1-10-7821/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 10-7821 –

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-7821 Kriminaalasi P.N vastu esitatud süüdistus KarS § 329 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: P.N (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, kesk- eri haridus, töökoht või õppeasutus ei tööta, - töövõimetuspensionär 60%, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 10.12.2009 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks.

Tõkend: puudub; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Luga; Kaitsja : vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde. Kohtuistungi toimumise aeg 11. juuni 2010. a

Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 249, § 256

3, § 2564 lg.1, lg.2, lg.4, § 2565 lg.1 p.2, lg.2, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, § 423, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada P.N KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

2

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva khtumaja 10.12.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 kuud vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 7(seitse) kuud vangistust.

KarS § 69 lg.1, lg.4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 420 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg.3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 9(üheksa) kuud.

KarS § 69 lg.4 alusel kohustada P.N järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxJõgeva maakond;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg.2 p.5 alusel kohustada P.N läbima üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholismi võõrutusravi. KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustada P.N hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 100 krooni xxxxxxxxxxxxxxxxxx*ile hiljemalt 01.juuliks 2010.

Üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks määrata

P.N üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodiks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. 10.12.2009 kohtuotsusega mõistetu lisakaristus jääb jätkuvale kandmisele.

xxxxxxxxxxxxxx*i tsiviilhagi 100 krooni hüvitamiseks rahuldada. Mõista välja Tiit Tammistu*lt 100 krooni xxxxxxxxxxxxxxxkasuks tekkinud kahju katteks.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja P.N*ult sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Määrata kaitsja tasu õigusabi eest kohtumenetluses 120 krooni ja mõista P.N*ult välja tasu kaitsja õigusabi ja kulud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 2100 krooni.

Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku

3 kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas.

Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed.

Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut.

P.N kinnitab, e

t ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on

kokkuleppega nõus. On valmis tegema igasugust tööd ja läheb alkoholiravile, esialgu

psühhiaatri juurde. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel.

Süüdistatava P.N kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta

kohtuotsuse aluseks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et P.Nuleb süüdi tunnistada temale esitat süüdistuses, s.o. selles, et ud tema isikuna, keda on 10.12.2009.a. karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 3 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga ning võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks, juhtis 06.06.2010.a. kella 13.40 ajal Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Palamuse-Voore teelt vasakule viival kruusateel, mis läheb Amme jõe äärde, mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga 462 TFT, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eelpoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu sõitis P.N otsa puhkekohas istuvale isikule, xxxxxxxxxx`ile, mille tulemusena tekkisid kannatanul vasemal säärel pindmised vigastused ning vasemal puusal ja reiel pindmised vigastused. Pärast otsasõitu põgenes P.N liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Seega hoidus P.N kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, samuti rikkus ta LE § 123, 226, 228 ning LS § 74`17, 74`32 lg 1 ning 74`21 nõudeid. Seega pani P.N toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: xxxxxxxxxxxxxxx`i poolt esitatud tsiviilhagi summas 100.- krooni. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.N*le 4 ( neli ) kuud vangistust . KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.12.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 kuud vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 7 ( seitse ) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 4 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga , mõistes kokku 420 tundi üldkasulikku tööd

4 .KarS § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 9 ( üheksa ) kuud.

KarS § 69 lg 4 alusel on P.N kohustatud töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. ja kohustusi : 1 . elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; 2 .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha. KarS § 75 lg2 p 5 alusel kohustub P.N läbima alkoholismi võõrutusravi

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustub P.N hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 100.- krooni hiljemalt 01.07.2010.a-ks.

Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alused- isikut kahtlustatakse

teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse KrMS § 2565 lg.1 p.2 alusel.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule ja

selle teo asjaoludele- et kaasnes liiklusõnnetus ja kannatanu jätmine sündmuskohale abitult. Seetõttu ei ole õigustatud kõige kergema karistusliigi- rahalise karistuse kohaldamine.

Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus KrMS § 2565 lg.2 alusel 3300 kroonini.

Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 100 krooni

Lisandub käibemaks 20 krooni, tasu kokku 120 krooni.

Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus

(tl.39), millega on hüvitatud tasu ja kulud 1140 krooni menetlustoimingul osalemise eest samal päeval ja tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.52), millega on määratud hüvitada tasu ja kulud 840 krooni kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise eest.

Seetõttu on õigustatud, et kohtuistungil osalemise tasule ei lisandu sõidukulusid ja kulunud aja hüvitamist. Kohus leiab, et tasu õigusabi eest kohtuistungil 120 krooni tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulusid 2100 krooni, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista.

Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele”.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 ja lg.4 sätestavad riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitatava taotluse vormistamise viisi ja korra. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega on kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord”.

5 Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest tuleb määrata tasu täpses vastavuses Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009 kinnitatud korrale.

KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega.

Kohtunik Ü.Raag