2-20-135183/26 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-20-135183 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-135183 Tsiviilasi Alaealiste M O ja H O hagi A Õ vastu elatise nõudes Hagihind Hageja I nõudes 2628,00 eurot Hageja II nõudes 2628,00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja I M O, hageja II H O, alaealiste hagejate seaduslik esindaja K O, kostja A Õ, Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 02. veebruar 2021 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M Oi ja H Oi, keda esindab seaduslik esindaja K O ning A Õ vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. A Õ kohustub tasuma M Oile elatist summas 50 eurot kuus alates 01.02.2021 kuni M Oi täisealiseks saamiseni, s.o XXXXXXXXXXXX 1.2. A Õ kohustub tasuma H Oile elatist summas 50 eurot kuus alates 01.02.2021 kuni H Oi täisealiseks saamiseni, s.o XXXXXXXXXXXXXXXX; 1.3. A Õ maksab igakuise M Oi ja H Oi elatise iga kuu viiendaks (5.) kuupäevaks jooksva kuu eest K Oi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides makse selgitusse „elatis“. 1.4. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-135183. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 4. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa kohtumäärusele määruskaebust esitad (TsMS § 661 lg 4). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-20-135183 2

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on alaealiste M O ja H O, keda esindab seaduslik esindaja K O, hagi A Õ vastu igakuiuse elatise nõudes perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Pooled otsustasid 02.02.2021 toimunud kohtuistungil lahendada vaidluse kokkuleppel ning esitasid kohtule hagejate seadusliku esindaja K Oi ja A Õ 02.02.2021 allkirjastatud kirjaliku kompromissi, millega pooled leppisid kokku elatise suuruses ja elatise tasumise korras ning samuti selles, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 2. Menetlusosalised paluvad kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasjas nr 2-20-135183 menetlus lõpetada. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi ja pooled kinnitavad kompromissis, et on teadlikud kohtuliku kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest analoogia korras vastavalt TsMS § 432, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse samade isikute vastu vaidluses samal alusel sama nõude üle. Pooled välistavad kokkuleppel TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada (TsMS § 431 lg 1). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab, et korduvate kohustuste täitmisele, sh elatise suuruse muutmisele suunatud nõuete esitamise erisuse sätestab TsMS § 459 lg 1, mille kohaselt peale kohtulahendi jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). 5. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

2-20-135183 3

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6. Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled on juhindudes TsMS § 661 lg 4 kokkuleppel välistanud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik