1-10-7833/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 10-7833 –

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-7833 Kriminaalasi B.H vastu esitatud süüdistus KarS § 424 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: B.H (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, põhiharidus, töökoht või õppeasutus ei tööta, varem - kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud alates aastast 2008 viiel korral;

Tõkend: puudub; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Luga; Kaitsja : vandeadvokaat Arri Tooming. Kohtuistungi toimumise aeg 11. juuni 2010. a

Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 249, § 256

3, § 2564 lg.1, lg.2, lg.4, § 2565 lg.1 p.2, lg.2, maakohus §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, § 423,

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada B.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Rakendada B.H suhtes § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid ja mõistetavat karistust KarS

täitmisele mitt pöörata, kui B.H 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jookksul ei

2

pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks

pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elada kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuda kriminaalho

oldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

K

äitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks määrata B.H katseajaks Talinna vangla kriminaalhooldustalituse

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta lisakaristusena B.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja B.H-lt sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Määrata kaitsja tasu õigusabi eest kohtu oni ja mõista B.H-lt menetluses 100 kro

välja tasu ja kulud kaitsja õigusabi kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 1850 krooni.

Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. KrMS § 423 ja § 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine 1 (ühe) aasta peale, määrates menetluskulude tasumise lõpptähtajaks 1.juuni 2011.a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. -

Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS

§ 245 andmed.

3 Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut.

B.H t ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kinnitab, e

kokkuleppega nõus. Raha tal eelmise trahvi tasumiseks ei ole, elab vanemate kulul ja mõnedest juhutöödest. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel.

Süüdistatava B.H kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud. Süüdistataval puudub püsiv sissetulek ja trahvi

tasumise võimalus. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks vähendada

, väljamõistetavat sundraha ja ajatada menetluskulude tasumine.

Kohus tuleb kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et B.H süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema olles alkoholijoobes ( ühes

liitris väljahingatavas õhus 0,96 mg/l alkoholi ) , juhtis 05.06.2010.a. kell 22.05 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Põltsamaa – Pudivere tee 1 km/l mootorsõidukit Lustivere- Audi 80 reg.nr 970 MEO. Sellega pani B.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo .

Kohtule esitatud kokkulepe

seisneb järgmises: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.H*le 3 ( kolm ) kuud vangistust .

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata , kui Priit Pärnamägi 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid :

1 . elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2 .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha.

Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alused- isikut kahtlustatakse

teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse KrMS § 2565 lg.1 p.2 alusel.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule, temal varasemate kriminaalkaristuste puudumisele, aga ka sissetuleku puudumisele rahatrahvi

tasumiseks. - rahalise karistuse Seetõttu ei ole õigustatud kõige kergema karistusliigi kohaldamine.

Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus KrMS § 2565 lg.2 alusel 3300 kroonini.

Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitseta kohtulikus menetluses: su määramise kohta 1.osavõtt kohtuistungist . Käibemaksukohustust - 100 krooni ei ole.

4

Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus

(tl.21), millega 0 krooni menetlustoimingul osalemise eest on hüvitatud tasu ja kulud 105 samal päeval ja tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.3 ääratud hüvitada tasu

2), millega on m ja kulud 700 krooni toimiku tutvustamise

ja kokkuleppe sõlmimise eest.

Seetõttu on õigustatud, et kohtuistungil osalemise tasule ei lisandu sõidukulusid ja kulunud aja hüvitamist. Kohus leiab, et tas 0

u õigusabi eest kohtuistungil 10 krooni tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulusid 1850

krooni, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista.

Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele”.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 ja lg.4 sätestavad riigi õigusabi tasu ja kulutuste

hüvitamiseks esitatava taotluse vormistamise viisi ja korra. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega on kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord”. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise

eest tuleb määrata tasu vastavuses Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009 kinnitatud korrale. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega.

Kohus peab põhjendatuks menetluskulude tasumise ajatamist KrMS § 424 alusel, kuna süüdimõistetul puudub sissetulek.

Kohtunik Ü.Raag

5