2-20-16889/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse teatavaks 2.veebruaril 2021 Lubja 4

Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-16889

Kohtuasi

Mavara OÜ hagi G. K. (pankrotis) võlausaldajate 04.11.2020

üldkoosoleku osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, võlanõude

esitamise

tähtaja

ennistamiseks

ja

esitatud

nõude

tunnustamiseks teise järgu nõudena

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Mavara OÜ (registrikood 11035906, asukoht Sütiste

tee

43-96,

13414

Tallinn)

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Siiri Pajupuu

Kostja: G. K. (pankrotis, isikukood xxx) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristjan Mägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Mavara OÜ hagi G. K. (pankrotis) 04.11.2020

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osaliseks kehtetuks

tunnistamiseks ja Mavara OÜ nõudeavalduse esitamise

tähtaja ennistamiseks ning Mavara OÜ 12.10.2020 esitatud

nõude tunnustamiseks teise järgu nõudena rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud Mavara OÜ kanda ja määrata

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõuded

1. Mavara OÜ (edaspidi ka hageja) palus kohtule G. K. (pankrotis) (edaspidi ka kostja) vastu

esitatud hagis tunnistada kehtetuks G.K. (pankrotis) 04.11.2020 võlausaldajate üldkoosoleku

otsus osas, millega jäeti ennistamata Mavara OÜ 12.10.2020 esitatud pandiga tagamata nõude

(59 750,28 eurot) esitamise tähtaeg ja tunnustati nõuet kolmanda järgu nõudena ning ennistada

Mavara OÜ nõude esitamise tähtaeg ning tunnustada Mavara OÜ 12.10.2020 esitatud nõuet

(59 750,28 eurot) teise järgu nõudena.

Hagiavalduse asjaolud

2. Kostja pankrotimenetluses oli nõuete esitamise tähtpäev 14.06.2020. Hageja sai kostja

pankrotist teada 07.10.2020 ja esitas 12.10.2020 pankrotihaldurile tähtaja ennistamise taotluse

ja 59 750,28 euro suuruse nõude. Kostja nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.11.2020, kus

viibisid pankrotihaldur, E AS ja hageja esindajad. Võlausaldajate üldkoosolekul määrati

hagejale 60 häält ja E AS-le 1500 häält. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas mitte ennistada

hageja hilinenult esitatud nõude tähtaega; viia nõuete kaitsmise koosolek läbi ilma võlgniku

osavõtuta; tunnustada hageja nõuet 59 750,28 eurot kolmanda järgu nõudena. Hageja nõudele

vastuväiteid ei esitatud.

3. Hageja sõlmis X Oy-ga (Soomes pankrot välja kuulutatud 21.11.2017) (edaspidi ka

põhivõlgnik) 14.10.2016 laenulepingu 80 000 eurot laenu tagastamise tähtajaga 14.10.2019 ja

kandis põhivõlgnikule üle 80 000 eurot. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmis avaldaja

kostjaga 14.10.2016 käenduslepingu, mille punkti 3 K.selt on käendaja vastutuse rahaline

piirmäär 80 000 eurot. Põhivõlgnik tagastas 20.09.2017 laenu põhisosast 30 000 eurot ning

maksis lepingujärgseid intresse laenu kasutamise eest avaldajale kuni 02.11.2017. Seega on

laenu põhiosa tasumata osa 50 000 eurot. Põhivõlgnik edastas 07.11.2017 hagejale e-kirja,

milles teavitas tekkinud makseraskustest ja võimetusest täita 14.10.2016 laenulepingut. Hageja

ütles 07.11.2017 teatega laenulepingu üles ja edastas teate aadressile xxx Kuivõrd kostja oli

põhivõlgniku juhatuse liige, pidi ta olema teadlik põhivõlgniku maksejõuetusest ning samuti

pidi ta käendajana olema teadlik ka laenulepingu ülesütlemisest, st laenulepingu jäägi

sissenõutavaks muutumisest alates 07.11.2017. Hageja pöördus korduvalt nii kirjalikult kui

telefonitsi, et kokku leppida käenduslepingust tuleneva kohustuse ja viiviste tasumises. Kostja

avaldas hagejale valmisolekut tasuda võlgnevus, kuid kirjalike kokkulepete sõlmimisest

hoidus.

4. Hagejale ei olnud 05.10.2020 seisuga teada võlgniku pankroti väljakuulutamine, vastasel juhul

oleks ta koheselt esitanud pankrotihaldurile nõudeavalduse ja tähtaja ennistamise taotluse,

mitte kulutanud aega võlgnikule kohtuvälise nõudeavalduse koostamisega. Hageja sai alles

kohtuvälise nõudeavalduse koostamise ja saatmiseks ettevalmistuste tegemisel, sh kostja

kehtivate kontaktandmete väljaselgitamise käigus 07.10.2020 teada, et tema suhtes oli

14.04.2020 kuulutatud välja füüsilise isiku pankrot ja nõude esitamise tähtajaks oli 14.06.2020.

Nõudeavalduse koos tähtaja ennistamise taotlusega esitas hageja kostja pankrotihaldurile

12.10.2020, st 14-päevase tähtaja jooksul. Hageja ja kostja vestluste käigus ei teavitanud kostja

kordagi hagejat pankrotist, jättes teadlikult avaldamata tema suhtes toimuva pankrotimenetluse

asjaolud ja andis hagejale pigem lootust võlgnevuse osaliseks tasumiseks. Kostjal oli vastavalt

käenduslepingule

kohustus

teavitada

hagejat

koheselt

enda

suhtes

algatatud

pankrotimenetlusest, kuid seda ta ei teinud. Seega rikkus kostja poolte vahelist lepingut ja

käitus pahauskselt ning kohustust teavitada pankrotihaldurit kõikidest temale teadaolevatest

võlausaldajatest. Ka pankrotihaldur ei pöördunud hageja poole, et teavitada võimalikku

võlausaldajat kostja pankroti väljakuulutamisest, mis kinnitab, et kostja jättis täitamata teabe

andmise kohustuse, mistõttu ei olnud pankrotihalduril võimalik välja selgitada kõiki kohustusi.

5. Hageja hinnangul oli pankrotihalduril alates 28.04.2020, so E AS-i nõudeavalduse esitamisest,

olemas piisav informatsioon, mille alusel kahtlustada enamate võlausaldajate olemasolu.

Võlausaldajalt ei saa eeldada, et ta igapäevaselt kontrolliks Ametlikest Teadaannetest (edaspidi

AT) ega tema lepingupartner ei ole läinud pankrotti. Olukorras, kus poolte vahel on sõlmitud

leping, milles sisaldub selgelt võlgniku teavituskohustus pankroti osas, peab olema võimalik

eeldada võlgnikupoolset teavituskohustuse täitmist. Hagejale ei peaks kaasnema kostja

poolsest seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmisest negatiivseid majanduslikke

tagajärgi, nagu nõude esitamise tähtaja möödalaskmine ja selle ennistamata jätmine

võlausaldajate üldkoosoleku poolt. Hageja nõudele ei esitatud võlausaldajate 04.11.2020

üldkoosolekul vastuväiteid, seega on vaidlus nõude esitamise tähtaja ennistamise ja

rahuldamisjärgu osas.

Kostja vastuväited

6. Vastuväidete K.selt ei esine hagejal nõudeavalduse hilinenud esitamiseks mõjuvat põhjust,

mille tõttu tuleks nõudeavalduse tähtaeg ennistada. Hageja sai kostja pankrotimenetlusest

varem teada kui 07.10.2020, sest kostja pankrotile viitav esimene teade avaldati AT-s

14.02.2020 s.o neli kuud enne nõudeavalduse esitamise tähtaega; kostja suhtes avaldatud

ärikeelud viitavad eraisiku pankrotile; kostja ja hageja seaduslik esindaja olid head tuttavad,

mis tähendab, et hageja oli teadlik kostja igapäevasest käekäigust detailsemalt kui tavapäraselt

võlausaldaja võlgniku kohta võib infot omada; hageja seaduslik esindaja ja kostja olid

mõlemad EMKL-i juhatuse liikmed hetkel, kui Tartu Maakohus tegi EMKL-ile

hoiatusmääruse seoses kostja ärikeeluga; hageja seaduslik esindaja allkirjastas EMKL-i otsuse

kostja tagasiastumiseks juhatusest; hageja seaduslikul esindajal on kõrgemad juriidilised

teadmised võlaõigusest ja pankrotimenetlusest. Eelviidatud faktilised asjaolud tõendavad, et

hageja väide kostja pankrotist 07.10.2020 teadasaamine ei ole eluliselt usutav ja hageja sai

teada või pidi teadlik olema kostja pankrotist enne 2-kuulise nõudeavalduse tähtaja möödumist

14.06.2020. Hageja seaduslikul esindajal on kõrgemad erialased teadmised võlaõigusest ja

pankrotimenetlusest, seega ei olnud tal vajalik advokaadibüroosse pöördumine teada saamaks,

kas kostja suhtes on pankrotimenetlus algatatud ja kas nõudeavalduse esitamise tähtaeg on

möödunud. Järelikult oli hageja teadlik kostja pankrotist enne 14.06.2020 või vähemalt

hiljemalt 23.07.2020 EMKL-i otsuse allkirjastamise hetkel. Hageja esitas ennistamise taotluse

pankrotihaldurile 12.10.2020, seega ei esitanud ta ennistamise taotlust TsMS § 67 lg-s 1

nimetatud tähtaja jooksul.

7. Tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus,

mille tekkimist ja kulgemist kostja ise vahetult mõjutada ei saa. Hagiavaldusest nähtub, et

hageja tugines üksnes kostja suulistele lubadustele ega esitanud ca kolme aasta jooksul kostja

vastu hagi ega pankrotiavaldust. Samuti ei sõlminud hageja kostjaga kirjalikku kokkulepet

võlgnevuse ajatamiseks või täiendavaks tagamiseks. Selline käitumine ei ole praktikas

võlausaldajale K.ne. Hageja kui erialaste teadmistega isik oleks pidanud aru saama, et kostja

suulisi lubadusi ei saa uskuda, kuivõrd 2,5 aasta jooksul ei täitnud kostja oma antud lubadusi

ega lepingulisi kohustusi, lisaks oli kostja juhitud X läinud pankrotti. Kui hageja oleks järginud

majandus-ja kutsetegevuses nõutavat hoolsust, oleks hageja esitanud hagi kohtusse või saanud

aru, et kostjal puudub majanduslik võimekus oma kohustusi täita. Samuti ei saa hageja

majanduslik huvi olla oluliseks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Hageja hinnangul ei saa

eeldada, et hageja kontrolliks igapäevaselt AT-d, millega kostja nõustub, kuid seetõttu ongi

ettenähtud kahekuuline nõudeavalduste esitamise tähtaeg. Kostja pankrotiga seonduvad teated

olid AT-s nähtavad nelja kuu jooksul enne nõudeavalduse esitamise tähtpäeva ning hageja

seaduslik esindaja sai teavituse kostja ärikeelust EMKL-i juhatuse liikmena 16.04.2020

hoiatusmäärusest.

8. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et AS E või pankrotihaldur oleks pidanud „kahtlustama“

teiste võlausaldajate olemasolu. See ei ole AS-i E või pankrotihalduri kohustus. Iga

võlausaldaja peab kohaldama piisavat hoolsust, et enda nõudeõiguseid realiseerida ja kaitsta

(sh pankrotimenetluses). Kostja on seisukohal, et K.se hoolsuse järgimata jätmine ei ole mõjuv

põhjus ja piisav alus nõudeavalduse tähtaja ennistamiseks. Seega hagejal puudub tähtaja

ennistamiseks alus ja mõjuv põhjus ning hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 14.10.2016 sõlmis hageja põhivõlgnikuga laenulepingu

80 000 eurot ja kostjaga käenduslepingu laenulepingu tagamiseks; et 07.11.2017 ütles hageja

üles põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingu ja põhinõue 50 000 eurot muutus kostja suhtes

sissenõutavaks hiljemalt 08.11.2017; et 14.02.2020 avaldas kohus AT-s teate kostja suhtes

esitatud pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungi toimumise kohta; et hageja esitas kostja

pankrotimenetluses tähtaja ennistamise taotluse ja 59 750,28 euro suuruse nõude 12.10.2020;

et 04.11.2020 otsustas võlausaldajate üldkoosolek mitte ennistada hageja hilinenult esitatud

nõude tähtaega ja tunnustada hageja nõuet 59 750,28 eurot kolmanda järgu nõudena ning, et

hageja nõude suurusele vastuväiteid ei esitatud.

10. Pooltel on vaidlus nõude esitamise tähtaja ennistamise ja rahuldamisjärgu osas.

11. PankrS § 102 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata. Kui kohus leiab, et

üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles

osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.

12. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või

nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on

kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.

13. PankrS § 93 lg 1 sätestab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

14. AT 14.04.2020 pankrotiteate avaldamisest tulenevalt oli võlausaldajatele nõuete esitamise

tähtpäevaks 14.06.2020 (lk 4). 12.10.2020 e-kirjaga saadetud tähtaja ennistamise taotluse ja

nõudeavaldusega on tõendatud, et nõudeavalduse edastamise ja tähtaja ennistamise taotluses

märkis hageja, et kostja pankroti väljakuulutamisest sai ta teada alles 07.10.2020, kui pöördus

advokaadibüroo poole kohtuvälise nõudeavalduse koostamiseks ja võla sissenõudmiseks

kohtuväliselt või kohtus, et kostja, kellega hageja juhatuse liige oli hea tuttav, ei teavitanud

teda pankrotimenetlusest, millega rikkus poolte vahelise käenduslepingu punkti 5, et ka

pankrotihaldur ei teavitanud hagejat võimalikust nõudest, millest avaldaja järeldas, et kostja

rikkus ka kohustust teavitada pankrotihaldurit kõikidest temale teadaolevatest võlausaldajatest

(lk 5-7). Ka hagiavalduses on hageja seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks

on võlgnikupoolne käenduslepingust ja pankrotiseadusest tuleneva teavituskohustuste

rikkumine.

15. 04.11.2020 kostja nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga on tõendatud, et hageja nõude

läbivaatamisel tõi pankrotihaldur esile hageja nõude ennistamise taotluse põhjendused ja

kinnitas, et võlgnik pankrotihaldurile sellist teavet ei esitanud ja sel põhjusel ei ole

pankrotiteadet saadetud. Koosolek otsustas mitte ennistada hilinenult nõude esitanud hageja

nõude esitamise tähtaega (lk 8-10).

16. PankrS § 102 lg 1 järgi ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja,

kui võlausaldaja on esitanud nõude mõjuval põhjusel pärast nõudeavalduse 2-kuulise tähtaja

möödumist. Riigikohus on oma lahendites tähtaja ennistamise kohta märkinud korduvalt, et

mõjuv põhjus eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning

selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa

(Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-148-06 p 12, nr 3-2-1-40-11 p 16, nr 3-2-1-58-07

p 10, nr 3-2-1-105-07 p 9). Seega peab tähtaja möödalaskmiseks olema objektiivne põhjus

ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist kostja ise vahetult mõjutada

ei saa.

17. Kohus on seisukohal, et hagejal ei esinenud nõudeavalduse hilinemisega esitamisel

objektiivset mõjuvat põhjust PankrS § 102 lg 1 mõttes, mille tõttu tuleks hageja nõudeavalduse

tähtaeg ennistada.

18. Nii nõudeavalduse edastamise ja tähtaja ennistamise taotluses kui ka hagiavalduses tõi hageja

esile, et tema juhatuse liige oli kostjaga hea tuttav, kes suhtles pidevalt kostjaga ja uskus kostja

suulisi vabandusi võla mittetasumise kohta ja lubadusi võlg aja jooksul vähemalt osaliselt

tasuda. Hagi asjaoludest nähtuvalt ei esitanud hageja ligikaudu kolme aasta jooksul kostja

vastu hagi ega pankrotiavaldust ning hakkas tegelema võla sissenõudmisega alles võla

aegumistähtaja lähenemisel. Antud hageja väiteid tõendavad poolte vahel toimunud e-

kirjavahetus ja laenulepingu ülesütlemise teade (lk 19-21, 30-31). MTÜ X (EMKL) äriregistri

teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et kostja ja hageja seaduslik esindaja V. K. olid alates

2008. aastast EMKL-i juhatuse liikmed, milles jätkas kostja vaatamata kehtivale ärikeelule

tegevust kuni 23.07.2020 (lk 66-67, 71-74, 75-82). Järelikult pidi hageja olema kostja

majanduslikust olukorras paremini informeeritud kui teised kostja võlausaldajad. Selliselt

käitudes ja tuginedes vaid tuttava kostja suulistele lubadustele võlg tasuda, võttis hageja riski,

mis ei ole hoolikalt käituvale võlausaldajale K.ne ning mida ei saa pidada objektiivseks

põhjuseks nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Antud põhjused on subjektiivset,

mitte objektiivset laadi.

19. Hageja on viivitanud ka pankrotihaldurile avalduse esitamisega, kuna kostja esitatud

tõenditega on tõendatud, et hageja oleks hoolika võlausaldajana pidanud kostja pankrotist

olema varem teadlik, sest pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja K. ning käsutuskeelu

teatavakstegemise teade avaldati AT-s 14.02.2020, kostja pankrotiteade avaldati AT-s

14.02.2020, seega neli kuud enne nõudeavalduse esitamise tähtaega (lk 61, 63). Sellele

eelnevalt - 09.04.2020, avaldati AT-s pankrotimenetluse katteks deposiidi maksmise teade (lk

62). Kostja eraisiku pankrotile viitavad ärikeelud avaldati seoses kostja pankrotiga äriregistris

ÄS § 691 ja PankrS § 91 kohaselt 14.04.2020 (lk 64). Kostja ärikeeld nähtub alates 14.04.2020

ka kostjaga seotud X OÜ äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (lk 65). 22.04.2020 tegi Tartu

Maakohus X OÜ-le (pankrotis) hoiatusmääruse sundlõpetamiseks, kuna kostja oli juhatuse

liige X OÜ-s (lk 65, 75). Nimetatud määruses viitab Tartu Maakohus kostja eraisiku pankrotile

nagu ka EMKL-ile tehtud määruses. 16.04.2020 tegi Tartu Maakohus EMKL-le

hoiatusmääruse sundlõpetamiseks seoses juhatuse koosseisu mittevastavusega seoses kostja

eraisiku pankrotimenetlusega (lk 71-74). EMKL-i juhatuse liikmena, milles jätkas kostja

vaatamata kehtivale ärikeelule tegevust kuni 23.07.2020 (lk 66-67). 23.07.2020 esitatud

avaldusega Tartu Maakohtu registriosakonnale ja EMKL-i 22.07.2020 koosoleku protokolliga

on tõendatud, et kostja astus EMKL-i juhatusest tagasi (lk 76-82). Kuna otsuse allkirjastas ka

hageja seaduslik esindaja V. K., siis pidi hageja teada saama kostja pankrotimenetlusest

22.07.2020.

20. Hageja vastuväited antud tõenditele ja järeldustele ei anna kohtule alust vastupidiste järelduste

tegemiseks. Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks ei saa pidada pankrotivõlgniku poolset

käenduslepingust ja pankrotiseadusest tulenevate teavituskohustuste rikkumist, kuivõrd need

ei ole samuti objektiivseteks ja mõjuvateks põhjusteks PankrS § 102 lg-te 1 ja 3 mõttes. Kohus

tuginedes eeltoodud tõenditele asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 162 lg 1 K.selt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 K.selt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud

asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik