2-19-1527/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1527

Tsiviilasi

Arvila OÜ hagi XX vastu kahju hüvitamiseks. XX

vastuhagi Arvila OÜ vastu ettemaksu tagastamiseks ja

leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 10. juuli 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Arvila OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5045,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV

OÜ, registrikood 14092508), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Oksana Sobko

Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia

Lausmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. juuli 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta Arvila OÜ kanda.

4. Määrata apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Natalia Lausmaale osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,8 eurot (sh käibemaks).

5. Mõista Arvila OÜ-lt riigi tuludesse välja 178,8 eurot. Hüvitise tasumiseks vajalikud

andmed on kättesaadavad Arvila OÜ-le saadetavas makseinfos. Raha tuleb tasuda

15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Väljamõistetud summalt tuleb tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse

jõustumisest kuni tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

2 (5)

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV OÜ) (hageja) esitas 30. jaanuaril 2019 Harju

Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista

5045,36 eurot.

Hageja väitel sõlmisid pooled 22. märtsil 2018 kinnistu aadressiga Saku vald, Metsanurme

küla, Kuuseheki tee 9 võlaõigusliku müügilepingu. Pooled leppisid kokku, et asjaõigusleping

kinnistu omandi üleandmiseks sõlmitakse hiljemalt 1. augustil 2018, eeldusel, et kostja on

maksnud tasumata ostuhinna. Kuna kostja jättis müügilepingust tulenevad kohustused täitmata,

taganes hageja müügilepingust 7. augusti 2018 avaldusega alates 22. augustist 2018. Kostja

pidi seitsme päeva jooksul alates taganemise jõustumisest hagejale üle andma kinnistu valduse

ja kõik kinnistu juurdepääsu võimaldavad võtmed. Kostja neid kohustusi ei täitnud. Järelikult

on nii kostja kui ka tema nõusolekul kolmandad isikud alates 30. augustist 2018 kasutanud

hagejale kuuluvat kinnistut õigusliku aluseta. Hageja sai kinnistu valduse 19. oktoobril 2018.

Kuna kinnistu valdust ei antud hagejale üle vabatahtlikult, siis pidi hageja kaasama abi ja

kandma järgmised kulud: õigusabikulud nõupidamiseks, konsultatsioonideks, dokumentide

koostamiseks 690 eurot, turvafirma kulu ööpäevaringseks valveks ja kinnistu tahtliku

kahjustamise vältimiseks 2651,1 eurot, hageja esindamisega seotud kulud (kohtumised ja

läbirääkimised kinnistu valdajaga, telefonikõned, suhtlemine politseiga, väljakolimise

korraldamine) 1002,56 eurot, signalisatsiooni paigaldamine 216 eurot, lukuvahetus koos uue

lukuga 113,1 eurot ning kolimisfirma arved 372,6 eurot, kokku 5045,36 eurot. Kui kostja oleks

hagejale tähtaegselt kinnistu valduse üle andnud, ei oleks hageja kulusid kandnud.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Hagi on

esitatud vale kostja vastu. Kostja ei vastuta hagejale väidetava lepinguvälise kahju tekitamise

eest. 21. aprilli 2018 ja 28. septembri 2018 kinnistu üleandmise aktide kohaselt valdas kinnistut

YY (edaspidi kostja tütar), mitte kostja. Lisaks on kahju tekkimise asjaolud vaieldavad ja kahju

suurus tõendamata. Samuti on hageja kahju kaetud 20 000 euro suuruse leppetrahviga, mille

hageja sai lepingust taganemisel.

3. Kostja esitas 23. aprillil 2019 vastuhagi ning 9. juulil 2019 ja 17. jaanuaril 2020 vastuhagi

täpsustused. Kostja palus mõista hagejalt enda kasuks välja 25 000 eurot ja viivise. Kostja väitel

keeldus hageja õigusliku aluseta 23. augustil 2018 asjaõiguslepingu sõlmimisest, mistõttu

kostja taganes müügilepingust selle p 4.2.1 alusel. Kostjal on lepingu p 4.4 alusel õigus hagejalt

nõuda 20 000 euro suuruse ettemaksu tagastamist ja leppetrahvi 5000 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Maakohtu otsus

5. Maakohus jättis 10. juuli 2020. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.

5.1. Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest hagi ei ole esitatud õige isiku vastu. Hageja on

tuginenud nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ning § 1045 lg 1 p-le 5. Valduse

3 (5)

mõistet tuleb VÕS § 1043 lg 1 p 5 kohaselt mõista asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 tähenduses.

AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. Kostjal ei olnud hageja kinnistu valdust.

Kuigi müügilepinguga on tõendatud, et kinnistu ostjaks oli kostja, ei tähenda kostjaga sõlmitud

müügileping, et kostja sai pärast müügilepingu sõlmimist kinnistu valdajaks. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt valdas hageja kinnistut kostja tütar.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli tegelik võim asja üle. Üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt

anti kinnistu üle 21. aprillil 2018 kostja tütrele, mitte kostjale. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

tütar tegutses kinnistu valduse saamisel kostja esindajana. Kuigi allkirjastatud aktis on märgitud

ka sõna esindaja, siis puudus maakohtul veendumus, kas esindajaks oli märgitud kostja tütar

või QQ, kes andis kinnistu valduse kostja tütrele üle. Ka teised menetluses esitatud tõendid

kinnitavad, et kinnistu tegelikuks valdajaks oli kostja tütar. Nimelt nähtub 28. septembri 2018

kinnistu üleandmise-vastuvõtmise aktist, et kinnistu valdajaks on märgitud kostja tütar ning

kinnistul asuvad kostja tütre asjad. Samuti on kostja tütar kirjaga kinnitanud, et kohustub oma

asjad ära kolima ning tasuma transpordikulud. Järelikult oli kostja tütrel tegelik võim asja üle.

Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et lisaks kostja tütrele valdas kinnistut ka kostja.

Järelikult ei saanud kostja hagejale valduse vabastamise viivitamisega kahju tekitada ega olnud

põhjendatud kahju hüvitamise nõude esitamine kostja vastu.

5.2. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja ettemaksu tagastamise ega leppetrahvi

nõue ei ole põhjendatud, sest asjaõiguslepingu sõlmimine ei jäänud ära hagejast tingituna.

5.3. Kuna kohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, siis jättis kohus poolte

menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda. Kuna kohus

jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määranud kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalist suurust.

Poolte seisukohad

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha asjas uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei vaidlusta

maakohtu otsust osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata.

6.1. Hageja väitel rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Maakohus jättis eelmenetluse

ülesanded olulises ulatuses täitmata, mh asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata.

Puudulik eelmenetlus tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Lisaks ei arvestanud maakohus kõigi asja

lahendamisel tähtsust omavate asjaoludega. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata.

6.2. Hagejale oli üllatuslik, et maakohus leidis kohtulahendis, et hageja nõue ei ole esitatud

õige isiku vastu. Kui maakohus leidis, et hagi on esitatud vale isiku vastu, siis pidi maakohus

sellele tähelepanu juhtima eelmenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1

p-d 1 ja 6). Asudes ekslikult seisukohale, et hagi on esitatud vale isiku vastu, jättis maakohus

hagi sisuliselt läbi vaatamata.

6.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti kinnistu üle

21. aprillil 2018 kostja tütrele, mitte kostjale. Eelnimetatud aktist tuleneb selgelt, et kostja tütar

tegutses kinnistu ülevõtmisel kostja esindajana. Pooled ei vaidle, et kostja tütar tegutses oma

ema esindajana, osales läbirääkimistel ema esindajana ja käis koos emaga notari juures. Kostja

ei ole väitnud, et tema tütar tegutseb eranditult enda huvides. Kui kohtul olid kahtlused

eelnimetatud akti kohta, pidi kohus sellele poolte tähelepanu juhtima ning võimaldama selle

tõendi osas arvamust avaldada. Lisaks ei arvestanud maakohus asjaoluga, et kostja ei ole

kordagi väitnud, et tal ei olnud kinnistu valdust. Eluliselt ei ole usutav, et isikul ei ole puutumust

kinnistuga, kuid temalt nõutakse kahju hüvitamist ebaseadusliku valduse eest ning ta ei avalda

kordagi, et ta ei valda kinnistut.

4 (5)

6.4. Kinnistu otsene valdus oli 21. aprillil 2018, s.o kuu pärast müügilepingu sõlmimist, üle

antud kostjale. Isegi kui kinnistut kasutasid kolmandad isikud, siis kasutasid nad kinnistut

kostja nõusolekul. Järelikult vastutab kostja nii enda kui ka kolmandate isikute tegevuse ja

tegevusetuse eest. Hageja ei ole andnud nõusolekut kinnistu kasutamiseks kolmandatele

isikutele. Järelikult tekitas hagejale kahju kostja. Hagejal ei olnud võimalik kinnistut vallata

ega kasutada. Tegemist oli kostja tahtliku tegevusega. Kostja pidi nägema ette, et kui tema ja

kolmandad isikud viivitavad kinnistu üleandmisega hagejale ja kasutavad kinnistut ilma

õigusliku aluseta, siis põhjustab selline käitumine hagejale kahju. Kui kinnistu valdus oleks üle

antud hageja poolt määratud tähtajal, siis ei oleks hagejal hagis nimetatud kulusid tekkinud.

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsust üksnes osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja

jaotati menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis kostja

vastuhagi rahuldamata. Seega on selles osas maakohtu otsus jõustunud ning ringkonnakohus

maakohtu otsuse õigsust selles osas ei kontrolli.

10. Ringkonnakohus leiab, et hageja etteheited, et maakohtu otsus on üllatuslik ning maakohus

on rikkunud selgitamiskohustust, on põhjendamatud. Olukorras, kus kostja juba vastuses hagile

vaidles vastu sellele, et tema oli kinnistu valdaja, ei saanud see, et maakohus kostjaga nõustus,

olla hagejale kuidagi üllatuslik. Samuti pidi hageja aru saama, et see, kas kostja kinnistut valdas,

on menetluses vaidlusalune asjaolu. Maakohus arutas kinnistu valduse üleandmise küsimust

pooltega 8. novembri 2019. a kohtuistungil. Maakohus andis istungil pooltele tähtaja

täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks mh selles küsimuses. Seega ei saa maakohtule ette

heita ka selgitamiskohustuse rikkumist.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud

kinnistu valduse. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus märgib esiteks, et apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei väitnud maakohtus,

et ta ei vallanud kinnistut, on selgelt vale. Kostja vaidles nimetatud asjaolule vastu juba vastuses

hagile. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et 21. aprilli 2018. a kinnistu üleandmise-

vastuvõtu aktist nähtub, et kinnistu valdus anti üle kostjale. Selles aktis on märgitud poolteks

kostja tütar ning QQ. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et aktis ei nähtu selgelt kumma

osalise kohta on kasutatud sõna esindaja. See sõna on QQ nime kohal ja kostja tütre nime

kõrval. Samuti ei ole aktis kirjas, keda esindatakse. Seda, kes oli kinnistu valduse üleandmisel

esindaja ja keda esindati, ei saa järeldada ka kohtule esitatud lepingutest. QQ ja hageja lepingu

alusel pidi QQ andma kinnistu valduse üle hagejale. Poolte müügilepingu järgi pidi hageja

andma kinnistu valduse üle kostjale. Seega võis QQ esindada kinnistu üleandmisel hagejat,

kostja tütar aga nii hagejat kui ka kostjat. Ringkonnakohus märgib seejuures, et poolte

müügilepingu p 2.6 kohaselt tuli kinnistu valdus kostjale üle anda pärast asjaõiguslepingu

sõlmimist. Seega on maakohus õigesti leidnud, et ainuüksi müügilepingust ei saa järeldada, et

valdus anti üle kostjale. Hageja väitel oli valduse varasemaks üleandmiseks poolte kokkulepe,

kuid selle kohta ta tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka

osas, milles maakohus leidis, et ka muudest tõenditest ei nähtu, et kostja oleks kinnistut

vallanud, vaid kinnistut valdas kostja tütar. Kuivõrd hageja ei tõendanud asjaolu, et kostja tema

kinnistut valdas, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

5 (5)

13. Kostjale on antud menetluses osalemiseks riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutajaks määrati

vandeadvokaat Natalia Lausmaa. Esindaja esitas 7. jaanuaril 2021 taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palub riigi

õigusabi tasu suuruseks määrata 178,8 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et taotluses

toodud ajakulu 2,75 tundi apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise eest on

põhjendatud, mistõttu tuleb esindaja taotlus rahuldada.

14. Kuna hagi jäi rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäid hageja kanda, tuleb hagejalt

TsMS § 190 lg 5 teise lause alusel riigituludesse välja mõista apellatsioonimenetluses tekkinud

riigi õigusabi osutamise tasu.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav