1-19-5544/96 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Kohtuistungi aeg ja koht

Tallinna Ringkonnakohus

27. jaanuar 2021, Tallinn

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.veebruar 2021, Tallinn,

Kriminaalasja number

1-19-5544

Kohtukoosseis

Sekretär

Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Urmas Reinola

Kea Lemming

Kriminaalasi

Roman Kalashnikovi süüdistuses KarS § 184 lg 21, §

4181 lg 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 2. novembri 2020 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Roman Kalashnikov ja tema kaitsja adv. Tanel

Mällas

Süüdistatav

Roman Kalashnikov (ankeetandmed Harju Maakohtu

otsuses)

Kaitsja

Adv. Tanel Mällas

Prokurör

Vahur Verte

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 2. novembri 2020 otsus Roman

Kalashnikovi suhtes jätta muutmata.

Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule.

Kassatsioon tuleb esitada

kirjalikult

päeva

jooksul

alates

päevast,

mil

kohtumenetluse

poolel

on

võimalik

ringkonnakohtu

otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad

kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või

advokaadist esindaja vahendusel. Menetluskulude peale

võib

esitada

määruskaebuse

ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

kohtuotsuse

kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 2. novembri 2020 otsusega tunnistati Roman Kalashnikov süüdi KarS § 4181

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, KarS § 184 lg 21 järgi ja karistati vangistusega 15

aastat. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti

17 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka

ning karistusaja alguseks loeti R. Kalashnikovi kinnipidamise aeg alates 15. veebruarist 2019.

R. Kalashnikovi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel määrati tühistada.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti R. Kalashnikovilt riigituludesse sundraha

1460

eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulud kogusummas 3500 eurot, DNA-ekspertiiside kulud

3477 eurot,

jäljeekspertiiside kulud 942 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia

ekspertiisi kulud kogusummas 190 eurot, tulirelva ekspertiisikulud 420 eurot, määratud kaitsja

tasu 120 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 10 374 euro ulatuses,

ja jäljeekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 628 euro ulatuses, riigi kanda. Lisaks määrati,

et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste

maksetena võrdsetes osades.

KarS § 832 lg 1 ja KarS § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti R. Kalashnikovilt sularaha 20 590

eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 26. veebruari 2019 määruse nr 1-19-1428 alusel

laiendatud konfiskeerimise tagamiseks.

R. Kalashnikov mõisteti KarS § 184 lg 21 järgi süüdi selles, et tema, suure varalise kasu ehk

enam kui 40 000 euro saamise eesmärgil omandas täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal,

kuid enne 15. veebruari 2019 kokku erinevaid narkootilisi aineid suures koguses: 397,31

grammi narkootilisi aineid metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul

narkootilisi aineid metadooni 7,554 grammi ning karfentanüüli vähemalt 0,24 grammi), samuti

8,96 grammi peenestatud kanepit (marihuaana) ning 4 327,4 grammi narkootilist ainet 4-

FMA´d sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul narkootilist ainet 4-fluorometamfetamiini (4-FMA)

977 grammi), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid enam kui kümnele inimesele narkojoobe

tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses.

Sellest 397,31 grammi narkootilisi aineid metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit (milles

puhtal kujul narkootilisi aineid metadooni 7,554 grammi ning karfentanüüli vähemalt 0,24

grammi), s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud

mõjudoosi ulatuses erinevaid narkootilisi aineid omandas R. Kalashnikov täpselt tuvastamata

isikult, kohas ja ajal, kuid enne 15. veebruari 2019. Seejärel segas (sh lahjendas) ja pakendas

R. Kalashnikov eelnimetatud narkootilisi aineid metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit

enda elukohas Tallinnas XXX korteris väiksemateks edasimüügiks mõeldud kogusteks. Nii leiti

15. veebruaril 2019 tema elukohast ja võeti läbiotsimisel ära narkootikumide edasimüügiks

vajalikke esemeid: metadooni ja difenhüdramiini jälgedega digitaalkaal Beurer KS22,

metadooni ja difenhüdramiini jälgedega kaanega kohviveski BOSCH, metadooni ja

difenhüdramiini jälgedega ning tõenäoliselt tsüklopropüülfentanüüli jälgedega kaaneta

kohviveski BOSCH, metadooni ja difenhüdramiini jälgedega kokkuvolditud A4-formaadis

paberileht;

metadooni

ja

difenhüdramiini

jälgedega

kasutatud

kummikindad;

gammahüdroksüvõihappe (GHB) jälgedega kilekott kirjega Rimi; metadooni jälgedega

kileribad; pappkarp kirjega Aptamil Prontura 2, milles 254,1 grammi laktoosi sisaldavat pulbrit;

plastpurk kirjega MultiPro Plus, milles 109,0 grammi sahharoosi sisaldavat pulbrit;

vaakumpakendaja STOLLAR VacuumFresh BVS600, samuti hulgaliselt kasutamata

vaakumpakendeid ja hulgaliselt erineva suurusega kasutamata sulgurribaga kilekotte ning

XXX maja prügikonteinerist leiti ja võeti ära gammahüdroksüvõihappe (GHB) jälgedega

roheline kilekott ja metadooni jälgedega kasutatud kummikindad.

Edasimüümise eesmärgil väiksemaks nö müügidoosiks pakendatuna 0,31 grammi narkootilisi

aineid metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit (sisaldas puhtal kujul metadooni 0,094

grammi ning karfentanüüli jälgedena) oli R. Kalashnikov enne 15. veebruaril 2019 kella 17.37

peitnud sulgurribaga kilekottidesse pakituna Tallinnas XXX kortermaja trepikojas radiaatorite

vahele, kust politseiametnikud selle 15. veebruaril 2019 sündmuskoha vaatluse käigus leidsid

ja ära võtsid. Narkootilise aine fentanüüli ja selle analoogide (sh karfentanüüli) ühe doosi hind

Eesti Vabariigis on 10-15 eurot.

Ülejäänud 397,0 grammi narkootilisi aineid metadooni ja karfentnüüli sisaldavat pulbrit (milles

puhtal kujul metadooni 7,46 grammi ja karfentanüüli 0,24 grammi) hoidis R. Kalashnikov

Tallinnas YYY kortermaja trepikotta peidetuna kinniteibituna ja sulgurribaga kilekottidesse

pakendatuna, ent osundatud R. Kalashnikovi poolt sinna peidetud narkootilise aine võtsid

politseiametnikud 15. veebruari 2019 sündmuskoha vaatluse käigus ära.

Osa R. Kalashnikovi poolt eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal enne 15. veebruari

2019 kl 17.37 ajal edasiandmise eesmärgil omandatud suures koguses narkootilist ainet, so

8,96 grammi peenestatud kanepit (marihuaana) hoidis R. Kalashnikov peidetuna Harjumaal

Kernu külas metsatukas kuivanud puu juurte all olevas tühimikus (ligikaudsed koordinaadid N

59º08.092' E 024º29.559'), kust politseiametnikud selle 27. veebruaril 2019 sündmuskoha

vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid.

Ülejäänud osa eelnimetatud täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 15. veebruari

2019 omandatud narkootilistest ainetest, s.o 863,4 grammi narkootilist ainet 30% 4-

fluorometamfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles 200 grammi 4-fluorometamfetamiini (4-

FMA) ja 3464 grammi narkootilist ainet 29% 4-fluorometamfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit,

milles 777 grammi 4-fluorometamfetamiini (4-FMA) peitis R. Kalashnikov edasiandmise

eesmärgil eraldi pakenditesse pakituna Harjumaal Kernus metsatukas oleva kuusepuu juurte

juurde (asukoha koordinaadid 59.12632ºN 24.44927ºE) sambla alla tehtud tühimikku, kust

politseiametnikud selle 18.04.2019.a sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatava kaitsja adv T. Mällas taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega taotleb

kaitsja muuta R. Kalashnikovi osas kuriteo kvalifikatsiooni ning mõista R. Kalashnikov õigeks

YYY trepikojast leitud 397 grammi narkootilisi aine metadooni ja karfentanüüli ja Kernu

peidikutest leitud narkootilise aine 8,96 grammi marihuaana ja 4 327,4 grammi narkootilise

aine 4-FMAd sisaldavat pulbri käitlemises ja vähendada R. Kalashnikovile mõistetud karistust

ning liitkaristuse moodustamisel KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetud

raskeimaga ja jätta R. Kalashnikovi suhtes temalt ära võetud rahalised vahendid

konfiskeerimata. Apellandi arvates on kohus asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti

materiaalõiguse norme, mis seisneb nii KarS § 184 lg 21 ebaõigel kohaldamisel, kui ka KarS §

56 lg 1 ebaõigel kohaldamisel.

Samuti on apellandi hinnangul kohus rikkunud menetlusõigusnorme, mis seisneb eelkõige

otsuse põhjendamata jätmises. Tõendid on faktidega seostamata. See on KrMS § 339 lg 2

järgi menetlusõiguse oluline rikkumine, mis on omakorda KrMS § 338 p 3 kohaselt kohtuotsuse

tühistamise aluseks.

Narkootilisi aineid leiti erinevatest kohtadest. X peidikute osas märgib kaitsja järgmist.

Ekspertiisiakti nr 19E-AN0162 punktides 3-4 on ekspert avaldanud, et pakendis YYY ja XXX

leitud narkootilised ained on erinevad metadooni, karfentanüüli ja difendhüdramiini sisalduse

poolest. Seega on erinevatest trepikodadest leitud ained erinevate ainete sisaldustega,

mistõttu ei saa teha tõsikindlat järeldust, et YYY korterelamu trepikojast ja XXX korterelamu

trepikojast leitud ainete näol on tegemist sama narkootilise ainega. Kohus leidis otsuse lk-l 18,

et kuivõrd nii YYY kui ka XXX trepikojast leitud narkootiliste ainete pakendamine ning ka

hilisem peitmine on sarnane, siis XXX trepikojast leitud narkootilise aine on pakendatud R.

Kalashnikovi korteris XXX. Otsuse lk-l 19 leidis kohus, et just R. Kalashnikov oli isikuks, kes

käitles narkootilisi aineid XXX korteris. Kohus tugines tõenditele, mis saadi XXX maja

prügikonteinerist esemete leidmisel, nagu teibirullid, teibiribad, kummikindad, kilerull, kileribad,

kohviveski, pakend, propüleen glükooli pudel, neile tehtud ekspertiisist. Tulenevalt DNA-

ekspertiisiaktist nr 19E-GE0187, on kummikinnastelt leitud DNA-proovidest eristatav peamine

DNA-profiil, mis on kokkulangev R. Kalashnikovi DNA-profiiliga. Lisaks tõendab R.

Kalashnikovi poolt narkootilise aine käitlemist tema elukohas läbiotsimise käigus leitud

narkootiliste ainete tootmisele viitavate esemete avastamine, milliste hulgas olid näiteks

teibiribad, vaakumpakendaja, 3 kohviveskit Bosch, vaakumpakendid, digitaalkaalud, kilerull,

kummikindad (sh kasutatud kummikindad). Seega leidis kohus, et kõik R. Kalashnikovi

korterist leitud esemed seostuvad otseselt narkootiliste ainete töötlemisega.

Kaitsja ei vaidle vastu, et narkootiliste ainete pakendamine võis toimuda XXX korteris. Selles

osas on süüdistatav ütlusi andnud. Kuigi kohus on üldiselt asunud seisukohale, et kui

süüdistatava ütlused on 15. veebruari 2019.a sündmuste ja muude asjaolude kohta

ebausaldusväärsed, siis samal päeval XXX elamu lähedal olevast prügikastist leitud esemete

osas ning kohviveski kasutamise osas tugineb kohus ka süüdistatava ütlustele, kes ei eitanud,

et tema viskas esemed prügikasti ning samuti kinnitas ta, et kasutas kohviveskit narkootilise

aine lahjendamiseks.

R. Kalashnikovi ütluste kohaselt andis ta oma korterivõtmed Riias N nimelisele isikule, kes oli

isikuks, kes viibis pärast 11. veebruari 2019 (ehk pärast võtmete üleandmist) R. Kalashnikovi

korteris aadressiga XXX. Seda, et N nimeline isik R. Kalashnikovi korterit võis kasutada,

kinnitab ka tunnistaja BB. Oluliseks tõendiks, mis kinnitab süüdistatava ütlusi, on ka kohtu poolt

viidatud DNA-ekspertiisiakt nr 19E-GE0187, mille ekspertarvamuse punktides 1-5 on ekspert

XXX prügikastist leitud esemete osas leidnud DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. See tähendab, et lisaks R. Kalashnikovile, kes elas nimetatud korteris ning kes tema

ütluste kohaselt koristas oma korterit, asetades kõik korteris olnud prügi Rimi kilekotti, mille ta

hiljem viskas prügikasti, oli esemetega puutumuses veel isikuid. Seega ka isik, kes võis

narkootilisi aineid XXX korteris pakendada. Nii puudub tõsikindel tõend, millele tuginedes

saaks järeldada, et just R. Kalashnikov oli isikuks, kes käitles XXX korteris narkootikume.

Lähtudes KrMS § 7 lõikest 3 tuleb kõik kahtlused tõlgendada aga süüdistatava kasuks.

Kohtu poolt viidatud kohviveskite suure hulga (3) osas märgib kaitsja, et süüdistatav selgitas

oma ütlustes, et N avaldas talle, et tema lõhkus ära kohviveski ning andis selle eest ka

süüdistatavale raha. R. Kalashnikov ostis endale kaks kohviveskit, mille viis XXX korterisse.

Läbiotsimise käigus leitud kohviveskitest üks ei olnud töökorras, üks oli uus ning pakendist

välja võtmata ning üks oli see, millega R. Kalashnikov enda tarbeks narkootilist ainet lahjendas.

Kui jätta kõrvale süüdistatava ütlused, siis jäävad järele ainult kohtu oletused, milleks

kohviveskeid kasutati. Tegemist ei ole tõendiga, mida saaks kasutada R. Kalashnikovi

süüstamiseks.

Kohtu poolt viidatud ekspertiisiaktis nr 19E-TR005 analüüsiti aadressilt YYY trepikojast ja R.

Kalashnikovi kodust ja ära visatud prügist leitud soonkinnitustega kilekotte ja teibiribasid, ning

tuvastati, et YYY ja R. Kalashnikovi kodust leitud väiksemad soonkinnitusega kilekotid ei

pärine samast partiist. Samuti YYY trepikojast ja ekspertiisiks esitatud teibiribad ei moodusta

ühtset tervikut (ekspert möönab ainult, et need võivad küll pärineda ühest partiist). Samuti YYY

trepikojast, Rimi 3 ja Rimi 5A ekspertiisiks esitatud teibiribad/teibirull ei moodusta ühtset

tervikut. Ekspertiisiaktis nr 19E-TR007 on ekspert tuvastanud, et samad soonkinnitusega

kilekotid, mida on uuritud ka ekspertiisiaktis 19E-TR005, pärinevad samast partiist, kuid

teibiribad, mida on uuritud samas ekspertiisiaktis nr 19E-TR005, ei pärine ühest partiist. Kaitsja

juhib veelkord tähelepanu ekspertiisiaktile nr 19E-AN0162, mille p-des 3-4 on ekspert

avaldanud, et pakendis YYY ja XXX leitud narkootilised ained on erinevad metadooni,

karfentanüüli ja difendhüdramiini sisalduse poolest.

Fakt on see, et R. Kalashnikov elas aadressil XXX, mistõttu tema DNA esinemine erinevatel

esemetel on loogiline ja põhjendatud. Korterit kasutasid ka kolmandad isikud, näiteks BB, kes

ütlusi andis. Seda, et korteris viibisid kolmandad isikud kinnitab objektiivselt DNAekspertiisiakt

nr 19E-GE0187, kust nähtub, et esemetel, mis asetsesid enne prügikasti viskamist XXX

korteris, on kolmandate isikute DNA. Seega ei ole tõsikindlalt tõendatud R. Kalashnikovi

seotus YYY trepikojast leitud narkootiliste ainetega. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kahtlused

tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohus leidis, et R. Kalashnikovi väited, et ta ise oli vaid tühine tarbija, on ebaõiged. Kaitsja

märgib vastuseks maakohtu väidetele, et R. Kalashikov ei ole kunagi väitnud, et YYY trepikotta

pani midagi SS. R. Kalashnikov avaldas istungil, et andis oma korterivõtmed 11. veebruaril

2019 N-le, kes viibis R. Kalashnikovi korteris 14. veebruarini 2019. Kohtumisel uuesti N-ga

ütles ta, et talle on jäetud kingitus S-lt. Sellest ei saa järeldada, et SS ise midagi kuhugi pani.

Kui kohus jätab R. Kalashnikovi ütlused, kui ebausaldusväärsed kõrvale, puuduvad muud

tõendid, mis kinnitaksid kohtu järeldust, et R. Kalashnikov oli isikuks, kes käitles narkootikume,

mis leiti YYY trepikojast.

Magnetite osas avaldas R. Kalashnikov, et tõi need 2019 Venemaalt ning andis SS-le. See

selgitab, miks ekspertiisiaktist nr 19E-GE0183 tulenevalt on magnetitelt tuvastatud R.

Kalashnikovi DNA-d. Olulisem on, et sulgurribaga kilekotilt (milles oli aine ja mis oli

sulgurribaga kilekotis) võetud proovidest tuvastati, et R. Kalashnikovi DNA-profiili osas ei saa

teha usaldusväärseid järeldusi (teine proov) ning esimese ja kolmanda proovi kohaselt R.

Kalashnikovi DNA ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Seega R.

Kalashnikov ei olnud isikuks, kes käitles narkootilist ainet, mis leiti YYY trepikojast. Kui

magnetitel oli R. Kalashnikovi DNA, siis kuidas selgitada, et DNA-d ei leitud sulgurribaga

kilekotilt, milles oli aine. Seega kohtu loogika, et R. Kalashnikov võttis midagi suurest pakist ja

pani selle hiljem YYY trepikotta tagasi, ei pea paika. See tähendab, et tõsikindlalt pole

tõendatud R. Kalashnikovi seotus YYY trepikojast leitud narkootilise ainega. Lähtudes KrMS §

7 lõikest 3 tuleb kõik kahtlused tõlgendada aga süüdistatava kasuks.

Kohtu hinnangul on oluline R. Kalashnikovi kodust leitud skeem, kus on kujutatud kolb jm

narkootiliste ainete tootmist iseloomustav. Kohtus on asjatundja PR selgitanud, et joonisel

nimetatud ained on narkootiliste ainete nimekirja kuuluvad ained, sh võidakse kasutada

amfetamiini ja metamfetamiini tootmiseks, safroon on kasutatav MDMA valmistamiseks ja

tsiviilkäibes keelatud. Kaitsjale jääb kohtu käsitlus mõistmatuks. Kuidas R. Kalashnikovi kodust

leitud skeem tõendab R. Kalashnikovile esitatud süüdistust? Otsuses puudub sellekohane

analüüs,

mis on rikkumine

KrMS § 339 lg 2

tähenduses.

Kaitsja ei nõustu ka ülejäänud kohtu järeldustega. Esmalt ei ole tuvastatud, et R. Kalashnikov

soetas narkootilist ainet. Ühtegi tõendit, mis seda kinnitaksid ei ole. R. Kalashnikov andis ütlusi,

et narkootilise aine, mis leiti XXX trepikojast, oli jäetud talle paki sisse, mis asus YYY

trepikojas. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et R. Kalashnikov omandas 397,3

grammi narkootilist ainet. Tegemist on süüdistaja subjektiivse hinnanguga, mida kohus on

kinnitanud, aga jätnud põhistamata, mis on rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

Kernu peidikutega seonduvalt märgib kaitsja järgmist. Jälitustoimingu protokollist ei ole

võimalik järeldada, et isik, keda näeme, on R. Kalashnikov. Ühtegi äratuntavat ja R.

Kalashnikovi sündmuskohaga seostatavat asjaolu ei ole kohus välja toonud. Samas on kohtul

otsuse lk-l 22 segamini kuupäevad ja sündmused. Kui kohus viitab, et 14. detsembril 2018

viibis süüdistatav peidikute lähedal, siis järgnevalt on kohus avaldanud, et süüdistatav

seljakotiga Kernust lahkumisele järgneval päeval 15. veebruaril 2018, ostis kokku narkootilise

aine käitlemisega seotud esemeid (sõelad, kohviveski). Ilmselgelt on kohus eksinud

kuupäevaga ning mõelnud aastat 2019. Isegi viide aastale 2019 on ebaõige. Ei ole tõendatud,

et R. Kalashnikov viibis 14. veebruaril 2019 Kernu kandis. Sellel hetkel oli R. Kalashnikov Riias.

Kohtu järeldused on ebaõiged.

Kohus leidis, et süüdistatava süüd Kernu peidikutega seonduvalt tõendavad tema kodunt leitud

märkmik (läbiotsimisprotokoll 2 kd, tl 68-77) ja asitõendi vaatlusprotokoll (2 kd, lk 86-88), mis

riimuvad varem käsitletud skeemiga iPodist ja skeemiga, mis leiti tema kinnipidamisel,

millistest mustade kaantega märkmikus oli paberileht, millele käsitsi joonistatud märkmed:

„Mõnuste Kernu tee 1“. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik iPodist leitud skeemi ja narkootilise

aine leidmise peidikute osas tõmmata paralleeli. Sündmuskoha vaatlusprotokollis 2 märgitud

peidik kuivanud puu juurte all ja teine peidik kuuse juurte all, ei ole võimalik leitud skeemi abil

avastada. Süüdistatava süüd seoses Kernu kahe peidikuga, kinnitab kohtu hinnangul samuti

DNA ekspertiisiakt nr 19E-GE0269, mille kohaselt leiti marihuaanat sisaldavast peidikust

sulgurribaga kilekottidelt R. Kalashnikovi DNA-d. Kaitsja märgib siinkohal järgmist. DNA

ekspertiisiakti nr 19E-GE0269 ekspertarvamuse punktist 1 nähtub, et sulgurribaga kilekotilt

(mille oli aine ja mis oli sulgurribaga kilekotis) võeti DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt

isikult ning R. Kalashnikovi osas ei saa ekspert välistada tema bioloogilise materjali sisaldumist

võetud segaproovis. Seega kinnitab ka DNA ekspertiis, et R. Kalashnikovi kodus leitud

esemetel oli võõraste isikute DNA-d ning seega ei ole välistatud, et nende võõraste isikute

poolt on narkootiline aine peidikusse jäetud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb needki kahtlused

tõlgendada süüdistatava kasuks.

Süüdistatava süüd kinnitab kohtu hinnangul jäljeekspertiisiaktis nr 19E-TR0012 antud

ekspertarvamus, mille kohaselt 4-FMA-d sisaldunud peidikust leitud 5-e pakendi kileribad ja

süüdistatava kodust leitud kileribad pärinevad samast rullist. Viidatud ekspertiisiaktist nähtub,

et Kernust leitud ekspertiisiks esitatud kileribad ja R. Kalashnikovi kodust leitud kileribad ei

moodustanud varasemalt ühte tervikut. Samuti ei moodusta ühtset tervikut Kernust leitud

kileribad ja R. Kalashnikovi kodust leitud kilerullid. Samuti ei pärine ühest partiist ekspertiisiks

esitatud vaakumpakendid nende vaakumpakenditega, mis leiti R. Kalashnikovi kodust. Seega

tõsikindlate järelduste tegemine, et R. Kalashnikov on seostatav Kernust leitud narkootilise

ainega, pole võimalik. Paljasõnaliseks jääb kohtu väide, et eelviidatud ekspertiisiakt seob

süüdistatava vahetult Kernu peidikuga. See, et võimalikud kileribad Kernus ja süüdistatava

kodust leitud kileribad pärinevad samast rullist, ei saa teha järeldust, et see on seotud R.

Kalashnikoviga.

Suure varalise kahju osas on Riigikohus leidnud, et käideldud narkootilise aine kogus

iseenesest ei tõenda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ei

ole tuvastatud, et süüdistatav andis narkootilisi aineid kellelegi üle või oleks enda valduses

hoidnud. Tuvastatud ei ole tegevusi, millest järeldada, et süüdistatav soovis narkootilisi aineid

kellelegi üle anda. Samuti ei ole kaitsja hinnangul tõsikindlalt tuvastatud, et R. Kalashnikov

oleks narkootilise aine soetanud või muul viisil käidelnud (v.a kogus, mis oli tema enda tarbeks

ja mida ta ka tunnistab). Pole tuvastatud, millise väidetava kasu eesmärgil süüdistatav R.

Kalashnikov kindlakstehtud narkootikumide koguse olemasolu osas tegutses ehk millist kasu

ta sai või pidi saama. Ei ole välja selgitatud, kuidas tema narkootilist ainet edasi kavatses

käidelda. Seega ei ole kohtul alust järeldada, et narkootilise aine käitlemisel oli süüdistatava

eesmärgiks selle eest nn tänavakaubanduses saadava hinna või ka suure varalise kasu

saamine. Võib olla oli R. Kalashnikov isikuks, kes võimaldas korteris narkootilist ainet töödelda

ja pakendada ning pidi selle eest saama tasu väiksemas ulatuses, kui eelviidatud

karistusseadustiku rakendusaktis sätestatu, siis ei saa me rääkida suure kasu saamise

eesmärgist. Eelöeldu tähendab, et asja kohtulikul arutamisel tuvastatu ei võimalda rääkida

narkootilise aine käitlemisest suure varalise kasu saamise eesmärgil, mistõttu on kohus R.

Kalashnikovi käitumise kvalifitseerinud ebaõigesti.

Samas on kohus jätnud täitmata põhjendamiskohustuse. Ei ole mõistetav, millele tuginedes

kohus järeldas, et R. Kalashnikov üldse käitles ja veel suure varalise kasu saamise eesmärgil

narkootilist ainet. Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et R. Kalashnikov ei ole käidelnud

narkootilist ainet ulatuses ja viisil, milles talle on esitatud süüdistus.

Kaitsja ei nõustu süüdistatavale mõistetud karistusega. R. Kalashnikov ei käidelnud tulirelva

kavatsetult. Ta selgitas, et tegemist oli relvaga, mille ta soetas Venemaalt, kus see on vabalt

omandatav. R. Kalashnikovi enda sõnul ei olnud tegemist lahingrelvaga. R. Kalashnikov oleks

pidanud relva siia toomisel pöörduma politsei poole ning selle registreerima, kuid see jäi

tegemata. Isik on oma tegu kahetsenud ja seda tuleks karistuse mõistmisel arvestada. Fakt

on, et relv ei olnud kokkupandud olekus. Samuti puudusid relva kasutamiseks vajalikud

padrunid. Seega ei kujutanud see ohtu Lasnamäe elanikele ega isikutele, kes viibisid R.

Kalashnikovi korteris. Eelnevast tulenevalt palub kaitsja mõista R. Kalashnikovile KarS § 418-

1 lg 1 järgi karistus miinimummääras ehk 1 aasta vangistust.

Kaitsja ei nõustu ka kohtu üksikkaristusena mõistetud 15-aastase vangistusega. KarS § 56 lg

1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Kohus leidis, et R. Kalashnikovi süü on suur.

Kaitsja leiab, et isik ei käidelnud narkootilist ainet, v.a XXX trepikojast leitud aine, mille osas

on ta enda seotust tunnistanud. Ülejäänud narkootiliste ainetega tal puutumust ei ole. See

tähendab, et ta ei ole käidelnud narkootilisi aineid KarS § 184 lg 2-1 tähenduses. Seega on

kohtu lähtekoht karistuse mõistmisel ebaõige. Vaatamata eeltoodule märgib kaitsja, et 15

aastat vangistust ei vasta oma ranguses asja tehioludele. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt

arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaitsja hinnangul saaks õiguskorra kaitsmise

huvid rahuldatud oluliselt leebema karistusega. Kriminaalasjas nr 1-17-10573 (K) oli tegemist

oluliselt suuremal hulgal narkootilise ainega ning nimetatud asjast eraldati eraldi menetluseks

veel kriminaalasi, kus narkootilise aine hulk oli nii suur, et sellest piisas joobe tekitamiseks 10

000 000 inimesele, kuid isikutele, kes tegelesid narkootiliste ainete käitlemisega grupis,

mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Kaitsja hinnangul ei ole süü suuruse otsustamisel

vahet menetlusliigil ning karistused peavad olema proportsionaalsed. Seetõttu leiab kaitsja, et

kui ringkonnakohus ei muuda R. Kalashnikovi teole antud hinnangut, tuleb karistust

leevendada ja mõista karistus, mis jääb alla 10 aasta.

Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga liitkaristuse osas. Kaitsja hinnangul ei oleks kohus

pidanud lähtuma kumulatsiooniprintsiibist. Lähtuda tulnuks absorptsioonipõhimõttest, lugedes

kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Kaitsja hinnangul on KarS § 184 lg 2-1 alusel

mõistetud karistus juba vastav süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastav.

R. Kalashnikovi kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema valdusest sularaha 13

390 eurot ja 15. veebruaril 2019 teostatud läbiotsimisel XXX, leiti ja võeti ära sularaha 7200

eurot. Kohtu hinnangul ei ole R. Kalashnikov tõendanud raha legaalset päritolu. R. Kalashnikov

selgitas, et sai osaliselt raha ülemuselt IM-lt, et soetada töö tegemiseks sõiduk. See raha kanti

üle tema SBERBANK kontole, kus ta selle sularahas välja võttis ja Eestisse toimetas. Asjaolu,

et süüdistatav ei deklareerinud raha Eestisse toimetamist, ei anna alust seisukohale, et raha

ei ole saadud R. Kalashnikovi poolt näidatud viisil. Samuti on kaitsja hinnangul ebaoluline, kus

isik rahalisi vahendeid Eestis hoidis. Etteheited, kas süüdistatav, kui hoidis raha kodus, ei

kartnud, et need kolmandate isikute poolt, kes süüdistatava korterit kasutasid, ära ei varastata,

on asjakohatud. Kriminaaltulu osas on isikul endal kohustus tõendada rahaliste vahendite

päritolu. Ei ole tõendatud, et süüdistataval ei olnud võimalik saada rahalisi vahendeid viisil

nagu seda avaldas süüdistatav. Samuti ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks saanud rahalisi

vahendeid narkootiliste ainete müügist. Seega, asjas ei ole kogutud tõendeid, mis lükkaksid

ümber süüdistatava seisukoha raha päritolu osas. Nii ei saa lugeda tema kinnipidamisel ning

tema kodus toimunud läbiotsimisel leitud raha kriminaaltuluks, mida saaks konfiskeerida.

Süüdistatav Roman Kalashnikovi apellatsioon kujutab sisuliselt tema poolt maakohtus

esitatud seisukohtade kordamist. Apellatsioonis ei nõustu süüdistatav ühegi maakohtu

järeldusega, mis on tehtud kohtuotsuses ja mis on süüdistatava süüd kinnitavad. Ta leiab, et

maakohus ei ole arvestanud tema poolt esitatud argumente, millised on apellatsioonis esitatud

kui süüd välistavad argumendid.

Nii selgitab süüdistatav, et maakohus järeldas valesti, et S ei saanud jätta temale metadooni

nö heateo eest tasuks, sest oli juba surnud. Tegelikult ütles talle, kus asub S poolt temale

jäetud pulber N, kellega ta kohtus Riias 11. ja 14. veebruaril 2019, kes oli S sõber ja kellele ta

andis oma korteri võtmed ajaks, kui ise ära sõitis. Kohtuistungil ta selgitas, et sai narkootilise

aine N-lt. Samamoodi rääkis N talle kohvimasinast sel kohtumisel. Kohus viidates tema

ütlustele, et S kasutas tema korterit XXX kuni 2018 lõpuni, märkis, et selleks ajaks oli S juba

surnud. Süüdistatav täpsustab apellatsioonis, et tegelikult ta väitis, et andis võtmed S-le, kuid

kes seal tegelikult elab, seda ta ei teadnud. Kohus ei ole arvestanud tema süüküsimuse

otsustamisel seda, et korterist leiti ka sellist DNA-d, mis ei kuulu temale, samuti leiti dokumente

nii JS (autojuhi load) kui ka LS nimele (id kaart). Eeltoodu annab aluse järeldada, et need

inimesed on ka korterit kasutanud. Süüdistatav väidab, et oli tihti pikalt Eestist eemal ja ei

kasutanud korterit. Kohus ei ole uskunud, et ta töötas firmas väljaspool Eestit ja võtnud

seejuures aluseks prokuröri poolt esitatud tõendi, et sellist firmat Venemaal ei ole

registreeritud. Süüdistatav selgitab, et pärast omaniku vahetumist on firma registreeritud

hoopis Valgevenes ja see tõend ei saa seega tema väiteid ümber lükata. Ka peab kohus tema

ütlusi ebausaldusväärseteks seetõttu, et ta ei osanud nimetada täpset aadressi Peterburis,

kus asus tema tööandja firma kontor. Süüdistatav selgitab, et ta käis rohkem selle firma

ladudes, aga kontori täpset aadressi ta ei tea, teab vaid rajooni. Komandeeringutes viibimist

tõendavaid dokumente oli menetlejal võimalik leida mobiiltelefonist, mis temalt ära võeti, sest

seal olid elektroonilised piletid. Mis puudutab temalt leitud rahade legaalset päritolu, siis ta

taotles, et menetleja teeks vastavad järelepärimised panka ja saaks kinnitust, et rahad olid

temale üle kantud töötasuna ja auto soetamiseks. Seda aga ei tehtud. Kohus ei pidanud

usutavaks tema väidet, et Kernus oli ta seepärast, et viis sinna sigarette, millised tõi Venemaalt

ja pidi Kernus üle andma. Kuna tal ei ole ei autot ega kehtivaid juhilubasid, siis pöörduski JB

poole, kes viis ta Kernu ja tema andis sigaretid üle oma tuttavale D-le. Temalt leitud skeem

aga näitab, kus on Kernus parkimisplatsid. Selle skeemi alusel ei leitud ka ühtegi

narkootikumide peidikut. Narkoaine FMA leiti sellest kohast, mis on tema IPodis juhistes 10

km kauguselt. Arvab, et võis seal käia koos S-ga. Tema ise jäi autosse istuma aga S käis kuskil

ära ja tõi koti. Kohus põhjendab tema süüd sellega, et S vabanes vanglast 21. novembril 2018

ja oli vabastatud elektroonilise valve alla. Elektroonilise valve tingimuste rikkumisi S-l ei olnud.

Süüdistatav väidab, et selline kohtu väide ei lükka ümber tema versiooni toimunust.

Süüdistatav juhib ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et ei saa üks inimene e

kriminaalhoolduse ametnik kontrollida elektroonilise valve all oleva isiku marsruute, mistõttu ei

tähenda tunnistaja OA ütlused tegelikult midagi. S sai valve all olles olla nii XXX korteris kui ka

mujal. Tunnistaja JB andis ütlusi, et S surma põhjuseks oli narkootikumise üledoos. Seega ei

pea paika OA väide, et S ei rikkunud kriminaalhooldusega temale pandud kohustusi. S Kernu

sõitu 30. novembril 2018 kohus samuti ei ole uskunud ja esitanud omapoolsed põhjendused,

kuid nendega apellant ei nõustu. Kohus on ka märkinud, et ühelgi DNA proovil ei avastatud S

DNA-d. Süüdistatava juhib tähelepanu, et proovid olid võetud 3 kuud pärast S surma.

Maakohtu põhjendused, mis on esitatud tema süü kohta ei tõenda tegelikult tema süüd, sest

arvestatud ei ole tema väiteid, et kui tema saabus komandeeringust oma elukohta, siis avastas

sealt igasuguseid asju, mis viitasid narkootikumidega tegelemiseks ja korjas need kokku ja

viskas Rimi kotiga ära. Nende narkootikumidega, mis leiti süüdistuses märgitud aadressitel, ei

ole temal mingit pistmist. Seega ei oma mingit tõenduslikku väärtust asjaolu, et tema elukohaks

on XXX. 15. veebruaril 2019 tuli ka N tema elukohta ja neil oli riid põhjusel, et tema avastas

narkootikumide käitlemisele viitavaid esemeid oma korterist. Ka ei saa tema süüd tõendada

YYY leitud narkootikumid. Kohus viitab pakenditele ja teipidele, kuid süüdistatav väidab, et

kuna tal on vakumeerimismasin, siis on loomulik, et kui tema oleks pakendanud narkootikume,

mis leiti, oleks tema vakumeerinud need. Ka põhjendab omapoolsete väidetega, miks ta ostis

uud kohvimasinad ja leiab, et seda ostu ei saa kuidagi kohus tõlgendada tema süüd tõendava

asjaoluna. Palub, et kohus pööraks tähelepanu ka ekspertiisiaktidele, kus on muuhulgas ka

tuvastatud, et ekspertiisi objektidelt on leitud teiste isikute DNA-d. Süüdistatav ei eita, et ta on

tarvitanud narkootikume, kuid ta ei ole kunagi neid käidelnud edasimüümise eesmärgil. Suur

osas apellatsioonist on pühendatud S-le, tema tegevusele ja sellele, kuidas süüdistataval oli

hirm ja ta S palvel ostis ka asju, mida viimane palus. Näiteks tõi S palvel Sankt Peterburist

magneteid. Apellatsioonis käsitletud ekspertiisiaktide osas langeb apellatsioon kokku kaitsja

apellatsiooniga. Vaidlustab ka sularaha konfiskeerimist ja esitab omapoolsed väited, mis

ühtivad kaitsja apellatsiooni väidetega. Taasesitab oma seisukoha ka KarS § 418-1 süüdistuse

osas, milles ta oma süüd ei vaidlusta.

Ringkonnakohtu istungil toetasid apellandid esitatud apellatsioone, prokurör vaidles neile

vastu. Kaitsja taotles täiendavate tõenditena nõuda kriminaalasja juurde teisest kriminaalasjast

ekspertiisiakt, mis kinnitab seda, et teises kriminaalasjas kahtlustatava isiku DNA leiti Kernu

peidikust avastatud narkoaine pakendilt, mis välistab tema kaitsealuse süü. Prokurör ei

toetanud taotlust. Leidis, et teises kriminaalasjas uurimiseseme asjaolud ei välista

R.Kalashnikovi süüd. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja leidis, et teises kriminaalasjas

läbiviidud ekspertiisi akt ja kahtlustatava ülekuulamise protokoll või kahtlustus, need ei ole

tõendiks käesolevas kriminaalasjas ja ei mõjuta ka süüdistatava süüküsimust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium,

kuulanud

ära

menetlusosalised,

tutvunud

apellatsioonidega

ja

kriminaaltoimiku materjalidega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, kes väidab, et maakohtu otsus on põhjendamata ning

tegemist on KrMS § 339 lg 2 mõttes motiveerimata otsusega. Riigikohus on tõesti selgitanud,

et sellise rikkumisega on tegemist juhtudel, kui kohtuotsuse põhjendused on ebapiisavad või

nad ei ole veenvad. Kohtuotsuse põhistatus tähendab, et kohtu siseveendumuse kujunemine

peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud

kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures

tugines. Siinjuures aga juhib kohtukolleegium kaitsja tähelepanu asjaolule, et KrMS § 339 lg 2

alusel ringkonnakohtu poolt oluliseks tunnistatud rikkumine ei too kaasa õigeksmõistva

kohtuotsuse tegemist. Õigeksmõistmise alused on sätestatud KrMS § 309 lg-s 2. Olukord, kus

maakohtu otsuse motiivid mõnes küsimuses ei ole piisavad või on ebaselged, on parandatav

ringkonnakohtu poolt. See tuleneb KrMS § 341 lg-st 3.

Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et otsuse lk 22 on teises lõigus mõned eksitavad

laused, kus on eksitud aastaga ja seoses sarnaste kuupäevadega, esitatud üks ebaõige seos,

kuid see ei anna alust rääkida kogu otsusest, kui ebaloogiliselt ülesehitatud ja ilma igasuguste

tõendite vaheliste seosteta otsusest. Vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja

selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on ülejäänud osas loogilised, igakülgsed, objektiivsed

ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on

tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. R. Kalashnikovile

etteheidetava süüdistuse kui terviku moodustavad erinevad käitumisaktid e tema poolt

ebaseaduslik narkootiliste ainete käitlemise, mis süüdistuses esitatud tehiolude järgi koosnes

omandamisest, valdamisest, hoidmisest, nende kokku segamisest ja lahjendamisest ning

pakendamisest. Kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatav ei ole soetanud e siis

omandanud narkootikume, ei ole õige. Hoidmine toimus ruumiliselt erinevates kohtades, ilma

neid soetamata e ei ole võimalik valmistada narkoainetest segusid ega neid erinevatesse

kohtadesse peita. Tõsi on see, et teatud juhtudel võivad käitlemisviisid olla üksteisest küll

hõlmatud, kuid kuna seadus räägib ebaseaduslikust käitlemisest ja ei esita enam ammendavat

kataloogi käitlemisviisidest, siis pole ka enam nõuet käitlemisviiside eraldi kvalifitseerimiseks.

Käitlemisviiside rohkus e see, kui üks isik omandab, hoiab, lahjendab, pakendab, peidab jne

võib olla oluline subjektiivse koosseisu tuvastamisel ja karistuse mõistmisel.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki

kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud

asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning piisavalt selgelt ja arusaadavalt

põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti.

Maakohtu otsuses on arusaadavalt välja toodud need tõendeid, mis annavad põhjendatud

aluse väita, et kõik narkootilised ained, millised olid leitud erinevatest kohtadest, olid tegelikult

ühe ja sama isiku valduses ja selleks isikuks on just R. Kalashnikov. Maakohtu otsuses on

põhjendatud, miks kohus sellisele järeldusele jõudis e vägagi selgelt on esitatud need seosed,

mis üheselt tõendavad, et R. Kalashnikov on seotud kõigi temale omistatud narkootiliste

ainetega. Veel enam, kohtukolleegiumi hinnangul on kogutud tõendite pinnalt tehtav järeldus

ühene – välistatud on erinevate isikute valdus nende narkootiliste ainete üle ning välistatud on,

et see sai olla keegi teine peale R. Kalashnikovi. Kaitsja väited, et temale ei ole seosed

maakohtu poolt hinnatud tõendite ja süüdistatavate süü osas hoomatavad, ei ole

tõsiseltvõetavad. Seda eeldusel, et ringkonnakohus ja kaitsja loevad ühte ja sama otsust.

Seoses maakohtu otsuses esineva segadust tekitava lõiguga, mis puudutab Kernu episoodi ja

Euronicsist ostetud kohviveskite vahelist aega ja ebatäpsusi aastaarvus, kordab

kohtukolleegium üle tõendid, mis kinnitavad süüdistatava seotust Kernu peidikutega.

Need seisukohad, mis on apellatsioonides esitatud etteheidetena maakohtu otsusele, ei ole

esitatud veenvate argumentidena, millised Riigikohtu seisukohast võiksid mõjutada

apellatsioonikohut tõendeid ümber hindama. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks

tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt,

et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi

ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks

omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite

hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis

viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium aga ei ole

selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Maakohus on otsuse tegemisel järginud kõiki

otsusele esitatavaid nõudeid ning andmaks hinnangut maakohtu otsuse põhjendatusele,

tunnistab kohtukolleegium selle põhjalikult motiveerituks. Maakohus on hinnanud tõendeid

nende kogumis ning põhistatud argumentatsiooni tulemusel jõudnud kriminaalkolleegiumi

hinnangul õigele järeldusele tõendite usaldusväärsusele antud hinnangu ja süüdistatava süü

osas. Maakohus on selgitanud otsuses, miks peab süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseteks

osas, millega süüdistatav püüab õigustada iga enda sammu ja tõlgendada enda kasuks iga

teda süüstavat tõendit. Väga ilmekalt iseloomustab süüdistatava ennastõigustavate väidete

esitamise katseid ja nende paljasõnalisust süüdistatava ristküsitlus maakohtus. Süüdistatav ei

suutnud selgelt ja arusaadavalt vastata ühelegi nö tema kahjuks esitatud küsimusele, püüdis

anda vastuseid, mis kuidagi peaks teda õigustama, kuid samas ei suutnud iseenda väiteid

argumenteerida usutavalt. See, et süüdistatav püüab enda õigustamiseks esitada maakohtus

selliseid väiteid, mis on vastuolus tema enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja ei

suuda veenvalt põhjendada, miks ta ütlused erinevatel menetlusstaadiumitel sedavõrd oluliselt

muutuvad, on põhjendatud aluseks süüdistatava ütlustega mittearvestamiseks. Seejuures

rõhutab kohtukolleegium, et süüdistatav on erinevatel menetlusstaadiumitel andnud erinevalt

ka ennast õigustavaid ütlusi ja see viitab ilmselgelt asjaolule, et isik valetab. Ühel korral

esitatud valeväite taasesitamine mingi aja möödudes on raske, sest erinevalt reaalselt

toimunud faktidest, ei jää valena esitatud faktid nii hästi meelde, kuna neid ei ole reaalselt

toimunud.

Apellatsioonidest on väljaloetav, et apellandid ei ole nõus maakohtu tõendite hindamisega ja

selle tulemusel tehtud järeldusega süüdistatava süü osas. Kohtukolleegium rõhutab ka seda,

et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise

kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava

kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses,

mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (3-1-1-8-10, p 8). Apellatsioonis

esitatud väited, mis baseeruvad süüdistatava ütluste eelistamisele kõigi teiste maakohtu poolt

hinnatud ja analüüsitud tõendite kõrval, millised koostoimes moodustavadki süüdistatavat

süüstavate tõendite kogumi, ei saa olla õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks. Õigeksmõistvat

kohtuotsust ei ole võimalik rajada vaid süüdistatava ütlustele ja paljasõnaliselt jätta kõrvale

kõik muud tõendid.

Eelöeldu puudutab vaieldamatult ka seda, millisel määral peab apellatsioonikohus sellise

kohtukolleegiumil kujunenud arusaama valguses enda kohtuotsust põhistama. Sellega seoses

osundab

ringkonnakohus

arusaamale,

mille

kohaselt

ei

nõua

kohtul

lasuv

põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale

argumendile (vt RKKKo 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on

kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja

põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (RKKKo 3-1-

1-92-11, p 15.1). Menetlusosaliste asjassepuutumatute seisukohtade käsitlemiseks puudub

kohtul kohustus (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 20). Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama

tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ja maakohus on seda teinud.

Kokkuvõtvalt, kohtukolleegiumi hinnangul ei ole apellandid esitanud apellatsioonides selliseid

kaitseväiteid, mis vääriks tähelepanu ja võiks kaasa tuua maakohtu otsusele vastupidise

otsuse e õigeksmõistva otsuse. Need väited, mis on apellatsioonides, ei lükka ümber

süüdistatava süüd ja on ilmselgelt otsitud.

Süüdistatava ütlused, mis süüstavad SS, on maakohtu poolt tunnistatud põhjendatult

ebausaldusväärseks. Tegemist on olukorraga, mis ei ole erakordne ja seda, et leitakse surnud

isik, kellele püütakse veeretada oma süüd, on variant, mida on kasutanud süüdistatavad ka

varem. Selline püüd aga jookseb alati luhta, sest just ristküsitlus viib süüdistatava versiooni

ummikusse ja kohtule saab selgeks, et tegemist on olukorraga, kus süüdistatav on kellegi

surmast teada saanud, seda teadmist püüab pingeliselt varjata ja tunnistab, et sai alles

surmast teada, kuigi täpset surma aega ta ei tea, mistõttu on raske ühest kaitseversiooni

esitada ja seda hakatakse kohandama hiljem teada saadud surma kuupäevaga, mis

kokkuvõtvalt mõjutabki oluliselt süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Ehk, süüdistatav

süüdistab isikut tegudes, mis ajaliselt jäävad aega, kui ta oli juba surnud. Kõik kahjulik, mis on

süüdistatava vastu süüdistusel öelda, kandub süüdistatava ütluste järgi surnud isikule. Nagu

kohtukolleegium juba märkis, on maakohtu otsuses esitatud põhjalikud järeldused, et kõik,

mis süüdistatav püüab omistada SS-le, on tegelikult temale endale etteheidetav ja

süüdistatava süü osas kogutud tõendid välistavad SS rolli kogu narkootikumide käitlemise

protsessis, mis on omistatud süüdistatavale. Tõsiseltvõetavad ei ole ka isikut tõendavad

dokumendid, mis on leitud süüdistatava korterist teiste, väidetavalt temale võõraste, isikute

nimele. Esiteks, isegi, kui need on sinna reaalselt jäetud nende omanike poolt, ei lükka see

ümber süüdistatava süüd. Teiseks, kohtukolleegium ei usu sellesse, et need ka tegelikult on

nende omanike poolt sinna jäetud. Kuidagi ebaloomulik ja eluliselt mitteusutav on fakt, et

süüdistatava korterisse jätab mitu just temale väidetavalt täitsa võõrast isikut oma isikut

tõendava dokumendi. Jällegi lubab kriminaalmenetluslik kogemus väita, et sellised

manipulatsioonid ei ole esmakordsed ja ennegi on kohtupraktikas esinenud kaasuseid, kus

keelatud esemete, varastatud asjade või kuskil konkreetses korteris, kus midagi

seadusevastast toimus, leitakse süüdistatavale täiesti võõra isiku dokument. Kas see on tõesti

sinna kellegi poolt kogemata jäetud või on see süüdistatava enda püüd kuidagi ennast

distantseerida ebaseaduslikest esemetest ja kuriteo sündmuskohast, seda on raske tõendada,

kuid kohtu siseveendumust selline asjade juhuslikkus e mitu inimest jätavad ühte kohta oma

dokumendi ja millegipärast kannab süüdistatav ühele nende isikute abikaasast üle raha jne,

kindlasti mõjutab. Veel väidab süüdistatav, et prokuröri poolt kohtule esitatud äriregistri

väljatrükk selle kohta, et sellist firmat nagu Vitjaz Venemaal ei eksisteeri, ei lükka tema väiteid

ümber. Nimelt väidab süüdistatav apellatsioonis ja rääkis ka oma viimases sõnas, et „antud

hetkel on see firma registreeritud Valgevenes. Sellepärast, et skeem, mille järgi töötab ettevõte

Vitjaz on, et Euroopast viiakse kaup Valgevenesse ja seejärel Valgevene müüb kaupa juba

Venemaale. Valgevene ja Venemaa kuuluvad tolliühendusse. See töötab niimoodi.“

Süüdistatav sai teada, et prokurör tegi väljavõtte äriregistrist ning esitas vastava väljavõtte

kohtule kohtuliku uurimise lõpus. Kohe pärast seda e enne kohtuliku uurimise lõpetamist, küsis

kohus menetlusosalistelt, kas neil on veel täiendusi, taotlusi enne kui kohtulik uurimine

lõpetatakse. Sel momendil ei olnud süüdistataval ei täiendusi ei taotlusi. 4 kuud hiljem räägib

ta, et see firma ei olnud üldse registreeritud Venemaal. Kohtukolleegium ei pea seda eluliselt

usutavaks, et isikul, kellel on mingile tema vastu esitatud tõendile midagi vastu väita, ei avalda

seda kohtule kohe ja hakkab oma väiteid muutma 4 kuud hiljem. Süüdistatav väidab, et töötas

firmas alates 2018, firma aga ei eksisteeri Venemaal juba 2016 aastast. Ei ole usutav, et isik,

kes asub tööle mingisse eraettevõttesse, ei tea, kus riigis asub selle firma nö peakontor.

Süüdistatava puhul võib üheselt väita, et tema väidete näol on enamasti tegemist

ennastõigustavate väidetega ja igale kontrollitud väitele tuleb uus ennast õigustav vastuväide.

Kaitsja apellatsioon süüdistatava süü osas on ehitatud üles süüdistatava ennastõigustavatele

ütlustele e kaitsja arvates on süüdistatava ütlused usaldusväärsed. Kaitsja hinnangud

konkreetsetele ekspertiisiaktidele, mis apellatsioonist väljaloetavalt moodustavad süüdistatava

ütlusi toetavate tõendite kogumi, on ühekülgsed.

Kaitsja märgib, et ekspertiisiaktist nr 19E-AN0162 ekspertarvamuse punktides 3-4 on ekspert

avaldanud, et pakendis YYY ja XXX leitud narkootilised ained on erinevad metadooni,

karfentanüüli ja difendhüdramiini sisalduse poolest. Seega on erinevatest trepikodadest leitud

ained erinevate ainete sisaldustega, mistõttu ei saa teha tõsikindlat järeldust, et YYY

korterelamu trepikojast ja XXX korterelamu trepikojast leitud ainete näol on tegemist sama

narkootilise ainega.

Kohtukolleegiumi hinnangul on aga põhjendatult maakohus seondanud neid kahte peidupaika

ühe isikuga just seetõttu, et tegemist oli sama narkootilise ainega ja ka lisaaine ning suhkrute

proportsionaalne sisaldus oli sarnane. Eksperdiarvamuse kohaselt YYY leitud radiaatori ja

seina

vahel

suures

pakendis

olev

helepruun

pulber

massiga

397g

sisaldab

metoonhüdrokloriidi ja karfentanüüli. Puhtal kujul on 397g aines 7,46 g metadooni ja 0,24 g

karfentanüüli, lisaks on difenhüdramiini lisaainena. XXX korrusmaja trepikoja radiaatori ja

seina vahel olnud väiksemast pakist leiti kokku pulbrit 0,31 g, mis sisaldab samamoodi

metadoonhüdrokloriidi ja karfentanüüli. Puhtal kujul on metadooni 0,094 g. Ka selle aine puhul

oli seguaineks difenhüdramiin.

Kaitsja poolt esile tõstetud asjaolu, et puhta aine kogus on erinevates segukogustes erinev,

maakohtu järeldust ei väära. Üks ja sama lisaaine ja suhkrute proportsionaalsus lubab cäita,

et need pulbersegud on segatud ühe ja sama isiku poolt. Kohtukolleegium nõustub prokuröri

väitega, et kui ca 400 gr pulbrisegu, kus suurem osa on ballastainet ja see on segatud kodustes

tingimustes, ei ole võimalik garanteerida selle segu ühtlast segunemist ning kogu pulbrisegust

võetud ca 1/1000 doos ja kogu ülejäänud aine ei ole puhta narkoaine osas sarnase

kontsentratsiooniga. Sarnased on aga mõlema pakendi peitmisviis ning kasutatud magnetid.

R. Kalashnikovi elukohast Tallinnas XXX korterist leiti ja võeti läbiotsimisel ära esemed, mida

oli kasutatud XXX ja YYY trepikodadest leitud ainete pakendamisel: nii leiti korterist metadooni

ja difenhüdramiini jälgedega A4 paberilehti, kaks metadooni ja difenhüdramiini jälgedega

kohviveskit Bosch, metadooni ja difenhüdramiini jälgedega digitaalne lauakaal Beuer KS22,

kolm paari metadooni ja difenhüdramiini jälgedega kummikindad. Ekspertiisi järeldused

seovad need esemed mõlemast trepikojast leitud narkootilise ainega kuna nende kahe

trepikoja peidukohtadest leitud pulbrid on omavahel seotud nii ainete sisalduse kui ka

pakendamisviisi poolest. Ehk siis narkootilise ained, mis leiti trepikodadest on seotud

süüdistatava elukohaga ja süüdistatava endaga tema DNA kaudu. Prügikastist leitud esemed

on samuti seotud süüdistatava elukohaga ja ka süüdistatava endaga.

Kaitsja heidab maakohtule ette, et seostades prügikastist leitud esemeid R. Kalašnikoviga, ei

ole kohus arvestanud, et äravisatud esemete hulgas on ka kolmandate isikute DNA, mis

kinnitab, et korteris viibisid kolmandad isikud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa see asjaolu,

et äravisatud esemete hulgas oli selliseid esemeid, millel leiti kolmandate isikute DNA, kuidagi

teha olematuks, et eksperdi arvamuse kohaselt kolmandast kummikindast proov A190806 ja

neljandast kummikindast proov A190807 saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokku langev

süüdistava DNA profiiliga tõenäosus suhtega 1019. Teibirullilt liimipoolelt proov A190801,

pudeli korgilt proov A190802, pudeli küljelt proov A190803, esimeselt kummikindalt proov

A190804, teiselt kummikindalt proov A190805 saadi samamoodi DNA täisprofiil, mille pinnalt

ei saa välistada süüdistatava pärineva bioloogilise materjali sisaldamist. Kilerulli keskosalt

proov A190810 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mille tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada

süüdistatava bioloogilise materjali sisaldumist.

Kaitsja juhib tähelepanu alljärgnevale. Kohtu poolt viidatud ekspertiisiaktis nr 19E-TR005

analüüsiti aadressilt YYY trepikojast ja R. Kalashnikovi kodust ja ära visatud prügist leitud

soonkinnitustega kilekotte ja teibiribasid ning tuvastati, et YYY ja R. Kalashnikovi kodust leitud

väiksemad soonkinnitusega kilekotid ei pärine samast partiist. Samuti YYY trepikojast ja

ekspertiisiks esitatud teibiribad ei moodusta ühtset tervikut (ekspert möönab ainult, et need

võivad küll pärineda ühest partiist). Samuti YYY trepikojast, Rimi 3 ja Rimi 5A ekspertiisiks

esitatud teibiribad/teibirull ei moodusta ühtset tervikut.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei lükka need asjaolud aga ümber, mis on samuti selles

ekspertarvamuses leitud ja nimelt, et süüdistatava kodust pakendist RK kodu 27 ja kõrval

majast sündmuskohast YYY leitud soonkinnitustega kilekotid pärinevad samast partiist. XXX

sündmuskohalt leitud ja süüdistatava kodust leitud ja pakendisse RK kodu 30 pakitud

soonkinnitusega kilekotid võivad pärineda samast partiist. YYY ja prügikastist leitud RK 8

pakendis küll leitud teibiribad ei moodustanud ühtset tervikut, mingid osad on sealt puudu, kuid

ekspert sedastanud, et teibi ribad võivad pärineda ühest teibirullist.

Ekspertiisiaktis nr 19E-TR007 on ekspert tuvastanud, et samad soonkinnitusega kilekotid,

mida on uuritud ka ekspertiisiaktis 19E-TR005, pärinevad samast partiist, kuid teibiribad, mida

on uuritud samas ekspertiisiaktis nr 19E-TR005, ei pärine ühest partiist. See, et partii võib

vahetuda e ühe partii kotid saavad otsa ja käiku lähevad teisest partiist kotid ja et teibiribadega

ei saa nö puslet kokku panna, see ei lükka ümber samas aktis tehtud teisi järeldusi.

Ekspertiisiaktist nr 19E-GE0183 tulenevalt on magnetitelt tuvastatud R. Kalashnikovi DNA-d.

Kaitsja peab olulisemaks asjaolu, et sulgurribaga kilekotilt (milles oli aine ja mis oli sulgurribaga

kilekotis) võetud proovidest tuvastati, et R. Kalashnikovi DNA-profiili osas ei saa teha

usaldusväärseid järeldusi (teine proov) ning esimese ja kolmanda proovi kohaselt R.

Kalashnikovi DNA ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Sellest võib

teha ainult ühe järelduse ja nimelt, et R. Kalashnikov ei olnud isikuks, kes käitles narkootilist

ainet, mis leiti YYY trepikojast. Kui magnetitel oli R. Kalashnikovi DNA ning sellega on

seostatav isiku narkootilise aine käitlemine, siis kuidas selgitada, et DNA-d ei leitud

sulgurribaga kilekotilt, milles oli aine. Seega kohtu loogika, et R. Kalashnikov võttis endale

midagi suurest pakist ja pani selle hiljem YYY trepikotta tagasi, ei pea paika.

Kohtukolleegium rõhutab esmalt seda, et nii prügikonteinerisse visatud kotist ja ka korterist

leitud kummikindad annavad aluse järelduseks, et R. Kalashnikovi DNA ei olegi igalt kotilt jne

leitav, sest ta kasutas kummikindaid ja süüdistatav ise ei eita ka seda, et kodus kasutas

kummikindaid. Sestap jääbki DNA kindale aga mitte kilekotile.

R. Kalashnikovi seotust narkootikumidega ja eriti nende segamise ja lahjendamise

protseduuridega tõendavad ka sellised faktid, et ta on Google otsingust uurinud

narkootikumide kohta ning temalt leiti ka joonis, mis viitab üheselt narkootikumide

valmistamisele.

Kaitsja ei saa aru, kuidas need asjaolud saavad tõendada R. Kalashnikovi süüd.

Kohtukolleegiumi hinnangul ükski esemeline tõend eraldivõetuna ei viitagi millelegi

kriminaalsele – kohviveski, vakumeerija, kaalud, kindad, joonis, otsing jne. Kindlasti on ka

mõnel kohtukolleegiumi liikmel need esemed koduses majapidamises ja ei saa eitada, et

seoses konkreetsete kriminaalasjadega, on tulnud ka narkootikumide osas Google otsingut

kasutada, kuid kohus hindab kriminaalsüü tuvastamisel siiski kõiki tõendeid kogumis ja

olemasoleva tõendite kogumi pinnalt teeb ka järeldused. Ilmselgelt ei saa kohus uskuda

selliseid müsteeriume, millele viitaks olukord, et kõik see, mis eelpoolt kirjas, on üks lihtsalt

kokkusattumus e üks juhuste jada. See ei ole mitte ainult eluliselt uskumatu, vaid see oleks

müstika.

Kernu peidikute osas on süüdistatava seotus nendega tõendatud süüdistatava enda ütlustega

selles, et ta viibis Kernus. Seda kinnitab ka tunnistaja BB. Jälitustegevuse protokollis 14.

detsembrist 2018 on äratuntav R. Kalashnikov, kelle BB Kernu lähedal autosse võtab ja kellel

on kaasas seljakott. R.Kalashnikovi on ära tundnud jälitusprotokolli koostaja ja ka maakohus.

Kaitsja vastupidine väide on jäänud paljasõnaliseks, sest sisuliselt ei ole seda väidet

vaidlustatud e ei ole taotletud videosalvestise vahetut uurimist ringkonnakohtus. Tagasi

Tallinna jõudes liigub R. Kalashnikov jätkuvalt seljakotiga, mis oli raske. Seejuures jälgib ta

hoolikalt ümbrust, mis viitab sellele, et tal on mida karta e et tal on kaasas midagi keelatut.

Süüdistatava versioon salasigarettidest ei ole kinnitust leidnud ning maakohus on selle

kaitseväite põhjendatult jätnud tähelepanuta. Mõned nädalad pärast süüdistatava vahistamist

leiti tema kasutuses oleva skeemi ja fotode alusel Kernust peidikutest narkootilist ainet. Ühes

peidikus olnud narkootilise aine pakendamisel on kasutatud kilet, mis pärineb samast rullist,

mis leiti ja võeti ära kaks kuud varem R. Kalashnikovi kodu läbiotsimisel. Hiljem leiti

R.Kalashnikovi kasutuses olnud märkmete järgi samast piirkonnas Kernus mitu tühja peidikut.

Kernust leitud narkootiliste ainete pakendamisel on kasutatud süüdistatava kodust leitud rullist

pärinevaid kileribasid, samuti on suure tõenäosusega kilekottidel süüdistatava DNA.

Seega on kohtukolleegiumi hinnangul süüdistuse versioon, mis leidis kinnitamist ka maakohtu

poolt selles, et süüdistatav on omandanud ja hoidnud ka narkootilisi aineid, mis leiti Kernu

peidikutest. Siinjuures on kohtukolleegiumi hinnangul siiski asjakohane ka tõdeda seda, et

need narkootilised ained, millised leiti pärast süüdistatava vahistamist Kernu peidikutest, olid

süüdistatava poolt juba omandatud e mitte ei oodanud kellegi poolt sinna peidetud

narkootikumid alles süüdistatava tulekut. Loogiline on järeldada, et tegemist on peidikutega,

mille olemasolust on teadlikud kaks inimest – üks, kes peidiku täitis ja teine on R,Kalashnikov,

kes narkootiliste ainete olemasolus konkreetses peidikus oli teadlik ja vähemalt kaudselt

valdas selles olevaid narkootilisi aineid ja seda isegi enne, kui ise sealt vajalikke koguseid

toomas käis. Et rohkem isikuid ei teadnud narkootilise aine olemasolust peidikust tõendab

asjaolu, et need olid seal alles ka 2 nädalat pärast R.Kalashnikovi vahistamist. Kernust leitud

narkootikumide seos R.Kalashnikoviga on tuvastatud jäljeekspertiisi nr 19E-TR0012

tulemustega, ja nimelt, et nimetatud narkootilise aine ümber olnud kile pärineb samast rullist,

mis leiti ja võeti ära kaks kuud varem Roman Kalashnikovi kodu läbiotsimisel. Seega ei saa

enam rääkida ainult sellest, et R.Kalashnikov vaid kaudselt valdas peidikutes olevat narkootilist

ainet. Ta käis sealt väiksemaid koguseid toomas ning pakendas ülejäänu enda poolt

kaasavõetud kilekotti. Selline käitumine kinnitab, et süüdistatav oli ka peidetud narkootilise

aine omanik e ta oli selle aine omandanud.

Kaitsja on apellatsioonis etteheitvas stiilis rõhutanud ka seda, et maakohus on üldiselt asunud

seisukohale, et süüdistatava ütlused on 15. veebruari 2019.a sündmuste ja muude asjaolude

kohta ebausaldusväärsed, siis 15. veebruaril 2019.a XXX elamu lähedal olevast prügikastist

leitud esemete osas ning kohviveski kasutamise osas tugineb kohus ka süüdistatava ütlustele,

kes ei eitanud, et tema viskas esemed prügikasti ning samuti kinnitas ta, et kasutas kohviveskit

narkootilise aine lahjendamiseks.

Selles osas on asjakohane viidata Riigikohtu otsusele 3-1-1-131-13, milles on esitatud

varasemat kohtupraktikat muutvad seisukohad. Nimetatud lahendis muutis Riigikohus

varasemat järeldust ja möönis, et on võimalik ka ütluste osaline ebausaldusväärsus. Hiljem on

Riigikohus oma otsuses 1-17-1629 selgitanud, et süüdistatava ristküsitlus ja vajadusel

kaasnev ütluste usaldusväärsuse kontrollimine (KrMS § 289) võib tuua kaasa võimaluse, et

süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning tema ütlused jäetakse

täielikult või osaliselt kriminaalasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja. Praegusel

juhul on maakohus arvestanud süüdistatava ütlusi niivõrd, kuivõrd on süüdistatav omaks

võtnud mingeid fakte, mida ta paraku eitada ei saa ja seda seoses üheselt tema kahjuks

hinnatavate tõendite olemasoluga. Näiteks seda, et narkootiliste ainete jääke ja ka nende

käitlemiseks vajalikud esemed on tema elukohast leitud, et tema on seotud prügikottidega e

viskas need konteinerisse, et tema soetas magnetid, et ta on olnud Kernus korduvalt jne.

Kokkuvõtteks kordab kohtukolleegium, et süüdistatavale süüdistuses etteheidetud tegevus on

leidnud kohtuliku uurimise käigus täielikku tõendamist ning apellatsioonides esitatud

kaitseväited süüdistuse ja maakohtu seisukohti ei kummuta.

Apellatsioonides viidatud faktid, et narkootikumide pakenditelt leiti ka kolmandate isikute DNA-

d, ei välista ega vähenda süüdistatava süüd. Süüdistatav on valinud kaitsetaktika, mille

kohaselt ta eitab enda seotust enamuse narkootilise ainega, mille ebaseaduslikku käitlemist

talle ette heidetakse. Selline kaitsetaktika ei luba tal väita, et kasutas narkootikumide

pakendamisel ka teiste isikute abi e et tegutses grupis veel teiste isikutega e

kaastäideviijatega. Ilmselgelt on selliste abistavas rollis, kuid samas kindlasti ka KarS § 184

kuriteokoosseisu realiseerinud isikud, kui nad tõesti olemas olid, süüdistatavale teada

nimeliselt. Grupi tuvastamine sellise süüdistuse puhul, kus seda tunnust ei ole süüdistatavale

omistatud ja süüdistatav ka ise seda ei väida, ei ole kohtu ülesanne, sest see on süüdistatava

olukorda raskendav, vähemalt karistuse mõistmise puhul. Kohtukolleegium leiab, et olukorras,

kus süüdistatav oma süüd üldse eitab ja talle ei ole ka grupilist käitumist omistatud, on

põhjendatud väita, et ei ole välistatud, et kolmandate isikute DNA on sattunud kilekottidele ja

muudele esemetele enne seda, kui neid on kasutatud kuriteole viitavate vahenditena ja kuriteo

toimepanemise käigus ning nende tegevus ei kattu süüdistatava tegevusega sedavõrd, et see

välistaks süüdistatava süü.

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ka süüdistatava käitumisele antud karistusõigusliku

hinnanguga e sellega, et süüdistatav käitles suures koguses narkootilisi aineid suure varalise

kasu saamise eesmärgil. Maakohus on oma otsuses esitanud põhjalikud arvutused, miks on

R. Kalashnikovi poolt käideldud narkootilise aine kogus suur. Selles kohtukolleegiumi

hinnangul ei ole vaidlust, kuna isikute arv, kellele selle kogusega on võimalik tekitatada

narkojoovet, ületab üle 20000 korra suure koguse alammäära.

Riigikohus on oma otsuses 1-18-2232 selgitanud, et KarS § 184 lg-s 2-1 on kriminaliseeritud

narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime

pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kõnealune eesmärk kujutab endast

süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab

kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Tähtis ei ole, kui suure varalise kasu

süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikult sai ja kas tema soovitu ka realiseerus, vaid

üksnes see, kui suurt varalist kasu ta taotles. Nii võib KarS § 184 lg 2-1 alusel vastutada ka

isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel tegelikult

seda ainet näiteks kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud

või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-38-11 on selgitatud, et

käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud

suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks

suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks. Kohtukolleegium ei pea

eluliselt usutavaks, et süüdistatav omandas temale süüdistuses etteheidetud narkootilise aine

koguse enda tarbeks. Tegemist on kogusega, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks

tuhandetele inimestele.

Kogu süüdistatavale süüdistuses etteheidetud narkootilise aine kogus oli süüdistatava

valduses üheaegselt e kinnipidamise momendil. Olenemata, et narkoaine oli peidetud

erinevatesse kohtadesse, oli see süüdistatava valduses, sest tema omas selle aine üle

tegelikku võimu. Teistele ei olnud teada need kohad, kuhu oli narkootikum peidetud. Sisuliselt

oli tegemist narkootikumide laoga ja vahelaoga, kuhu olid varud ladustatud ja peidetud – jah

erinevates asukohtades, kui siiski süüdistatava kontrolli all. Süüdistataval olid varutud ka need

ained, millega segada ja lahjendada omandatud narkootilisi aineid. Tal oli täislik atribuutika

narkootikumide segamiseks, lahjendamiseks, pakendamiseks kindlates proportsioonides ja

kogustes. Kõik need asjaolud iseloomustavad toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust

narkootilise aine edasise käitlemise suhtes e kavatsetust narkootilisi aineid edasi müüa.

Kuna süüdistatav oli kokku omandanud narkootilist ainet tunduvalt enam, kui 40000 euro

väärtuses ja ta tegeles ka selliste käitlemisviisidega nagu seda on lahjendamine, segamine,

pakendamine, siis ilmselgelt oli tema eesmärk teenida kasu. Eesmärgiks oli saada kasu kogu

narkootilise aine väärtuses e ca 100000 eurot. Süüdistatav, kes on valinud enda kaitsmiseks

kõige eitamise tee, ei saagi esitada mingeid versioone sellest, et ta kandis narkootikumide

soetamisega mingeid kulusid ja seega tuleb soetamismaksumuseks lugeda 0 eurot. Samuti

tuleb jaatada seda, et kasu võrdub narkootikumide maksumuse ja arvu 1 jagatisega.

Süüdistatava süüd eitav kaitsetaktika ei loo mingeid võimalusi kohaldada suuremat jagajat e

jagada kasu suurus n+1 isikute vahel.

Riigikohus o otsuses 1-18-5815 selgitanud, et KarS § 184 lg-t 2-1 sanktsiooni silmas pidades

on tegemist sättega, mis on mõeldud kohaldamiseks vaid kõige ohtlikumate narkokuritegude

korral. Kohtukolleegiumi hinnangul klassifitseerub R. Kalashnikovi poolt toimepandu

arvestades narkootiliste ainete kogust, konkreetse narkoaine ohtlikkust, nende müügist

saadava kasu suurust, käitlemisviise, konspireeritust, kõige ohtlikuma narkokuriteona.

Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu otsuses esitatud põhjendustega kuriteo

kvalifikatsiooni osas.

Apellatsioonides on vaidlustatud ka KarS § 418-1 lg 1 järgi mõisted karistusmäära ning selle

vähendamist põhjendatakse muuhulgas ka sellega, et kuritegu ei ole toime pandud kavatsetult

nagu seda on leidnud maakohus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kummuta ükski kaitseväide

maakohtu seisukohta. R. Kalashnikov on isik , kes orienteerus paremini relvades, kui keskmine

kodanik, sest relvad olid tema huviobjektiks ja tal olnud ka varem endega probleeme. Teiseks,

R. Kalashnikov toimetas relva üle piiri varjatult.

Süüdistatavale mõistetud üksikkaristusi ja liitkaristust peab kohtukolleegium samuti

põhjendatuks.

Samas peab kohtukolleegium täiesti üleliigseks maakohtu põhjendusi selles osas, miks ei saa

süüdistatavale mõista tingimisi vangistust. Maakohus on viidanud vajadusele põhjendada

tingimusliku vangistuse mittekohaldamist kahele Riigikohtu otsusele, mis vaidlustatud

kohtuotsuse valguses ei ole asjassepuutuvad. Nimelt, viidatud otsused on sellised, kus

maakohus kohaldas tingimuslikku vangistust ja sellisel juhul on tõesti kohtul ka

põhjendamiskohustus, mida rõhutab ka Riigikohus maakohtu poolt viidatud otsustes (3-1-1-

99-06 p 16 jj; 3-1-1-40-04 p 8). Kohtukolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu otsusele 3-1-1-

116-12 p 11, kus on tehtud rohkeid viiteid ka eelmistele sama seisukohta sisaldavatele

Riigikohtu otsustele ja kus Riigikohus on selgitanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine

KarS § 73 või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest

mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Süüdistatava karistusest tingimuslik

vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama.

Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid

asjaolusid.

Maakohus on piisavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetud üksikkaristuse määrasid ja ka

liitkaristust ja kohtukolleegiumi hinnangul on üksikkaristuste määra põhjendatud asjakohaste

faktoritega. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, millised on need faktorid, mida tuleks

arvestada just narkokuriteo eest karistuse mõistmisel. Otsuses 1-17-10162 on Riigikohus

selgitanud, et kuigi üldjuhul on narkootikumidega seotud kuriteokoosseisude objektiivsest

küljest tulenevalt narkootiliste ainete käitlemisel süü suurust mõjutavatest asjaoludest enim

kaalu just käideldud aine kogusel, ei ole tegemist ainsa ega alati ka mitte olulisima süü suuruse

hindamiskriteeriumiga. Kuivõrd KarS § 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü

suurust kõigepealt rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub eelkõige ohustatud isikute arvust,

tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Kõiki neid süü suurust mõjutavaid asjaolusid tuleb

hinnata kogumis (p 41).

Kohtukolleegium ei pea ka asjakohaseks kaitsja apellatsioonis esitatud arutlusi teemal, mis

puudutab süüdistatavale mõistetud karistuse võrdlust kokkuleppemenetluses mõistetud

karistustega.

Esiteks rõhutab kohtukolleegium, et isikule, kes ise oma kuriteod hukka mõistab ja neid

kahetseb, on riigipoolne hukkamõist väiksem e selline isik saab loota karistuse

kergendamisele. Selle väite ehedaks näiteks on kaitsja poolt apellatsioonis võrdlusena toodud

kokkuleppemenetluses tehtud otsus Kärbergide kriminaalasjas. On mõistetav ja kooskõlas

kokkuleppemenetluse olemusega, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on

võimalikud prokuröri poolt teatavad järeleandmised nii kindlakstehtud faktiliste asjaolude

karistusnormi alla subsumeerimisel kui ka süüdistatavale karistuse liigi ja määra valikul.

Võrreldavad ei ole ka nendes kahes asjas e Kärbergide ja R. Kalashnikovi kriminaalasjades

tehtud konfiskeerimisotsustused. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka muid

mõjutusvahendeid, sealhulgas vara laiendatud konfiskeerimist, kuivõrd need omavad mõju

karistuse

eesmärkide

saavutamisele

ning

isiku

suunamisele

edaspidi

süütegude

toimepanemisest hoidumisele.

Kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse R. Kalashnikovile mõistetud

karistuse vähendamiseks. Kohtukolleegiumi arvates oleks kõigi maakohtu poolt tuvastatud

karistust mõjutavate tegurite puhul võimalik rääkida kergemast vangistusmäärast vaid karistust

kergendava asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus – esinemisel ja ka süü tunnistamine.

Kohtukolleegium möönab, et süüdistataval on õigus ennast kaitsta ja kõike eitada, kuid

kohtukolleegiumi arvates on süü eitamisel ja eitamisel vahe – kas seda tehakse n.ö. süütute

võtetega või vahendeid valimata. Eriti küüniline on see, kui süüd eitades veeretatakse süü

surnule, kes ennast kaitsta ei saa.

Vara konfiskeerimise otsustust on maakohus samuti põhjalikult motiveerinud, selgitanud, miks

ei ole tõsiseltvõetavad süüdistatava väited temalt äravõetud raha päritolu osas ja süüdistatav

ei ole ka tõendanud selle sularaha legaalset päritolu. Ainuüksi töölepingu esitamine kohtule

konfiskeeritud rahasumma päritolu ei tõenda. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuses

esitatud põhjendustega konfiskeerimise osas, ei pea vajalikuks neid oma otsuses üle korrata.

Kaitsja esitas apellatsioonis taotluse hüvitada apellatsioonimenetluse kulud. Esiteks, ei

esitanud kaitsja sellekohast taotlust ei enne kohtuistungit ega ka istungil. Teiseks, kukuna

kohtuotsus jääb muutmata, kannab need süüdistatav ise.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse

tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 , § 344-345 lg-test 1, 2 jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse Roman Kalashnikovi suhtes muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)