3-21-184/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2021, Tartu

Kohtuasja number 3-21-184

Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle WC prill-laud vangla E-hoones viibimise ajaks

Menetlusosalised

Menetlustoiming Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasjast nr Y käesoleva asja juurde Tartu Vangla 29. novembri 2019. a vastus nr 6-43/1746-2.

2. Tagastada Xi kaebus.

3. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 25. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat väljastama talle WC prill-laud iga kord, kui ta satub vangla E- majja. Kaebaja viitab kaebuses oma halvale tervislikule seisundile, puuduvale töövõimele ja puude olemasolule, samuti varasematele kohtuasjadele. Kaebusest nähtub, et sarnastel asjaoludel esitatud tuvastamiskaebuse on kohus kaebajale tagastanud haldusasjas nr Y. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest.

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 1. veebruaril 2021 kohtule, et kinnipeetav X paikneb Tartu Vangla teises üksuses, mis asub süüdimõistetute eluhoones (S-hoone). Eeluuritavate eluhoonesse (E-hoone) paigutatakse need kinnipeetavad, kelle suhtes otsustatakse kohaldada täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist või pööratakse täitmisele kartserikaristus. Vanglale teadaolevalt ei ole kinnipeetav X esitanud rohkem pöördumisi

3-21-184

seoses prill-laua väljastamisega, kui need, mis on edastatud Tartu Vangla 15. detsembri 2020. a vastusega nr 1-10/360-2 (s.t haldusasjas nr Y – kohtu märkus).

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga.

4. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2), milles palub kohustada Tartu Vanglat väljastama talle WC prill-lauda iga kord, kui ta paigutatakse Tartu Vangla territooriumil asuvasse E-hoonesse.

HKMS § 44 lg 1 sätestab et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kehtivas õiguses (sh vangla sisekorraeeskirja § 7) ega kohtupraktikas ei ole peetud kambrisisustuse kohustuslikuks elemendiks prill-lauaga tualettpotti. Kohustamisnõude esemeks saab olla eelkõige selline hüve, mille tagamise kohustus tuleneb avalikule võimule kehtivatest õigusnormidest. Kuna vangla kohustus on tagada seal viibiva isiku tervise kaitse (vangistusseaduse § 52 lg 2) ja tervislikud kinnipidamistingimused, ei saa täielikult välistada kinnipeetaval sellise terviseseisundi olemasolu, mille puhul näeb arst ette prill-laua kasutamise tualettpotil. Sellise arsti ettekirjutuse puhul tekiks vanglal ka vastav kohustus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 tähenduses („Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi“). Varasem kohtupraktika on pidanud küll oluliseks võimaldada näiteks kinnipeetava terviseseisundit ning arsti ettekirjutust arvestades talle WC istepott (erinevalt vanas Tallinna Vanglas kasutusel olnud nn aasia-tüüpi tualetilahendustest) (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-14-52723, p 13; 5. aprilli 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-550, p 7). Samas on viimati nimetatud lahendis rõhutatud, et kinnipeetava poolt taotletu lubamine oleks põhjendatud vaid siis, kui see ei tee kinnipeetava olemist lihtsalt mugavamaks, vaid on terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalik.

5. Kohtule teadaolevalt sellist avaliku võimu kohustust (s.o prill-laua väljastamiseks) kaebaja E-hoones viibimise ajal ei ole tekkinud. Haldusasjas nr Y esitatud 29. novembri 2019. a vastusest nr 6-43/1746-2 (tl 37) nähtub, et tualettpotid on projekteeritud kõikidele ühetaolised.

Esmalt on oluline, et seni pole arst teinud kindlaks, et kaebaja terviseseisundi tõttu on talle vajalik kasutada prill-lauda. Teiseks on Tartu Vangla 1. veebruari 2021. a vastusest kohtule ilmnenud, et kaebaja asus nii kaebuse esitamise kui ka käesoleva määruse tegemise ajal Tartu Vangla S-hoones, kus tal kohtuasja materjalidest nähtuvalt tualettpoti kasutamisega probleemi ei ole. Tartu Vangla on selgitanud, et eeluuritavate eluhoonesse (E - hoone) paigutatakse need kinnipeetavad, kelle suhtes otsustatakse kohaldada täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist või pööratakse täitmisele kartserikaristus. Seega on S-hoonest tavarežiimilt kaebaja E-hoonesse paigutamine suuresti sõltuv tema enda käitumisest ja E-hoonesse sattumine eelduslikult välditav.

6. Kohus märgib, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3- 17-749, p 11). Samas on Riigikohus viidanud ka eeltoodud lahendis mõnedele võimalustele kaitsta

3-21-184

oma õigusi ennetavalt, nt keelamiskaebus haldusaktist või toimingust hoidumiseks või tuvastamiskaebus haldusõigussuhtest tulenevate õiguste või kohustuste kindlakstegemiseks (HKMS § 37 lg 2 p‑d 3 ja 6; RVastS § 5; Riigikohtu erikogu 20. jaanuari 2014. a määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p 15). Riigikohus rõhutas viidatud lahendis, et taoliste ennetavate õiguskaitsevahendite kasutamiseks peab olema aga eriline preventiivne huvi, st põhjus arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske.

Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul täielikult välistatud ka kohustamisnõue olukorras, kus kaebajale on tema õiguste rikkumine edaspidi väga suure tõenäosusega ettenähtav. Praegusel juhul taolist tõenäolist õiguste rikkumist kohus ei tähelda. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja

29. novembri 2019. a vastuse nr 6-43/1746-2 kohaselt ei ole leitud kaebajale erisuste tegemise vajadust WC-poti ja prill-lauaga seonduvalt.

7. Kohus märgib, et kui kaebaja siiski paigutatakse tulevikus E-hoonesse ja tal on selleks ajaks arsti poolt kindlaks tehtud prill-laua kasutamise vajadus, on võimalik koheselt taotleda vanglalt vastavat kohtlemist, sellest keeldumist vaidlustada vaidega ja samas taotleda kohtult esialgset õiguskaitset.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik