2-17-14496/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-14496

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

OÜ MALMI KOLM hagi AS-i Eesti Gaas vastu

lepingu kehtivuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.05.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ MALMI KOLM apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): OÜ MALMI KOLM (registrikood

11576045), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti

Kuuseväli

Kostja (vastustaja): AS Eesti Gaas (registrikood

10178905), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Kaupo Lepasepp ja Kaspar Endrikson

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Tallinn,

Kopli tn 18/Malmi tn 3 korteriühistu (registrikood

80269176), seaduslik esindaja TK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.05.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ MALMI KOLM kanda.

2-17-14496

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja menetluse käik

1. OÜ MALMI KOLM esitas 28.09.2017 Harju Maakohtule hagi AS-i Gaasivõrgud (kehtiva

ärinimega AS Gaasivõrk, edaspidi Gaasivõrk) ja kostja vastu lepingute kehtivuse tuvastamise

nõudes. Hageja palub tuvastada, et hageja ja kostja vahel 27.10.2011 sõlmitud maagaasi

müügileping nr 0111286130 ei ole lõppenud kostja 15.09.2017 koostatud maagaasi

müügilepingu ülesütlemise avalduse esitamise tõttu.

2. Kohus jättis 28.02.2018 määrusega hagi Gaasivõrgu suhtes läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei

tasunud tähtaja jooksul Gaasivõrgu menetluskulude katteks tagatist. Kohus jätkas tsiviilasja

menetlust kostja suhtes.

3. Maakohus jättis 10.09.2018 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis

11.01.2019 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Kohtud leidsid, et kostjaga sõlmitud müügilepingu kehtivuse hindamiseks tuleb anda hinnang

ka hageja ja Gaasivõrguga sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingu kehtivusele, kuid kohtud

ei saa selle lepingu kehtivust tuvastada, kuna Gaasivõrk ei ole asjas menetlusosaline.

4. Riigikohus tühistas 12.06.2019 otsusega alamate kohtute otsused ning saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Riigikohus osundas, et kohtute põhjendused hagi

rahuldamata jätmiseks ei ole õiged, sest kostja vastu esitatud hagi menetlemisel saab

võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust müügilepingu kehtivuse eeldusena hinnata ka siis,

kui Gaasivõrk ei ole menetlusosaline. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang

pooltevahelise gaasi müügilepingu kehtivusele, arvestades kolleegiumi seisukohti õiguse

kohaldamise kohta.

Hagi aluseks olevad asjaolud

5. Hageja sõlmis 25.10.2011 Gaasivõrguga Tallinnas aadressil Malmi 3 asuva tarbimiskoha

suhtes maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011001952. Gaasivõrk esitas 12.09.2017

hagejale võrgulepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas võrgulepingu lõpetamisest

30.09.2017. Ülesütlemise alusena tugines Gaasivõrk tüüptingimuste punktile 13.2.3, mille

kohaselt lõpeb võrguleping ülesütlemisel lepingus ja/või õigusaktides nimetatud põhjustel ühe

2-17-14496

poole kirjaliku avalduse alusel. Ühelegi lepingu punktile ega seadusele ei ole Gaasivõrk

viidanud, vaid on ülesütlemise faktilise alusena toonud põhjenduseks Korteriühistu Kopli 18

avalduse, milles viimane on palunud lõpetada lepingud hagejaga ning on esitanud väite, et

hagejaga ei ole sõlmitud ühtegi lepingut või muud kokkulepet, mis annaks aluse hagejale hallata

antud kinnistul asuvaid maju, sh vahendada teenuseid. Hageja esitas 20.09.2017 Gaasivõrgule

oma seisukoha selle kohta, et ei pea lepingu ülesütlemist kehtivaks.

6. Hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2011 Tallinnas aadressil Malmi 3 asuva tarbimiskoha suhtes

maagaasi müügilepingu nr 0111286130. Kostja esitas 15.09.2017 hagejale müügilepingu

ülesütlemise avalduse, millega soovis müügilepingu lõpetada alates 30.09.2017. Kostja tugines

ülesütlemisel müügilepingu osaks olevate tüüptingimuste punktile 1.4, mille kohaselt on gaasi

müügi alustamise ja üleandmise eeltingimuseks ostjal tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes

sõlmitud kehtiv võrguleping.

7. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud maagaasi müügileping ei ole

lõppenud müügilepingu ülesütlemise avalduse esitamise tõttu, sest lõppenud ei ole hageja

võrguleping Gaasivõrguga. Võrguleping ega seadus ei näe ülesütlemise põhjusena ette õigust

lõpetada võrguleping ainuüksi seetõttu, et lepingu lõpetamist taotleb kolmas isik. Hageja on

alates võrgulepingu sõlmimisest varustanud aadressil Malmi 3, Tallinnas asuvaid elamuid

soojusenergiaga, mille jätkamine võrguteenuse osutamiseta ei ole võimalik. Korteriühistu Kopli

18 on asutatud aadressil Kopli 18 asuva elamu majandamiseks ning hagejale teadaolevalt on

korteriühistul sõlmitud võrguleping aadressil Kopli 18 asuva elamu varustamiseks

võrguteenusega enne kui hageja sõlmis võrgulepingu Gaasivõrguga.

8. Gaasivõrk on olulist vahendit omav ettevõtja ning hagejal puudub alternatiivne võimalus

gaasivõrgu jaotusteenuse ostmiseks teiselt isikult. Isegi kui esineks lepingus või seaduses

sätestatud põhjus, mis võiks õigustada Gaasivõrgu poolset võrgulepingu ülesütlemist, on

Gaasivõrk võrgulepingu ülesütlemisest teatanud hagejale ette ebamõistlikult lühikese aja

jooksul.

Kostja vastuväited

9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud müügilepingut üles öelnud, vaid see lõppes automaatselt

tingituna Gaasivõrgu poolt hagejaga sõlmitud võrgulepingu ülesütlemisest.

11. Gaasivõrk on õiguspäraselt ja kehtivalt üles öelnud hageja ning Gaasivõrgu vahel sõlmitud

võrgulepingu. Võrgulepingu kohaselt on see sõlmitud tähtajatuna ning võrguleping lõpetatakse

tüüptingimustes ettenähtud korras, mille kohaselt on lepingu üheks lõpetamise aluseks lepingu

ülesütlemine ühe lepingu poole poolt. Lepingu korraline ülesütlemine ei nõua põhjuse

olemasolu. Võrgulepinguga ei ole lepingu korralise ülesütlemise õigust välistatud ega seda

piiratud. Seega on Gaasivõrgul võrgulepingu tüüptingimuste kohaselt õigus võrguleping

korraliselt üles öelda.

Kolmanda isiku seisukoht

12. Kolmanda isiku arvates puudub alus hagi rahuldamiseks. Hagejal puudub õigustatud huvi

ja alus kostjaga sõlmitud lepingute jätkamiseks ja kinnistul asukohaga Kopli 18/Malmi 3,

Tallinn teenuste osutamiseks. Hagejal puudub nimetatud kinnistuga seos. Kinnistul on alates

2008. a loodud korteriühistu, mis haldab ja majandab kinnistul asuvaid maju. Sellest tulenevalt

2-17-14496

on Gaasivõrk ja kostja sõlminud vastavalt maagaasi võrgu- ja müügilepingud Tallinn, Kopli tn

18/Malmi tn 3 korteriühistuga, kes nimetatud kinnistul korteriomanikele teenuseid (s.h

maagaasiga varustamine) vahendab.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus jättis 07.05.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.

14. Maakohus tuvastas järgmised vaidluse all mitteolevad asjaolud: hageja ning Gaasivõrgu

õiguseellane AS EG Võrguteenus (uue ärinimega Elering Gaas AS) sõlmisid 25.10.2011

maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011001952; 12.09.2017 ütles Gaasivõrk

hagejaga sõlmitud võrgulepingu üles 30.09.2017 seisuga, lepingu tüüptingimuste punktide

13.2.3 ja 13.4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 alusel; hageja ja kostja sõlmisid

27.10.2011 maagaasi müügilepingu nr 0111286130; kostja edastas 15.09.2017 hagejale teate

müügilepingu lõppemise kohta 30.09.2017 põhjusel, et Gaasivõrk on teavitanud kostjat

hagejaga sõlmitud võrgulepingu ülesütlemisest; Gaasivõrk ja kolmas isik sõlmisid 14.09.2017

maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011004302. Pooled vaidlevad selle üle, kas

poolte vahel sõlmitud maagaasi müügileping on kostja poolt 15.09.2017 koostatud avalduse

esitamise tõttu lõppenud või mitte.

15. Gaasivõrk on hagejaga sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011001952

kohaselt üles öelnud. Vaidlust ei ole selles, et maagaasi võrguteenuse osutamise leping on

kestvusleping. VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõistliku

etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole

selles, et täidetud on lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused. Samuti on kohtu hinnangul

täidetud ka materiaalsed eeldused. Gaasivõrk on maagaasiseaduse (MSG) § 4 kohaselt

gaasiettevõtja ning elutähtsa teenuse osutaja, kes on MGS § 22 lg 1 järgi kohustatud tagama

võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga ja kellel on MGS § 22 lg 10 kohaselt õigus

keelduda võrguteenuse osutamisest vaid seaduses loetletud tingimustel. Maakohtu hinnangul

aga ei piira MGS § 22 lg 10 VÕS § 195 lg 3 alusel võrgulepingu ülesütlemist, kui võrgulepingu

lõpetamisega ei kaasne gaasi võrguühenduse katkestamist. Gaasivõrk ei ole keeldunud

võrguteenuse osutamisest, kuivõrd osutab jätkuvalt samas tarbimiskohas (liitumispunktis)

võrguteenust, kuid võrguteenuse kliendiks pole mitte hageja, vaid korteriühistu. Seega on

maagaasi lõpptarbijale võrguteenus tagatud vaatamata sellele, et hagejaga on võrguleping üles

öeldud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei ole kolmanda isikuga sõlminud mis tahes

lepingut või kokkulepet, mis annaks talle õiguse kinnistul haldusteenust pakkuda ja teenuseid

vahendada. Kolmas isik ei soovi hagejalt gaasi vahendamisega seotud teenuste osutamist ning

on ise vajalikud lepingud gaasiettevõtjatega sõlminud. Puudub igasugune mõistlik põhjendus,

miks peaksid ühel kinnistul, kuid erinevates elamutes asuvad korteriomanikud, kes on ühe ja

sama korteriühistu liikmed, ostma soojusenergiat erinevate teenuseosutajate käest.

16. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ka selles, et Gaasivõrk on teatanud lepingu

ülesütlemisest ette ebamõistlikult lühikese aja. Gaasivõrk esitas hagejale võrgulepingu

ülesütlemise avalduse 12.09.2017, mille kohaselt võrgulepingu ülesütlemine jõustus

30.09.2017. Vaidlust ei ole selles, et võrgulepingu lõpetamisega ei kaasnenud gaasi

võrguühenduse katkestamist lõpptarbijale ega ka ühtegi muud sisulist muudatust Malmi

3/Kopli 18 kinnisasja tarbimiskohale gaasi edastamise tingimustes (muutus üksnes

võrguteenuse ostjaks olev isik), seega tuleb nimetatud ca kolmenädalast etteteatamistähtaega

pidada mõistlikuks. Hageja viited lepingutingimuste muutmisest etteteatamise või

gaasivarustuse katkestamisest etteteatamistähtajale ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuivõrd

2-17-14496

tarbimiskohal gaasivarustuse katkestamist toimunud ei ole ega ole toimunud ka

lepingutingimuste muutmist.

17. Kuivõrd Gaasivõrk on hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt üles öelnud, lõppes hageja ja

kostja vaheline müügileping automaatselt majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määruse nr

41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri” § 8 lg 2 kohaselt.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uue otsuse, millega hagi rahuldada.

19. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, olles seejuures

tuvastanud, et kostja 15.09.2017 avaldusel ei olnud müügilepingu ülesütlemisel mingit mõju.

Sellises olukorras oleks maakohus pidanud hagi rahuldama, sest hagi esemena palus hageja

tuvastada, et kostja 15.09.2017 avaldusel ei olnud hageja ja kostja vahelise lepingu lõpetamise

toimet.

20. Samuti rikkus maakohus põhjendamiskohustust, kuna ei võtnud seisukohta hageja väite

osas, et võrguettevõtja ja hageja vahelise lepingu p 13.2.3 välistab ilma põhjuseta lepingu

ülesütlemise, seega ka VÕS § 195 lõike 3 alusel lepingu ülesütlemise.

21. Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, et hageja ja Gaasivõrgu vahelise lepingu

ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja ei nõustu, et olid täidetud materiaalsed

eeldused. Hageja ei nõustu sellega, et Gaasivõrgul oli võimalus ilma põhjuseta korraliselt leping

üles öelda. Sellise võimaluse välistab võrgulepingu p 13.2.3, mis näeb ette võrguettevõtja

õiguse lõpetada leping konkreetsel põhjusel, mis on ülesütlemist õigustava tingimusena

sätestatud seaduses või kokku lepitud lepingus. Maakohtu otsusest (p 15) võib jääda ekslikult

mulje, nagu lepingus kokku lepitud lepingu lõppemise aluste loetelu (s.h p 13.2.3) oleks lahtine

loetelu. Punkti 13.2.3 sisu tuvastamisel tuleb arvestada aga sellega, et lepingus (p 13.2.1-13.2.6)

on toodud lepingu lõppemise aluste ammendav loetelu.

22. Vaidlusaluse lepingutingimuse tõlgendamisel on maakohus jätnud kohaldamata VÕS § 29.

Maakohus on otsuses viidanud küll MGS § 10 lõigetele 1 ja 10, kuid ei ole nimetatud sätetega

arvestanud lepingu punkti 13.2.3 tõlgendamisel. Hageja lepingut rikkunud ei ole ega ole muul

viisil andnud oma käitumisega põhjust võrgulepingu ülesütlemiseks.

23. Hageja ei nõustu ka maakohtu käsitlusega võrgulepingu ülesütlemisest ette teatamise

tähtaja piisavuse osas. Maakohus on seda hinnanud üksnes lähtuvalt lepingu lõpetamise mõjust

kolmandatele isikutele. Hageja ja võrguettevõtja omavahelistes suhetes kujundusõiguste

teostamisel mõistliku etteteatamisaja määratlemisel tuleb arvestada, et MGS § 101 lg 9 näeb

ainuüksi lepingutingimuste muutmisest ette teatamiseks vähemalt 30 päevase tähtaja nõude.

Seetõttu on ilmselgelt ebamõistlik võrgulepingu üles ütlemisest ette teatamine alla ühe kuu,

nagu seda on käesoleval juhul teinud võrguettevõtja. Mõistliku tähtaja hindamisel tuleb

arvestada sellega, et MGS § 26 lg 31 nõuab teenuse osutamise katkestamisest vähemalt 90

päevast ette teatamist isegi siis, kui teenuse katkestamise aluseks on tarbija poolne võlgnevus

(s.t lepingu rikkumine). Käesoleval juhul ei ole võrguettevõtja tuginenud asjaolule, et hageja

oleks võrgulepingut mingilgi viisil rikkunud.

2-17-14496

Vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

25. Kolmanda isiku hinnangul on maakohtu otsus õige ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks

alust ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

27. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus rikkus menetlusõigust sellega, et asja

uuel arutamisel maakohtus ei edastanud kohus enda 18.06.2019 kirja tähtaegade määramise

kohta ning poolte vastuseid kolmandale isikule ega toimetanud talle kätte ka kohtuotsust.

Tegemist on põhiseadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneva õigusliku

ärakuulamise põhimõtte ja TsMS § 199 lõikes 1 sätestatud menetlusosalise õiguste ning TsMS

§ 455 lg 1 sätestatud kohtu kohustuse rikkumisega. Samas ei ole tegemist sedavõrd olulise ja

ringkonnakohtus kõrvaldamatu menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse

tühistamise ja uueks arutamiseks saatmise. Ringkonnakohus toimetas kolmandale isikule

vajalikud dokumendid kätte ja võimaldas tal oma seisukohad esitada käesolevas

apellatsioonimenetluses. Kolmanda isiku hinnangul ei ole maakohtu sellise käitumise tõttu

vajalik maakohtu otsuse tühistamine ja asja saatmine uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul on võimalik sellises olukorras lugeda maakohtu poolne rikkumine ringkonnakohtus

kõrvaldatuks.

28. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

-

hageja ning Gaasivõrgu õiguseellane AS EG Võrguteenus (uue ärinimega Elering Gaas

AS) sõlmisid 25.10.2011 maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011001952;

-

12.09.2017 ütles Gaasivõrk hagejaga sõlmitud võrgulepingu üles 30.09.2017 seisuga,

lepingu tüüptingimuste punktide 13.2.3 ja 13.4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg

3 alusel;

-

hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2011 maagaasi müügilepingu nr 0111286130;

-

kostja edastas 15.09.2017 hagejale teate müügilepingu lõppemise kohta 30.09.2017

põhjusel, et Gaasivõrk on teavitanud kostjat hagejaga sõlmitud võrgulepingu

ülesütlemisest;

Pooled ei vaidle ka selle üle, et Gaasivõrk ja kolmas isik sõlmisid 14.09.2017 maagaasi

võrguteenuse osutamise lepingu nr L011004302 ning Gaasivõrk osutab seega jätkuvalt samas

tarbimiskohas (liitumispunktis) võrguteenust. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust,

et MGS § 22 lg 10 ei piira VÕS § 195 lg 3 alusel võrgulepingu ülesütlemist, kui võrgulepingu

lõpetamisega ei kaasne gaasi võrguühenduse katkestamist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas

võrgulepingu

korralist

ülesütlemist

piirab

võrgulepingu

tüüptingimuste

p

13.2.3.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et võrguleping

võrguettevõtja poolset lepingu korralise ülesütlemise õigust ei piira ja Gaasivõrk on kehtivalt

poolte vahel sõlmitud võrgulepingu üles öelnud. Samas on õige hageja märkus, et maakohus

2-17-14496

on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, kuna ei hinnanud hageja väidet lepingu p

13.2.3 osas. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada ja puuduolevad põhjendused

käesolevas otsuses esitada.

29. Gaasivõrk tugines võrgulepingu ülesütlemisel tüüptingimuste punktidele 13.2.3 ja p 13.4

ning VÕS § 195 lõikele 3 (I kd tl 8-9). AS-i EG Võrguteenus maagaasi võrguteenuse osutamise

tüüptingimuste p 13.2.3 kohaselt lõpeb leping selle ülesütlemisel lepingus ja/või õigusaktides

nimetatud põhjusel ühe poole kirjaliku avalduse alusel. Nimetatud tüüptingimuste p 13.4

kohaselt on võrguettevõtjal õigus võrguleping üles öelda ja tarbimiskoht võrgust lahti ühendada

seadusega sätestatud korras (I kd tl 10-13). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus

oleks pidanud nimetatud tüüptingimust VÕS § 29 alusel tõlgendama. Tüüptingimuste

tõlgendamiseks on sätestatud eraldi reeglid. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust

tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kasuks.

Kolleegium nõustub hagejaga, et võrgulepingu tüüptingimuste punktides 13.2.1-13.2.6 on

toodud lepingu lõppemise aluste ammendav loetelu, kuid ei nõustu sellise tõlgendusega, et

punkt 13.2.3 alusel lepingu ülesütlemine vajaks konkreetset põhjust. Leping ei nimeta

täpsemalt, mis põhjusel võib lepingu p 13.2.3 alusel üles öelda. Seega on võimalik antud juhul

lähtuda VÕS § 195 lõikest 3. VÕS § 195 annab pooltele võimaluse piirata või laiendada lepingu

korralise ülesütlemise võimalusi, sealhulgas ka sellise ülesütlemise õiguse välistada. Kuna

lepingus konkreetseid aluseid sätestatud ei ole, mille tõttu saaks selle p 13.2.3 alusel üles öelda,

ei välista antud lepingu punkt lepingu korralist ülesütlemist VÕS § 195 lg 3 alusel ega piira

seda. Selliselt saab kolleegiumi hinnangul antud tüüptingimuse punkti tõlgendada ka

lepingupoolega sarnase mõistliku isiku positsioonilt.

30. Hageja hinnangul ei ole maakohus arvestanud MGS § 10 lõikeid 1 ja 10 lepingu punkti

13.2.3 tõlgendamisel. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et hageja on ilmselt silmas pidanud

MGS § 22 lõikeid 1 ja 10, kuna MGS §-ile 10 maakohus viidanud ei ole. MGS § 22 lg 1 kohaselt

on võrguettevõtja kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga

käesoleva seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt. Sama §-i lg 10

kohaselt on võrguettevõtjal õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui: võrguteenuse

kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga

ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega; võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks

vajalik võimsus. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks võrguühendust omav isik või tarbija

MGS tähenduses, kellele võrguettevõtja peab tagama gaasiga varustamise. Hageja poolt esile

toodud asjaolude kohaselt hageja üksnes vahendas KÜ-le Kopli 18/Malmi 3 haldusteenust,

sealhulgas soojusenergiat. Seega ei ole Gaasivõrk kohustatud hagejale tagama gaasiga

varustamist, mistõttu puudub ka alus tõlgendada lepingu punkti 13.2.3 koosmõjus MGS § 22

lõigetega 1 ja 10 selliselt, et Gaasivõrk ei saanud lepingut korraliselt põhjuseta üles öelda. Kuna

tarbimiskohas (Malmi 3/Kopli 18, Tallinn) võrguteenuse osutamine ei katkenud, ei olnud

Gaasivõrgul seega takistust hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemiseks lepingu tüüptingimuste

p 13.2.3 alusel. Seetõttu on ebaõige ka hageja arusaam, et Gaasivõrk vajas hagejaga sõlmitud

lepingu ülesütlemiseks mingit hageja poolset lepingu rikkumist.

31. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele ka Gaasivõrgu poolt

lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja mõistlikkuse osas, kuid ringkonnakohus muudab

selles osas maakohtu põhjendusi. Maakohtu hinnangul on ülesütlemise tähtaeg (19 päeva)

mõistlik, kuna gaasivarustamine tarbimiskohaga ei katkenud. Kolleegiumi hinnangul tuleb

lähtuda aga sellest, kas tähtaeg on mõistlik lepingupoole suhtes, kuna etteteatamistähtaja

eesmärk on anda teisele lepingupoolele võimalus oma tegevust ümber korraldada. VÕS § 195

lg 3 kohaselt võivad pooled lepingus kokku leppida korralise ülesütlemise etteteatamistähtajas.

2-17-14496

Hageja ja Gaasivõrgu vahel sõlmitud võrguteenuse leping tähtaega lepingu ülesütlemiseks p

13.2.3. alusel ei sätesta. Sellisel juhul tuleb lähtuda VÕS § 195 lõikest 3, mille kohaselt võib

kumbki lepingupool korraliselt lepingu üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga. Hageja

hinnangul on mõistlik tähtaeg 30 päeva, mis tuleneb sellest, et lepingu muutmiseks oli vaja 30

päeva ette teatada. Samuti tuleb hageja hinnangul mõistliku tähtaja hindamisel arvestada MGS

§ 26 lõikega 31, mis nõuab teenuse osutamise katkestamisest vähemalt 90 päevast ette teatamist

isegi siis, kui teenuse katkestamise aluseks on tarbija poolne võlgnevus (s.t lepingu rikkumine).

Kolleegium hagejaga ei nõustu, kuna lepingu muutmiseks sätestatud tähtaega ei saa üheselt

kohaldada lepingu ülesütlemise ajale. Lepingu muutmisel kaasneb poolte vahelise õigussuhte

ümberkujundamine, kuid lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja eesmärgiks on, nagu

kolleegium eelpool mainis, võimaldada teisele poolele oma tegevust piisavalt korraldada.

Samuti ei kohaldu käesoleval juhul analoogia korras MGS § 26 lõikes 31 sätestatud tähtaeg.

Tegemist on tarbijat kaitsva sättega võimaldamaks tarbijal astuda kriitilisel ajal samme, et

leppida gaasiettevõtjaga kokku võlgnevuse tasumises (vt seletuskirja maagaasiseaduse

muutmise seaduse eelnõu nr 556 SE juurde, aadressil https://www.riigikogu.ee). Seega tuleb

kostja poolt antud etteteatamistähtaja mõistlikkust hinnata sellest aspektist, kas tegemist oli

hagejale tema tegevust piisavat ümberkorraldamist võimaldava tähtajaga. Hageja ei ole esile

toonud, et Gaasivõrgu poolt lepingu ülesütlemiseks ette teatatud 19 päeva oli sedavõrd

ebamõistlik, et ei võimaldanud tal oma tegevust ümber korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei

saa ka üksnes päevade arvust (19 päeva) järeldada, et see oleks ebamõistlikult lühike aeg

võrguteenuse lepingu lõpetamise puhul isiku suhtes, kes ei ole tarbija, vaid teenuse vahendaja.

32. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud hagi

rahuldama, sest hagi esemena palus hageja tuvastada, et kostja 15.09.2017 avaldusel ei olnud

hageja ja kostja vahelise müügilepingu lõpetamise toimet. Hageja nõude puhul on sisuliselt

tegemist lepingu kehtivuse tuvastamise nõudega. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib tuvastushagi

esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Hageja eesmärk ja õiguslik huvi

on saavutada olukord, kus poolte vahel oleks kehtiv võrguleping. Seega on hageja tuvastushuvi

mitte konkreetse tahteavalduse kehtivuse tuvastamiseks, vaid poolte vahelise õigussuhte

olemasolu tuvastamiseks. See, et konkreetsel kostja avaldusel müügilepingu lõpetamisele

vajalik toime puudus, ei muuda olematuks asjaolu, et antud leping lõppes ja seega lõppes ka

poolte vaheline õigussuhe.

33. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav