2-17-582/153 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-582

Kohtuasi

MK, ÕK ja MK hagi JT ja RT vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

MK määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

I

MK

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Hageja II ÕK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja III MK (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja I JT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II RT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 1. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-582 osas,

millega MK-lt mõisteti JT ja RT kasuks välja menetluskulud 3951 eurot ületavas osas.

Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 3951 eurot ületavas

ulatuses MK-lt JT ja RT kasuks välja mõistmata.

3. Harju Maakohtu 1. detsembri 2020. a määrus on täies ulatuses jõustunud ÕK ja MK

suhtes ning MK suhtes osas, milles maakohus määras maksta kohtu deposiitkontole

12. märtsil 2018 MK, ÕK ja MK tasutud tagatis 2112,50 eurot välja JT-le ja RT-le

RT arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

4. Rahuldada MK määruskaebus osaliselt.

5. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada JT ja RT menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

5.2. Määrata JT ja RT menetluskulude rahaliseks suuruseks 4389,60 eurot (koos

käibemaksuga).

5.3. Mõista MK-lt, ÕK-lt ja MK-lt solidaarselt JT ja RT kasuks välja

menetluskulud 3951 eurot ning täiendavalt ÕK-lt ja MK-lt solidaarselt JT ja

RT kasuks välja menetluskulud 438,60 eurot.

5.4. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2 (6)

5.5. Maksta kohtu deposiitkontole 12. märtsil 2018 MK, ÕK ja MK tasutud

tagatis 2112,50 eurot välja JT-le ja RTl-e, kandes selle RT arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXXXXX.

6. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud MK (hageja I), ÕK (hageja II) ja MK (hageja III) hagi

JT (kostja I) ja RT (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Harju Maakohus jättis 5. märtsi 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda. Hagejad esitasid 6. aprillil 2020 määruskaebuse Harju Maakohtu

5. märtsi 2020. a määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2020. a määrusega

Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määruse muutmata ning hagejate 6. aprilli 2020. a

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hagejate kanda. Harju Maakohtu määrus

jõustus 3. juulil 2020.

2. Kostjad esitasid 11. detsembril 2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on

kostjad kandnud menetluskulusid 29 tunni eest 3770 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad

esitasid 15. juunil 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostjad

seoses hagejate 6. aprilli 2020. a määruskaebuse menetlusega kandnud menetluskulusid 2 tunni

eest 260 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad esitasid 17. juulil 2020 maakohtule

menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostjad pärast 10. detsembrit 2019 kandnud

täiendavalt menetluskulusid 8 tunni eest 1040 eurot (koos käibemaksuga), sh juba

ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kulud. Kostjad on palunud

välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole

käibemaksukohustuslased ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi esindaja tunnihinnaga 130 eurot (koos käibemaksuga)

kostjaid esindades kokku toiminguid 37 tunni ulatuses, sh: 19. aprillil 2017 tagatise taotluse

koostamine 3,25 tundi (toiming nr 1); hagejate 30. mai 2017. a määruskaebusele vastuse

koostamine 0,5 tundi (toiming nr 2); ringkonnakohtu määrusega tutvumine 0,25 tundi (toiming

nr 3); hagejate 23. jaanuari 2018. a määruskaebusele vastuse koostamine 1 tund (toiming nr 4);

hagile vastuse koostamine 5 tundi ja 50 minutit (toiming nr 5); hagi läbi vaatamata jätmise

määrusega tutvumine 0,25 tundi (toiming nr 6); vastuse koostamine hagejate 3. septembri

2018. a hagi täpsustusele 3,25 tundi (toiming nr 7); vastuse koostamine hagejate 5. oktoobri

2018. a taotlusele 25 minutit (toiming nr 8); vastuse koostamine hagejate 13. novembri 2018. a

taotlusele 21 minutit (toiming nr 9); kõne kliendiga 0,5 tundi (toiming nr 10); vastuse

koostamine hagejate 27. märtsi 2019. a taotlusele 40 minutit (toiming nr 11); 17. aprilli 2019. a

istungiks ettevalmistus 1 tund ja 20 minutit (toiming nr 12); 17. aprilli 2019. a istungil

esindamine 55 minutit (toiming nr 13); protokolliga tutvumine 5 minutit (toiming nr 14);

vastuse koostamine hagejate 23. aprilli ja 30. aprilli 2019. a dokumentidele 3 tundi ja 40 minutit

(toiming nr 15); ettevalmistus 7. juuni 2019. a istungiks 1,25 tundi (toiming nr 16); 7. juuni

2019. a istungil esindamine 55 minutit (toiming nr 17); vastuse koostamine hagejate protokolli

parandamise taotlusele 0,25 tundi (toiming nr 18); nõupidamine seoses istungiga 0,5 tundi

(toiming nr 19); ettevalmistus 7. oktoobri 2019. a istungiks ja istungil esindamine 1 tund

3 (6)

(toiming nr 20); seisukoha koostamine hagejate 29. novembri 2019. a taotlusele 2 tundi ja 20

minutit (toiming nr 21); ettevalmistus 11. detsembri 2019. a istungiks 29 minutit (toiming nr

22); 11. detsembri 2019. a istungil esindamine 40 minutit (toiming nr 23); 18. detsembri 2019. a

tagatise taotluse koostamine 0,5 tundi (toiming nr 24); tähtaja pikendamise taotluse koostamine

20 minutit (toiming nr 25); hagejate 12. veebruari 2020. a määruskaebusele vastuse koostamine

1 tund (toiming nr 26); seisukoha koostamine 17. detsembri 2019. a taotlusele 40 minutit

(toiming nr 27); menetluse lõpetamise taotluse koostamine 0,5 tundi (toiming nr 28); hagejate

6. aprilli 2020. a määruskaebusele vastuse koostamine 2 tundi ja 35 minutit (toiming nr 29);

hagejate 6. mai 2020. a määruskaebusele vastuse koostamine 1 tund ja 10 minutit (toiming nr

30); ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja klientidega nõupidamine 35 minutit (toiming nr

31).

3. Hagejad vaidlesid kostjate menetluskuludele vastu, leides, et menetluskulud on

põhjendatud maksimaalselt 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 90 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 1. detsembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostjate

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostjate

kasuks välja 4389,60 eurot (koos käibemaksuga), samuti seadusjärgses määras viivise. Lisaks

määras kohus maksta kohtu deposiitkontole 12. märtsil 2018 hagejate tasutud tagatis 2112,50

eurot välja kostjatele, kandes selle RT arveldusarvele (maakohus parandas sõnastust 8.

detsembri 2020. a määrusega).

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostjate esindaja seisukohti esitanud lähtuvalt

kohtu nõuetest ja taotlusi lähtuvalt kostjate huvidest. Menetluses on esitatud keskmisest rohkem

menetlusdokumente tulenevalt hagejate ebaselgetest taotlustest ning nõuete ja nende aluseks

olevate asjaolude ebaselgusest. Kostjate seisukohad hagejate esitatule on vastuväidetelt

asjakohased ja õiguslikult pädevad, menetlusdokumendid on koostatud ökonoomselt,

sisaldavad üksnes olulist ega korda põhjendamatult varem esitatut. Seega on teostatud

toimingud ja neile kulunud aeg üldjoontes põhjendatud ja vajalikud. Maakohus vähendas

toimingu nr 17 (7. juuni 2019. a istungil osalemine) ajakulu ning luges põhjendatud ajakuluks

istungi tegeliku kestuse. Ülejäänud osas leidis maakohus, et puudub alus toimingutele kulunud

aja vähendamiseks.

Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (koos käibemaksuga) vastab turu keskmise ja

kohtupraktikas mõistlikuks peetava tunnitasumäära vahemiku (90 – 110 eurot) kõrgemas osas

olevale tasu suurusele. Kuivõrd vaidlus oli õigusliku keerukuse poolest keskmine, milles lisaks

võlanõudele tuli käsitleda ka pärimisõiguse küsimusi, siis pidas maakohus põhjendatud

tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 36

tunni ja 35 minuti ulatuses koos käibemaksuga on 4389,60 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja I esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada määruse resolutsiooni p-de 1–4 osas ning teha uue määruse, millega vähendada

menetluskulude suurust mõistliku ja põhjendatud ulatuseni.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole toimingule nr 1 (19. aprilli 2017. a tagatise taotluse

koostamine) kulunud aeg 3,25 tundi põhjendatud arvestades taotluse sisu ja mahtu ning seda,

et tegemist on standardse dokumendiga. Toimingu nr 5 (hagile vastuse koostamine) kulu on

ülepaisutatud. Mõistlikuks ei saa pidada toimingute nr 7, 10, 15, 19, 21, 22, 26–30 ajakulu

kostjate taotletud ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud toimingute nr 12 ja 16 (17. aprilli 2019. a

ja 7. juuni 2019. a istungiks ettevalmistamine) ajakulu, kuivõrd esindaja on kõik materjalid juba

4 (6)

korduvalt läbi töötanud menetlusdokumentide koostamisel. Lisaks jääb hagejale I

arusaamatuks, miks ta peab kandma kostja esindaja kulud seoses toiminguga nr 25 (tähtaja

pikendamise taotluse koostamine). Hageja I ei pea põhjendatuks ka erinevate kohtumäärustega

tutvumise ajakulu 15 kuni 35 minuti ulatuses.

Hageja I leiab, et kostjate lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinnaks saab pidada 90 eurot

(ilma käibemaksuta), mida loetakse tavapäraseks turuhinnaks õigusbüroo juristide puhul.

6. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt I kostjate kasuks välja

kostjate menetluskulud 3951 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue

määruse, millega jätab menetluskulud 3951 eurot ületavas ulatuses hagejalt I kostjate kasuks

välja mõistmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja I ei vaidlusta maakohtu määrust

osas, milles maakohus määras maksta kohtu deposiitkontole 12. märtsil 2018 hagejate tasutud

tagatis 2112,50 eurot välja kostjatele, kandes selle RT arveldusarvele (maakohtu määruse

resolutsiooni p 5). Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

Samuti märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrus on täies ulatuses jõustunud hagejate II

ja III suhtes, sest hagejad II ja III ei esitanud maakohtu määruse peale määruskaebust ning

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel ei ole hagejad kaasapellandid TsMS § 639

lg 2

viimase

lause

(koostoimes

TsMS §-ga 659)

mõttes.

Kohtulahendist

tulenev

menetluskulude hüvitamise kohustus ei ole õigussuhe, mida saaks tuvastada üksnes kõigi

kaashagejate suhtes ühiselt.

10. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama,

kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab

kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud

toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik.

Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus

sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

11. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et hageja I hinnangul on maakohus ajakulu

suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selle väitega ei nõustu.

Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud

kostjate lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning

vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas arusaadavad ja veenvad. Kolleegium selgitab,

et põhjenduste napisõnalisus teatud toimingute ja neile kulunud aja hindamisel ei tähenda

tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemustele menetluskulude välja

mõistmise osas (vt Riigikohtu 6. jaanuar 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29).

5 (6)

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ajakulu hindamise osas ning

TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks selles osas neid

korrata.

12. Vastuseks määruskaebuses õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatuse osas esitatud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise

esindaja kulu pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulub nendeks toiminguteks vähem

aega (vt Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Seega ei ole

alust määruskaebuses nimetatud toimingutele nr 5, 7, 10, 15, 19, 21, 22 ja 26–30 kulunud aega

vähendada pelgalt seetõttu, et hageja I peab nimetatud toimingute ajakulu ebamõistlikuks ilma

mistahes

muude

põhjenduste

esitamiseta.

Kohtule

esitatava

menetlusdokumendi

ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka

asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju

hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kolleegium leiab, et

maakohus on hinnanud kostjate lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja

vajalikkust õigesti ning oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud.

12.2. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole 19. aprilli 2017. a tagatise taotluse koostamisele

kulunud aeg 3,25 tundi põhjendatud arvestades taotluse sisu ja mahtu ning seda, et tegemist on

standardse dokumendiga. Kolleegium sellega ei nõustu. Tegemist ei olnud tüüpvormil lünkade

täitmisega, vaid maakohus on õigesti märkinud, et tagatise taotlust koostades on analüüsitud

toimiku materjalides sisalduvaid ja avalikult kättesaadavaid andmed hagejate majandusliku

seisundi kohta ning prognoositud konkreetse kohtumenetlusega seotud asjaolusid arvestades

milliseid toiminguid tuleb teha ja milline võiks olla nende eeldatav ajakulu. Seega ei ole

arvestades dokumendi sisu ja mahtu 3,25 tundi ülemäärane aeg toimingu nr 1 teostamiseks.

12.3. Samuti heidab hageja I maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks 17. aprilli

2019. a ja 7. juuni 2019. a istungiks ettevalmistamise ajakulu, kuivõrd esindaja on kõik

materjalid juba hageja I väitel korduvalt läbi töötanud menetlusdokumentide koostamisel.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud kohtuistungiteks ettevalmistamise kulule

hinnangu andmisel diskretsioonipiire. Maakohus arvestas istungiks ettevalmistamise ajakulu

hindamisel käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja materjalide mahtu. Kolleegium selgitab, et

esindaja peab olema valmis istungil klienti esindama ja nii vastaspoole kui ka kohtu

seisukohtadele ja küsimustele vastama. Seejuures sisaldab 7. juuni 2019. a istungiks

ettevalmistamise kulu menetluskulude nimekirja järgi ka nõupidamist kliendiga (kd III, tl 37).

Asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik

kvaliteetse õigusabi osutamiseks (vt Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

48-16, p 13).

12.4. Lisaks jääb hagejale I arusaamatuks, miks ta peab kandma kostjate esindaja kulud seoses

tähtaja pikendamise taotluse koostamisega. Kolleegium selgitab, et menetlustähtaja

pikendamise taotluse esitamine hagejate 17. detsembril 2019 esitatud taotlusele vastamiseks

tulenes soovist, et maakohus lahendaks enne, kui kostjad vastavad hagejate kõnealusele

taotlusele, kostjate 18. detsembri 2019. a taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks,

kuivõrd seadus lubab nõuda tagatist üksnes eeldatavate, mitte juba kantud kulude katteks.

Hagejate 17. detsembri 2019. a taotlusele vastamise ajakulu sisaldus kostjate 18. detsembri

2019. a taotluses loetletud menetlustoimingutes (kd III, tl 53–56). Maakohus ka kostjate

taotluse rahuldas. Menetluskulude katteks täiendava tagatise taotlemine ja kohtu määratud

tähtaja pikendamise taotluse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 196 lg 3 teine lause ja

§ 64 lg 1 esimene lause). Eelnevat arvestades oli tähtaja pikendamise taotlusest tulenev

menetluskulu esindatavate õiguste kaitseks vajalik ja põhjendatud ning ei ole alust pidada selle

kulu hagejate kanda jätmist põhjendamatuks.

6 (6)

12.5. Hageja I ei pea mõistlikuks ka erinevate kohtumäärustega tutvumise ajakulu 15 kuni 35

minuti ulatuses, leides, et põhjendatud ajakuluks saab pidada 5 kuni 10 minutit. Kolleegiumi

hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust selles osas maakohtu määruse muutmiseks.

Tutvumine menetluses tehtavate määrustega on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Samuti ei ole lepingulisel esindajal määrustega

tutvumiseks kulunud aeg ülemäärane.

13. Hageja I on määruskaebuses leidnud, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostjate

lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on ebamõistlik ja tunnitasu

mõistlik suurus on 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium nõustub hageja I seisukohaga.

13.1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

13.2. Kostjatele ei osutanud õigusabi advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab

hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr

võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (Riigikohtu 28. novembri 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh

esitatud menetlusdokumente ja nende sisu, peab kolleegium kostjate lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasuks 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse,

et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist

esindajate puhul ei ole.

14. Eelnevat arvestades on kostjate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku

koos käibemaksuga 3951 eurot (=3292,50 (=36 tundi 35 minutit x 90) + 658,5 (20 %

käibemaks)).

Kolleegium märgib, et maakohus ei ole menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute osa

kindlaks määranud. Menetlusosalised ei ole seda ka maa- ega ringkonnakohtult nõudnud.

Seega, kuna maakohus ei ole kostjate osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus

menetluskulude kandmisel oli võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest

menetluskuludest (vt ka Riigikohtu 25. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11,

p 14).

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)