kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti mõistis maakohus V. Šumnovilt riigi kasuks välja sundraha

438 eurot, kaitsjatasu 64 eurot 80 senti ja sõiduki teisaldamise kulud 62 eurot 16 senti. Maakohus määras ka, et V. Šumnovil tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas V. Šumnov apellatsiooni. Ta märgib, et on nõus küll sundraha tasumisega, kuid ei nõustu tasuma auto teisaldamise kulusid summas 62 eurot 16 senti. V. Šumnov pole teisaldamise kulusid nõus tasuma põhjusel, et auto peatati tema elukoha

2(2) kõrval ning politsei ei aktsepteerinud teisaldamisele alternatiivseid võimalusi. Lisaks palub V. Šumnov lükata sundraha tasumise kohustuse edasi kas kogu vangistuse ajaks või üheks aastaks.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg 1. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3)

5. Ringkonnakohus leiab, et V. Šumnovil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega menetluskulu katteks välja mõistetud summa suurust vaidlustada.

V. Šumnovi apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et esimese astme kohus võis temalt menetluskulu hüvitist välja mõistes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Mingitki minetust ei tuvasta ringkonnakohus ka ise. Viru Maakohus mõistis 17. detsembril 2020 otsusega V. Šumnovilt välja menetluskulu sundraha 438 eurot, kaitsjatasu 64 eurot 80 senti ja sõiduki teisaldamise kulud summas 62 eurot

16 senti, ehk sama summa, milles prokuratuur, V. Šumnov ja tema kaitsja olid eelnevalt kokku leppinud. Kokkuleppele vastab ka maakohtu otsustus, mille kohaselt peab süüdistatav tasuma menetluskulu ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks tuleb märkida, et Viru Maakohtus 17. detsembril 2020 toimunud kohtuistungil on V. Šumnov öelnud, et kokkulepe on talle arusaadav, see oli sõlmitud tema vaba tahte kohaselt ja ta soovib selle kinnitamist kohtu poolt.

6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Eeltoodust tulenevalt ei ole V. Šumnovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust Viru Maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada. Seetõttu tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt)