1-20-2826/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar kohtumaja 2021, Võru Kriminaalasja number 1-20-2826 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi

sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne B.B-le täiendava kohustuse määramiseks Süüdimõistetu B.B Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx

Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar

RESOLUTSIOON

Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel B.B-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu le Võru kohtumaja 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 25. juuni 2020. a otsusega nr 1-20-2826 tunnistati B.B süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aastase vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et - B.B-l tuleb kohe ära kanda 1 kuu ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 30. 31. august 2019 ja 2. kohe – – 3. detsember 2019, s.o 4 päeva ära kandmisele kuuluva karistusaja hulka ning märgiti, et B.B-l tuleb kohe ära kanda veel 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus 10 kuud ja 26 päeva vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui B.B ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõudeid ning -des 1- täidab KarS § 75 lg 2 p s 8 ettenähtud kohustust. Samuti juhul, kui B.B täidab -

2

KarS 75 lg 4 alusel talle pandud

§ järgimisi kohustusi. Esiteks registreerib end 10 tööpäeva jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholiravi programmi raames alkoholi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib programmi tarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Ning teiseks teeb alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt 10 tööpäeva jooksul vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) laboratoorse vereanalüüs . Kohtuotsus jõustus 11. juulil 2020. Katse i aeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 25. juunist 2020 ja lõpeb 25. detsembril 2022.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 22. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles B.B-le katseajaks tehakse ettepanek määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, sest B.B rikkus 16. detsembril 2020 kohtuotsusega KarS 75 lg 4 alusel talle pandud kohustust tagada, et § vereanalüüsis CDT näidu ületamise korral oleks järgimises nalüüsis CDT näit väiksem. Kokkuvõtlikult a eelmisest

märgitakse erakorralises ettekandes järgmist.

2.1. B.B kriminaalhooldus algas 11. juulil 2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 17. juulil 2020. Sel kohtumisel selgitati B.B-le kontrollnõuete sisu ja kohtu määratud kohustusi ning nende täitmata jätmise võimalikke tagajärgi. B.B on registreerimiskohustust täitnud 8 – -l korral. Ta kandis ajavahemikul 28. juuli 28. august 2020 šokivangistust „Kainem ja tervem Eesti“ ning osaleb alates 19. veebruarist 2020 programmis . Samuti osaleb alates 30. novembrist 2020 sotsiaalprogrammis Liiklusohutus- B.B „ programm“. Karistuse kandmisele saabumisel 28. juulil 2020 kontrolliti B.B joovet, mille käigus ilmnes, et B.B ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,89 mg alkoholi.

2.2. B.B on teinud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks kolm vereanalüüsi. Ta tegi e septembril 2020, mil alkoholi liigtarvitamisele viitav CDT simese vereanalüüsi 17. näit oli 3,2%. Kuna kohtuotsuse järgi oli B.B kohustatud tegema esimese vereanalüüsi

10 tööpäeva jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest (s.o hiljemalt 11. septembril 2020), tegi kriminaalhooldusametnik kohustuse täitmise viivitamise eest B.B-le esimese kirjaliku hoiatuse. Teise (s.o 6. novembri 2020. a) vereanalüüsi näit oli eelmisest suurem, s.o 4,4%, mistõttu tegi kriminaalhooldusametnik B.B-le teise kirjaliku hoiatuse. Vaatamata eeltoodule, oli kolmanda (s.o 16. detsembri 2020. a) verea

jaanuari nalüüsi näit omakorda eelmisest suurem, s.o 5,6%. B.B märkis 5. 2021. a kirjalikus selgituses, et arvas, et võib veidi õlut juua, kuid tarvitas ilmselt rohkem kui lubatud. B.B ei tea, mis piir on.

i varem. Ta tarvitab alkoholi kordades vähem ku 30. detsembril 2020 tegi B.B CDT vabatahtlikult veel ühe vereanalüüsi, mille näit oli 2,1%. B.B sõnul oli ta selleks ajaks 4 nädalat täiesti kaine ja soovis teada, kas näit läheb alla või mitte.

2.3. Kriminaalhooldusametniku hinnangul viitavad alkoholijoobes karistuse kandmisele ilmumine ja vereanalüüside näidud B.B alkoholi liigtarvitamisele. B.B on seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest „Kainem ja tervem Eesti“ loobuda ning programmis

osalemine näitab, et ta on motiveeritud seda tegema. Alkoholi tarvitamise keeld toetab B.B motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda.

3

Kohtu seisukoht

3. KarS 74 § lg , 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS 75 - § lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi vä a määrus ljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS 75 -

§ lg s 2 sätestatud kohustuste rikkumisele.

4. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et erakorralises ettekandes tehtud etteheide Synlab 17. septembri 2020. on põhjendatud. Eesti OÜ a vereanalüüsi vastusest nähtub, et süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT)

esimene B.B

näit oli 3,2% (I kd, tl 39). Tartu Maakohtu 25. juuni 2020. a otsuses selgitati, et kui esimeses vereanalüüsis on alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuud pärast esimese analüüsi andmist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT näit peab olema väiksem kui

1,3% (I kd, 6. novembri 2020. tl 22 pöördel). Vaatamata eeltoodule, oli Synlab Eesti OÜ a vereanalüüsi vastuse kohaselt B.B teine CDT näit 4,4 % (

I kd, 43) ehk esimesest tl näidust suurem. Ning Synlab Eesti OÜ a vereanalüüsi vastusest nähtuvalt 16. detsembri 2020. oli B.B I kd, tl 46) ehk

kolmas CDT näit 5,6% ( omakorda teisest näidust suurem.

5. B.B 11. novembri 2020. a kirjaliku selgituse kohaselt oli tal 16. oktoobril 2020 sünnipäev, sõbrad ja sugulased käisid kahel päeval järjest külas ning B.B tarvitas ka alkoholi. Pärast 17. oktoobrit 2020 pole B.B alkoholi joonud (I kd, 44). B.B tl 5. jaanuari 2021. , et B.B a kirjalikust selgitusest nähtub arvas, et võib juua veidi õlut, kuid ilmselt tarvitas rohkem kui lubatud. B.B ei teadnud, mis piir on, ja üldiselt tarvitab alkoholi kordades vähem kui varem (I kd, 47). Synlab Eesti 30. detsembri 2020. tl a vereanalüüsi vastuse kohase neljas CDT näit 2,1% lt oli B.B (I kd, tl 48).

6.

alkoholi liigtarvitamisele viitav Synlab Eesti OÜ vereanalüüsi vastustest nähtub seegi, et a CDT normväärtus on väiksem kui 1,3% piiripealne näit patoloogiline näit ; on 1,3-1,6% ja on suurem kui 1,6% (I kd, tl 39, 43, 46 ja 48). Arvestades, et B.B esimeses vereanalüüsis oli CDT näit 3,2%, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et B.B liigtarvitas kriminaalhoolduse alguses alkoholi. Kuna järgmisel kahel korral CDT näit tõusis, jätkas B.B alkoholi liigtarvitamist ning eiras KarS 75 lg 4 alusel käitumiskontrolli ajal § vabatahtlikult võetud kohustust tagada, et CDT näidu lubatud normi ületamisel esimeses

vereproovis oleks igas järgnevas vereproovis CDT näit väiksem. Kohtu hinnangul pole mitme päeva pikkune sünnipäeva tähistamine ega õlu joomine mõjuvad põhjused alkoholi liigtarvitamiseks. Kuna

patoloogiline ja B.B CDT näit oli juba esimeses vereproovis teises vereproovis oli esimesest suurem, pidi B.B aru saama CDT näit , et järgmistes vereproovides on CDT näit väiksem ja CDT näit jõuab kuu möödumisel esimese vereproovi 6 tegemisest normi piiresse vaid juhul, kui ta vähendab oluliselt alkoholi tarvitamist. Kuna B.B detsembri 2020. a rikkumise toime tahtlikult. nii ei käitunud, pani ta 16.

4

7. senist Tartu Maakohtu Analüüsides B.B katseaega tervikuna, märgib kohus, et 25. juuni 2020. a otsusega määratud katseaeg on käesoleva määruse tegemise ajaks kestnud veidi enam kui 7 kuud ja kriminaalhooldus on kestnud peaaegu 7 kuud. Selle ajast viibis B.B 28. juuli 28. august 2020 (s.o 1 kuu) vangistuses ja on alates 17. septembri 2020 – st teinud teinud alkoholi liigtarvitamise . Kolmel esimesel korral tuvastamiseks 4 vereanalüüsi ajavahemikus 17. september - 16. detsember ud ja alles 2020 CDT näid järjepidevalt tõusid viimane 30. detsembri 2020. a CDT näit on eelmisest näidust (tunduvalt) väiksem. Ülal toodut arvestades möönab kohus, et B.B-l on tõsine probleem seoses alkoholi liigtarvitamisega.

8. Kriminaalhooldusametnik on teinud B.B-le kaks kirjalikku hoiatust: esimese selle eest, et B.B 41), ja teise selle eest, et B.B hilines esimese vereanalüüsi tegemisega (tl teises vereproovis oli CDT näit esimesest proovist suurem (tl 45). Muid kohustusi ja kontrollnõudeid on B.B täitnud nõuetekohaselt: ta täidab järjepidevalt

registreerimiskohustust, osaleb alates 19. veebruarist 2020 programmis „Kainem ja tervem Eesti“ (tl 42) ning osaleb alates 30. novembrist 2020 sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“. Samuti tegi B.B 30. detsembril 2020 vabatahtlikult neljanda vereproovi, kus CDT näit oli eelmisest näidust oluliselt väiksem. Arvestades järjepidevat registreerimiskohustuse täitmist, aktiivset osalemist riiklikus alkoholiravi programmis ja sotsiaalprogrammis ning asjaolu, et 30. detsembril 2020 oli B.B t CDT näit eelmises märkimisväärselt väiksem, leiab kohus, et B.B soovib talle pandud kohustusi ja kontrollnõudeid täita ning katseaega edukalt läbida. B.B on asunud alkoholi tarvitamist oluliselt vähendama.

9.

B.B-l on juba kohustus läbida sotsiaalprogramm ja osaleda riiklikus alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Võimaldamaks B.B-l näidata, et ta suudab

vabaduses viibides oma harjumusi muuta ja edaspidi alkoholi tarvitamist kontrollida, tuleb kohtu hinnangul 16. detsembri 2020. a rikkumise

eest määrata B.B-le KarS § 74 lg 4 ja § täiendav kohustus 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks mitte tarvitada alkoholi.

10. Kohus märgib sedagi määratud katseaeg , et Tartu Maakohtu 25. juuni 2020. a otsusega kestab kuni 25. detsembrini 2022, s.o peaaegu 2 aastat. Juhul, kui B.B tarvitab selle aja jooksul kas või ühe korra alkoholi, võib kriminaalhooldusametnik taotleda kohtult B.B-le mõistetud 10 kuu ja 26 päevase vangistuse täitmisele pööramist ning kohus võib saata B.B

vanglasse karistust kandma. Seega tuleb B.B-l vangistuse vältimiseks oma alkoholi tarvitamise harjumusi tõsiselt ja pikaajaliselt muuta.

(allkirjastatud digitaalselt)