Legislator Case Law & Legislation
1-20-7887/11 AI generated

1-20-7887/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-20-7887/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-20-7887 1

Legislator headnote

AI generated

1-20-7887/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1-20-7887 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-20-7887 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-7887 (20230200277) Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Irene Valge Kriminaalasi L.E süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses P

rokurör Rita Siniväli Süüdistatav L.E Isikukood: XXX; elukoht: xxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; xxx xxx; kahtlustatavana ; töökoht: kinnipeetud 18.02.2019; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; e-post xxx. : Tõkend Elukohast lahkumise keeld - aegunud Kaitsja ei soovinud kaitsja osavõttu

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 st 2, § § 309 lg lg 1 p-st 4 ja lg- - 306 ning st -st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada L.E KarS talle karistuseks

süüdi § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista 1 aasta vangistust. 2. Tunnistada L.E

3 kuud

süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust. 3. lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 aastat vangistust.

1-20-7887 2

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes L.E Kase 8 kuud vangistust. le lõplikuks karistuseks 5. arvata L.E Kas karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 lg 1 alusel e 18.02.2019, s.o 1 päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud ja 29 päeva vangistust. 6. K arS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui L.E ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu Tallinna Vangla ja täidab kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (e-post: harjukrho.info@just.ee -des 1-

) KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on L.E kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 8. kontrolli ajal alluma KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on L.E kohustatud käitumis alkoholismi vastasele ravile TSF kliinikus või Confido Erameditsiinikeskuses, milleks L.E on oma nõusoleku andnud. 9. ja vastavalt L.E Kas KarS § 75 lg 4 kohaselt e enda poolt vabatahtlikult võetud kohustusele määrata, et alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul peab L.E tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistatavalt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väikse kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%.

1-20-7887 3

10. kulgemist otsuse kuulutamisest -s 75 KarS § 78 lg 1 alusel lugeda katseaja . KarS § sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 11. L.E Kase L.E KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada suhtes lisakaristust, võttes Kase 3 kuuks. lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12. Vastav

alt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 13. 3 -plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures Asitõend – CD – jätta kriminaalasja juurde. 14. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista L.E Kaselt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud 30 eurot ja 14 eurot, s.o kokku 920 eurot. 15. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt järgmiselt:

esimesed 11 kuud kuulub tasumisele 76,67 eurot kuus ja 12. kuul 76,63 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700054214 L.E , kriminaalasi 1-20-7887 ja selgitus „ , menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 16. Kohtuotsus

anda süüdistatavale, ja prokurörile ning edastada Tallinna kannatanule Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja edastada Maanteeametile.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alate

s kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis menetluskulude vaidlustamise teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates

1-20-7887 4

päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS L.E ’e süüdistatakse selles, et tema 12.01.2019 ajavahemikul kella 22:45-23:20 x asuvas üürikorteris, alkoholijoobes olles ja armukadeduse pinnalt tekkinud tüli käigus, võttis elukaaslasel x juustest kinni ja tõukas toolilt põrandale, sakutas nii, et tõmbas lahti juu

ksepikendused. Kui kannatanu püüdis püsti tõusta, sõimas L.E teda litsiks ja lõi lahtise käega vastu paremat põske ning võttis kannatanu juustest kinni ja surus teda vastu maad nii, et kannatanu vasakule põlvele tekkis marrastus. Kui kannatanu jälle püsti tõusta proovis,

lõi L.E teda uuesti lahtise käega vastu põske. Kannatanu karjus kõvasti, et naabrid kuuleksid ja politsei kutsuksid, kuid L.E pani talle käe suu peale. Siis kannatanu hammustas teda käest. Sellise käitumisega tekitas L.E `ile füüsilist valu kannatanule x ja kerge tervisevigastuse – parema näopoole paistetuse ja punetuse, marrastused nina alla ja vasakule põlvele.

Samuti L.E uuesti korduvalt

18.02.2019 ajavahemikul kella 24:00-02:15 Tallinnas xxx asuvas korteris, olles alkoholijoobes, armukadeduse pinnalt tekkinud tüli käigus, lõi elukaaslast x ühe korra rusikaga paremale poole näkku ning kätega korduvalt vastu keha. Sellise tegevusega põhjustas L.E üüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse x f - marrastuse ja hematoomi paremale põsele.

Samuti L.E ajavahemikul kella 16:00-17.00 paiku Tallinnas Zoo 06.07.2019 trollipeatuses, Paldiski mnt 100A, Tallinn, tüli käigus tõukas oma elukaaslast käega tema x´i selja tagant, mille tõttu viimane kukkus ning seejärel lõi teda jalaga ühe korra vastu parema jala reit, millest viimane tundis tugevat füüsilist valu ja sai kerge tervisekahjustuse – verevalumi reiele.

Samuti L.E uuesti korduvalt kella 02.00 paiku

07.07.2019 xx asuvas korteris lõi tekkinud olmetüli käigus oma elukaaslast ´i kahel korral lahtise käega vastu põske, mille Xxx tõttu viimane tundis tugevat füüsilist valu ja sai kerge tervisekahjustuse – paistetuse parema silma alla,

punetuse ning turse põsele ja kriimustused huultele.

Ülalnimetatud tahtlike tegudega pani L.E korduvalt toime teise isiku, temaga lähisuhtes olnud elukaaslase, tervist kahjustava ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

Samuti süüdistatakse L.E `e 25.04.2020 selles, et tema juhtis tahtlikult kella 03:25 paiku Tallinnas, Õismäe tee 46a juures mootorsõidukit Jaguar XF, registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (veres etanooli sisaldus 1,74, laiendmääramatusega ±0,06mg/g, seega lõplik tulemus ), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla 1,68 mg/g joobeseisundis/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi

1-20-7887 5

liikideks alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani L.E toime Kar § 424 lg S 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik